1925. aasta mai

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill <***> Juuni  *** Juuli *** August *** September *** 

Oktoober *** November *** Detsember

Keilas, 3. mail 1925

Täna on väga ilus ilm ja 14° R sooja. Kirikus oli Karskuspüha. Pärast käisin lastega Kumna pargis lilli korjamas.

Keila silla peal tehakse juba kiviteed. Hobused saadetakse läbi Keila mõisa, kuna jalakäijad senist teed tarvitada võivad. Nüüd saab kirikumõisa ja Keila vaheline tee ometi paremaks. Siiamaani oli ta mudane ja aukline; porivesi oli pea alati tee peal. Rootsi ajal olevat see tee nõnda paha olnud, et kevadel ja sügisel ka 4 hobust ei ole jõudnud vankrit läbi vedada.

Keilas, 4. mail 1925

Täna on esmaspäev. Reedi õhtul ja laupäeval kirjutasin oma lastele jutukese „Kustist, Kiitsakust ja karvasest Murist“.

Minu naispere läks täna linna ja jäi sinna ööseks.

Keilas, 6. mail 1925

Eila tuli minu ämm jälle meile mõneks ajaks elama. Käisin täna väikese Hildaga Kumna pargis lilli korjamas. Võtsin ta seal ka 2 korda üles. Vene preester Toom saatis mulle 500 marka tähitud kirjaga ja palus, et ma tähtsamate isikute ees asjast vaikiksin. Muidugi vaikin ma, kirjutan siiski preestrile, et meie kogudusele peame katsuma eeskujuks olla.

Keilas, 8. mail 1925

Täna hommikul sadas, keskpäevast peale paistis päike, õhtul müristab ja sajab. Sooja on vilus 12° R. Võrdlemisi on päris meelepäraline kevad.

Keilas, esmaspäeval 11. mail 1925

Laupäeval oli kunni kella 12-ni p.l. soe ilm. Ma sõitsin Harku haige juure. Saabudes Hüüru mõisa lähedale, hakkas korraga jahe põhjapoolne meretuul puhuma. Harkust sõitsin Pühaküla, Lehmja ja Saue vaksali kaudu Vanamõisa, kus ühe paari laulatasin. Jahe ja pilves oli ka eila. Täna oli hommikul pilves ja veel keskpäeva ajal sadas, siis aga hakkas päike paistma. Terve õhtupoolik oli ilus päikesepaiste, puhus soe lõunatuul ja soojus tõusis kunni 17½° R vilus. Ma töötasin aias, vabarnaid ja põõsaid lõikudes ja lilli kastes, päris palgehigi sees. Õitsevad rohkesti tikerberid ja punased sõstrad. Mesilasi on tikerberiõite kallal palju – kodumesilasi ja kimalasi. Meelõhna oli aed täis. Õitsevad ka vahtrad ja saared.

***

Sain Eesti piiskop O. Palsa’lt[1] Gatschinast, mille nimi nüüd „Trotsk“, ühe kirikutähe, mille juures ta muu seas kirjutab: „Küll oleks ma rõõmus, kui kord isiklikult Teiega tuttavaks saaks – nii palju olen kuulnud Teie tegevusest Oudovas, kõik kahetsevad, et asjaolud nõnda arenenud, et Teie kodumaale tagasi pöörasite. Kurb oli vaimulik elu – 2 õpetajat, keda Oudovasse saatsin, saivad omal ajal kannatada, olid vangistatud. Nüüd töötab seal tubli hädaaja õpetaja – endine köster Gatschina kog. Raudmund[2] – oli mineval aastal 4½ kuud vangis, asub nüüd Voschkovos. Kiriklik elu hakkab ju vähe paranema – palju teevad tööd peale …., paganate veel lahkusulised. Eila tulin alles Moskvast kodu – tähtis nõupidamine. Sügisel saab meie õpetajate seminar Leningradis avatud 30 õpilasega. Süd. tervitades soovib Teile ka edaspid. õnnistusrikkalt töötada Teie O.P.“


[1]Oskar Carl Johann Palsa (1863-1926), Eesti kirikuõpetaja ja piiskop Venemaal; 1888-1926 Gatšina Püha Nikolai kiriku pastor; 1921 pühitseti piiskopiks.
[2]Rudolf Raudmund, Gatšina abipastor, kooliõpetaja, muusika - ja haridusseltside eestvedaja.

Keilas, 14. mail 1925

On olnud väga ilusad ilmad. Ka täna oli ilus päikesepaiste ja soojuse poolest paras. Kui mitte ei oleks jahedamat meretuult puhunud, siis oleks liig palav olnud. Käisin Maerus haige juures ja võtsin ilusa ilma pärast ka lapsed kaasa. Lapsed korjasid kanavarvaid (primula), kui ma haiget armulauale võtsin. Ka tee äärest korjasid nad lilli. Siin kasvab maanteede ääres väga palju bellis perennis[1]; need õitsevad praegu ja katavad kirju vaibana maad. Ka esimesi tommingaõisi sai väike Hilda tee äärest.

Üldse on Keila lillerikas. Anemoone on Haapsalu maantee ääres kõik heina- ja karjamaad täis: maa valub neist. Primulaid (kollaste õitega kanavarvaid või nurmenukke) on väga palju, bellis’t ka. Teine iseäraldus on suured kadakad, kadakapuud, mida ka Maerus palju.

Keila mõisast käib nüüd tee läbi, sest Keila sillast edasi ehitatakse alevivahel kiviteed. Keila mõisa pargis laksutas ööpik, kui tagasi sõitsime.


[1]Harilik kirikakar ehk maarjalill

Keilas, 19. mail 1925

Täna oli soe ilm. Õieti ei ole ilmadel üldse häda olnud: on kõik aeg palju päikest ja külm ka ei ole. Täna oli aga +17° R vilus! Nartsissid, tommingad, pääsukesesilmad, kullerkupud õitsevad.

Viktor on juba kolmandat päeva haige ja temperatuur oli täna kunni 38,5! Tema kurk näib haige olevat. Jumal andku temale tervist.

Pühapäeval, 17. mail olid mul tütarlapsed-leerilapsed, 3 poissi ja 1 naine õnnistada. Iseäralikku sealjuures midagi ei olnud. Täna käisin Lihola Luuril haige juures. Lilled õitsesid, tommingad lõhnasid ja ööpikud laulsid tee ääres. Õhtupoolikul kastsime aias peenraid. Vihma oleks hädasti tarvis. Teed tolmavad kangesti ja põllud janunevad.

Eila käisin Tallinnas „Päevalehega“ asju õiendamas. Pühapäeva õhtul olin Dr. Greenbergi juures Kumna mõisas; Hilda ja tütred olid kaasas.

Keilas, 26. mail 1925

Risti Neljapäevast (21. mail) saadik ei ole enam iseäranis meeldivaid ilmu olnud, sest tuul on põhjast, sagedasti ka väga kange ja mõni päev oli ainult 5° sooja. Laupäeva öösel vastu pühapäeva oli koguni öökülm, mis mõnes kohas ära võtnud kartulapealsed ja noored saare lehed. Meil küll seda märgata ei ole. Eila oli jälle kunni 12° R, täna aga hakkas kauase ootamise järele ometigi sadama, sellepärast aga on vilus kõigest +7° R. Vihma oli tõesti väga tarvis, sest põldudel, kus äestati või muud tööd tehti, tolmas kangesti. Vaatamata selle peale, et ilmad just meeldivad ei ole olnud, ei ole nad ometigi ka mitte vastumeelt olnud. Tommingate õitsmine saab juba läbi. Õunapuud hakkasid õitsma. Suured saared hakkavad juba lehte minema, kuna noored juba lehtes ongi. Kurgid on meil juba paar päeva maas. Kumna pargi ääres heinamaal oli iga aasta väga palju kullerkuppe, aga tänavu on harva mõni leida – päris imelik!

Keilas, 29. mail 1925

Täna hommikul sõitsin Hildaga Tallinnast, kuhu eila hommikul läksime. Öösel magasime õp. Sommeri korteris. Eila õhtul kella 6-12-ni olime piiskopi esimese poja ristimisel, kellele nimeks pandi Jaak. Oli seal umbes 50 inimest. Haridusminister Rahamägi oli üks ristiisa, teine oli proua vend, ja proua õde oli ristiema. Kuulust õp. Kuljus’t, üht proua venda, kes usutunnistuste vastaseid jutlusi peab, ei olnud millegipärast mitte. Aga õp. Tallmeister ühes oma proua, venna, vennaproua ja rahameeste Vinnal’i[1] ja Teevit’i ja teiste sõpradega oli seal. Need olevat aga rohkem küll piiskopiproua tuttavad. Õpetajatest olid veel: praost Mohrfeldt[2], kes ristis, Kubu, Sommer, Sternfeldt, mina – kõik ühes prouadega. Ministritest oli veel natuke aega välisminister Pusta[3], kes aga kellegagi peale piiskopi tegemist ei teinud, ka ei teretanud vist kedagi. Keila rahvast oli veel: Dr. Greenberg prouaga ja agr. Kalm prouaga. Pärast ristimist anti klaas veini magusa suhupistega; mõne aja pärast kutsuti ühe laua juure, mis oli kaetud külmade toitude ja soojade pirukatega. Sealt laua pealt võttis igaüks ühe taldriku, noa ja kahvli, täitis taldriku oma maitse järele, ja siis mindi üksikute laudade juure, jagunedes seltskondadesse oma soovi mööda, kuidas keegi ennast ligemalt ühendatud tundis olevat. Meie laua juures olid peale minu ja Hilda: Rahamägi, Mohrfeldt, konsistooriumi sekretär Villa[4], õpetaja Sternfeldt, proua Kalm, proua Sommer, proua Sternfeldt. Pärast laulis proua Tallmeister ja haridusminister saatis harmooniumil, mis piiskopile 25. a. ametijuubeliks kingiti. Lauldi ka ühiselt. Pärast anti veel kohvi, millele piima peale pandi, kompvekke ja torti. Pärast kohvi mindi varsti koju. Külmade toitude laud oli üsna hea: oli lõhekala keedetud ja suitsetatud, head pirukad, reedised, angerjas gallertis j.n.e. Juua oli solosekti[5]. Laud ei olnud seega mitte küll väga suurepäraline, aga siiski hea.

Piiskopipoja ristsed oleksid ju küll võinud toredamad olla. Mina pidulikke silmapilkusid ei armasta ja olin eila linnas üksnes sellepärast, et Hildal himu on niisugustes kohtades käia. Õieti oli mul koguni raske olla, sest pea valutas eila õige tuntavalt. Ilm hakkas eila soojemaks minema, oli aga pilves, mõnekorra sadaski natuke. Täna oli kunni kella 6-ni õhtul ilus päikesepaiste ja vilus kunni 17° R sooja. Valged sirelid õitsevad meil juba hästi, lillad sirelid hakkavad alles. Õunapuud õitsevad suurepäraliselt. Kumnas on läinud nädali külm osa aiamaasika õisi ära võtnud, meil aga mitte.


[1]Hans Vinnal (1882-1928), suurärimees; 1915 ostis värvi- ja lakivabriku, tegeles kaubandusega, 
keskendudes masinatele. Vinnal oli 1920ndate suurim automüüja, aktiivne ühiskonnategelane, 
Püha Vaimu koguduse esimees. Suri 1928 autoavariis.
[2]Aleksander  Mohrfeldt (1936. aastast Mäevälja)(1857-1938), kirikuõpetaja, vaimulik kirjanik, 
pedagoog; 1920-27 Tallinna praostkonna praost. EÜS-i liikmena omab Mohrfeldt suuri teeneid Eesti 
lipu saamisloos.
[3]Kaarel Robert Pusta (1883-1964), poliitik, diplomaat ja publitsist.
[4]Oskar Voldemar Villa (1895-1960), ametnik, konsistooriumi ja kiriku keskkassa sekretär, 
mitmesuguste karskus- ja heategevusseltside esimees.
[5]vahuvein Solo Sekt

Keilas, 31. mail 1925

Esimese Suviste püha õhtu. Pärast jumalateenistust kirikus pidasin palvemajas Noorusepüha kõnet. Kell 6 õhtul õnnistasin Vähiküla endise Vahi koolitoa palvesaaliks. Seega on Väänas, mis vaimuliku elu poolest õige langenud oli, juba teine palvemaja minu ajal asutatud (üks sai kahe aasta eest Viti Pundelepale). Võib loota, et ka Vääna rahva kõlblus tõuseb. Vahi koolimaja asub Vähi külas ja selles koolis oli minu isa vend Jüri, kes juba ammugi surnud on, natuke aega kooliõpetajaks umbes 20 aastat tagasi.

1925. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill <***Juuni *** Juuli *** August *** September *** 

Oktoober *** November *** Detsember