1926. aasta oktoober

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August *** September <***> November *** Detsember

Keilas, 3. oktoobril 1926

Pühapäev. Kirik oli rahvast täis. Kiriku ajal hakkas ilusate ilmade järele sadama. Ma sain kirikust tulles väga märjaks. Praegu on kell 8 õhtul ja väljas mühiseb tuul. Hommikul oli jällegi hall maas. Meie rahvas koristab võimalust mööda aiast juurevilja. Kartulad kasvasid head, ka porgandid, sigurid ja peedid. Meil olid see aasta ka loomapeedid maas – sigade jaoks. Kapsad on meil enam-vähem äpardanud, kuid oma jaoks ikkagi jatkub. Õunu saime üksnes paar kartulikorvitäit.

Keilas, 5. oktoobril 1926

Eila õhtul heitsin küll vara magama – juba ½ 9, kuid lootus, et hommikul kella 5ni rahulikult magan, läks täiesti luhta: ma ei saanudki und silma ja läksin ilma magamata täna hommikul rongi peale. Tunnid suutsin ometigi üsna kerge vaevaga ära anda. Tunnid on nüüd kella 8 hom. kunni ¾ 2ni p. l. Pärast tunde sõin Leib´i juures lõunat ja sõitsin Haapsalu rongiga koju; Leib sõitis minuga ühes Nõmmeni.

Keilas, 10. oktoobril 1926

Eila ja täna olid Keilas ja Keila kihelkonnas kaitseliitlaste proovilahingud: Harju ja Lääne malevad Tallinna maleva vastu. Olid püssid, kuulipildujad ja suurtükid. Suurtükid olid pärissõjaväe omad, nõndasamati ka nende ohvitserid ja sõdurid. Meil kirikumõisas oli ambulants ja telefoni keskjaam alumisel korral suures toas, üleval minu kantseleis olid eila õhtust täna hommikul kella 6ni kahurväe (suurtükiväe) patarei ohvitserid. Ohvitserisi oli õhtul 2, meie kutsusime neid ka õhtusöögile; öösel pidi kantseleisse tulema veel üks kolmas. Öösel kuulsin 4 suurtüki pauku. Muidugi lasti ilma kuulideta. Sõjaväelased ja kaitseliit meile meelehärma ei valmistanud. Magada ma küll ei saanud, sest terve öö otsa kuuldus alttoast kõnekõmin.

5. oktoobrist saadik on Alide minu tütrete õpetajaks meil. Ta teenis siiamaani Tallinna-Harju prefektuuris; seal vähendati aga ametnikke ja Alidet taheti saata politsei jaoskonda Kadriorgu. Politsei jaoskonnas, pealegi veel linnaääres ei ole aga mitte kerge olla, ja Alide tuli parem meile. Väikesele Hildale ja Ellinorile andis küll Hilda isegi juba korralikku õpetust algkooli õppekava piirides.

Keilas, 12. oktoobril 1926

Olen juba kolm ööd peaaegu magamata, ehk – ma olen väga halvasti maganud. Laupäeva öösel vastu pühapäeva ei lasknud Kaitseliit magada, pühapäeva öösel vastu esmaspäeva oli torm ja tuul kolistas alumise toa õhuaknaga, mis Kaitseliidust saadik lahti oli jäänud. Täna öösel ei saanud ei saanud magada sõiduärevuse pärast – käisin ju jälle Tallinnas tunde andmas.

Keilas oli täna laat. Linnast tulles olin sunnitud seega ka laata nägema: oli palju purjus inimesi, ehk õigemini oli vähe kaineid inimesi. Üks inimene oli keset teed restauranti juures selili ja natuke puudus, siis oleks hobusega temale peale sõidetud. Praegu kuuldub joobnud inimeste lällutamine tee peal.

Keilas, 15. oktoobril 1926

Eila õhtul olin juba voodis, kui korraga tuli meele, et tarvis Leib´ile kõlistada Nõmmele, et ta laseks täna Tallinna turult oma töölisi mulle kilu osta, mis ma täna oleksin koju toonud. Leib aga ütles mulle, et Tallinna koolid sarlaki hädaohu pärast nädalaks kinni pandud. Ajalehte ma Keilast eila ei saanud ära tuua lasta, sellepärast ma ei teadnud ka seda asja. Sternfeldtide käest pärisin pärast seda järele, kas koolide seismajäämine ikka õige on. Nõnda jääbki mul nädal otsa Tallinnas käimata. See on väga hea asi: saan natuke hinge tagasi tõmmata ja mõne tunni juba ette ära valmistada, sest 25. oktoobril algab mul leer, mis 3 nädalat kestab ja oma jagu jõupingutust nõuab.

Tänavune sügis on olnud võrdlemisi kuiv ja ilus, nõnda et mul siiamaani on päris hea olnud Tallinnas käia. Kivitee on vaksalisse minekuks ka väga hea; endise roopalise mudase teega oleks päris võimatu olnud niisugust vaeva näha, et jala pimedal hommikul vaksalisse käia.

Keilas, 20. oktoobril 1926

Eila käisin Suuropi tuletorni all Ninamäel 2 vana inimest armulauale võtmas. Teel olin mitu korda lumesaju käes. Sajab nüüd juba esmaspäevast saadik vahetevahel lumelortsi. Hilda käis tütretega Tallinnas neile saapaid ostmas. Suuropist jõudsin parajasti nõnda tagasi, et omad asjad vankri pealt kööki viisin ja otsekohe vaksalisse vastu sõitsin. Vaksalist tulin jala koju tagasi, sest ka Alide oli linnas ja meie kõik ei võinud ju vankri peale mahtuda. Suuropi teekonnal said mu üleriided, müts ja kindad märjaks, nõnda et üsna õudne tundmus oli, kui kodust veel pidin vaksalisse sõitma. Eila oli mul sel sügisel esimest korda talvemüts peas.

On nagu nõiutud, et siis, kui mõni pikk haigesõit on olnud, kohe niisamasugune pikk sõit tuleb. Täna hommikul olin alles voodis, kui telefoneeriti Lohusalust: tulgu ma vanu ja haigeid armulauale võtma; taheti juba täna, aga leppisime siiski kokku homse päeva peale. Nõnda saab mu hobune, kes eila küll 50 versta sõitis, natuke jälle puhata.

Täna pean puhkepäeva. Õhtul lähen oma rahvaga tohtriproua sünnipäevale. Ülehomme, s. o. reedel, pean juba jällegi Tallinnas koolitundides olema.

Keilas, 21. oktoobril 1926

Kell on 6 õhtul. Jõudsin Lohusalust alles praegu koju. Kell ½ 10 hommikul sõitsin kodust välja. Tee oli vesine, kuid võrdlemisi rahuloldav. Lohusalus võtsin kahes kohas 2 meest ja 1 naise armulauale. Sõidutasuks sain mõni nael värsket kilu, mis täna püütud, ja 2 ilusat angerjat, mis siiamaani meres, n. n. sumpas olid hoitud ja täna merest välja toodi. Kuna kalad, iseäranis aga angerjad tänavu kallid on, siis on minu reis ausasti tasutud.

Keilas, 27. oktoobril 1926

Kõva talv on käes. Juba laupäeval 23. oktoobril oli kõva lumetorm; sadas küll sulalund, aga väga palju ja ilm läks pärast külmaks. Pühapäeval oli nii palju lund maas, et kõik juba saanidega sõitsid. Üks Saue mees võttis mu kirikuteel peale ja sõidutas kiriku juure; nõnda sain esimest saanisõitu sel sügisel. Teisipäeva hommikul oli mul suvepalitu ja kübaraga õige külm, kui vaksalisse kõmpisin; ka kõrvad külmetasid väga. Oli olnud kunni -12°R! Lund on palju ja ta püsib. Täna sadas natuke juure. Kahju, et lumi tuli sula maa peale. Meie rukkiorase rikkus uss nii kui nii ära, süües enam kui poole teisest põllust päris puhtaks; nüüd hävitab talv viimaks kõik! Paljudel on kapsad lume alla jäänud. Meie saime küll parajal ajal omad kapsad ära võtta ja saime neid üksnes nii palju, kui meile tarvis läheb. Kapsad ei kasvanud hästi: suvealguses hoidis kuiv ja putukad nende kasvu kinni; sügisel ometi kasvasid nad nii palju, et meil kapsaid tarvis ei olnud ostma hakata.

Täna tapeti meie siga, kelle liha kaalus 14 puuda. 2 põrsast on meil veel.

Esmaspäeval 25. oktoobril alustasin poisslaste leeri. Leeris on praegu 24 poissi. Nõnda väikeseks on jäänud noorte inimeste arv.

1926. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** September <***> November *** Detsember