1926. aasta september

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August <***> Oktoober *** November *** Detsember

 

Keilas, 1. septembril 1926

Tallinnas käisin ära. Seminaris ja seminari algkoolis on kokku 12 tundi. Neid oleks võimalik kahel päeval anda. Kuid iseäranis algkooli tunnid on rasked anda, sest neid tuleb metoodiliselt ette valmistada, kuna tulevased noored õpetajad neid tunde pealt kuulamas käivad. Kell 8 hommikul algavad juba tunnid, sellepoolest on mul ka raske – pean siin juba kell 5 üles tõusma, et Paldiski rongiga Keilast Tallinna sõita. Eila käisin tütretega Rannamõisas haridusnõuniku, endise kirikuõpetaja Jürgensoniga läbi rääkimas. Jürgensoni käes on methoodilise külje järelvalve. Jürgenson soovitas väga neid tunde võtta. Ta ise annab osa tunde algkoolis. Jürgenson ütles, et see töö vaeva küll nõudvat, siiski aga ka väga tänulik töö olevat. Ma kahtlen praegu aga, kas neid tunde ikkagi võtan: ta nõuab palju vaeva; kurnab mind, ei too aga vast mitte kuigi palju tasu suhtes minu perekonnale paremusi. Ei tea, mis teha. Praegu on päris hirmus selle peale mõtelda, et talvel pimedas, külma ja tuisuga kell 5 hom. üleval pean olema ja rändama. Kell 5 ei ole iseenesest küll mitte väga varane aeg, kuid ma olen sõidu eel alati ärevuses, kartes aega ära magada, ja ei saa lõppeks mitte sugugi magada! Ilma magamata tundisid anda on aga väga raske.

Seminaris oleks mul küll ka vanu tuttavaid: seminari inspektori, proua Amalie Kotkas´e, endise preili Krims´iga[1] töötasin Valga kommertskoolis. Üks seminari õpetajatest on EÜS-i mees Bernhard Linde[2], kirjaniku nimega Pärt Pärn, Hi-ha-hee jne. Seminari direktori Kurksi[3] nägin 1917. a. kevadel Pihkvas, kus ta seekord kooliõpetaja oli.


[1]Amalie Anette Kotkas (Mea Krims)(1887-1977), õpetaja, haridustegelane, tõlk,  
mitmesuguste naisseltside juhataja; 1944 siirdus Rootsi, kus töötas 
Rootsi Teaduste Akadeemias tõlgina.
[2]Bernhard Linde (1886-1954), kirjastustegelane, publitsist ja tõlkija.
[3]August Kuks (1882-1965), õpetaja, haridustegelane; 1920-25 Tallinna linna 
koolinõunik, linnanõunik ja koolivalituse juhataja; 1925-37 Tallinna Pedagoogiumi 
(Tallinna Õpetajate Seminar) direktor.

Keilas, 7. septembril 1926

Ei ole enam kaua siia kirjutada saanud. Olen vahepeal käinud kaks korda Tallinnas. Reedel, 3. septembril, andsin seminari algkoolis 4 tundi, täna algkoolis jälle 4 ja seminaris eneses 2 tundi. Algkooli tunnid on võrdlemisi rasked anda, sest linnalapsed ei ole kerged juhtida; ka käivad neid tunde seminari viimase klassi õpilased ja pedagoogika kursuste osavõtjad pealt kuulamas ja sellepärast peab neid tundisid hästi ette valmistama. Kui 4 tundi ära on antud, siis kumiseb pea! Ma läksin küll läinud reedel kindla nõuga kooli, et ennast tööst lahti ütleda, aga direktor viis mind klassi. Reedel oli mul ülestõusmine hommikul kell 5 väga raske, täna oli juba kergem. Hilda käis täna ka linnas. Lõunat sõime Sternfeldtide juures.

Valgast tellisin preili Pärna[1] käest, kes Valga tütarlaste gümnaasiumi juhataja praegugi on, tunnistuse selle kohta, et usuõpetaja olin. Täna sain tunnistuse kätte.

Vana õpetaja Kerg[2] suri 22. augustil ja maeti 27. augustil Valga Luke surnuaeda. Ta oli minu vastu omal ajal väga hea ja ma pean teda heas mälestuses.


[1]Marta Pärna (Peerna) (1867-1939), pedagoog, tõlkija ja koolijuht.
[2]Johannes Kerg (Jaan Kerge) (1848-1926), vaimulik; 1878-1906 Kärla koguduse 
õpetaja; 1879-1882 ja 1885 Kaarma koguduse õpetaja; 1907 Lätimaal õpetaja; 
aktiivselt tegev rahvuslikus liikumises; 1893. ja 1905. aastal kõrvaldati õpetaja 
ametist.

Keilas, 10. septembril 1926

Alide oli siin laupäevast 4. septembrist saadik kunni eila hommikuni, kus ta Türi kirikumõisa sõitis. Mul on hea tundmus, kui mõni meid väljaspoolt vaatamas käib, iseäranis praegu, kus ma seminari algkooliga veel mitte ei ole harjunud: saab külaliste käest uusi mõtteid ja just nagu ergutust raskele tööle.

Täna olin ma jällegi seminaris, andes 6 tundi. Mõnes klassis oli päris hea olla, kuid seda pahem tundmus oli teistes. Ei ole hea praeguse aja koolis töötada! Seminari klassides on küll üsna hea olla, aga see algkool mulle ei meeldi – iseäranis 4. ja 5. klass ei meeldi mitte. Jumal ise aidaku mind!

Lõunat sõin täna Tallinnas jälle Sternfeldtide juures. Hommikul kella 6 ajal vaksali poole sammudes nägin, et halla maas oli! Õhtul tõin kõrvitsad ära. Korjati viimaseid kurke; neid oleme tänavu saanud üle 6000. Kõrvitsad tänavu kõige paremini ei kasvanud. Kõige suurem kaalus kõigest 41 naela, järgmised 40, 38, 30, 23 naela; kaht väikest ma ei kaalunudki.

Keilas, 12. sept. 1926

Eila laulatasin ma kaks paari: ühe laulatasin kantseleis, teise Ohtus. Ohtusse sõitsin ühes Hildaga. Üks Ohtu koolipreili, Viljandimaalt päritolev veneusuline Akilina Lepik läks ühele asunikupojale mehele; nad käisid siin neljapäeval kodanliselt registreerimas ja vaid eila, laupäeva õhtul kella 9 paiku kodus laulatatud. Pärast laulatust oli pidusöök. Kell 1 öösel saime koju. Ma sain hea tasu, 900 marka.

Täna oli mul kirikus Rakvere õpetaja E. Pallon jutlustamas. Jutlus oli päris hea. Et Pallon Rakveres ühtlasi ka usuõpetaja on ja tema proua Nõmmel kopsuhaigete sanatooriumis oli, siis oli Pallonil üksnes vähe aega: hommikul kell ¼ 10 sõitis ta rongiga Keila ja kiriku juure oli kella 1ks p. l. auto järele tellitud, millega sõitis meile lõunale sel ajal, kus mina matma jäin, ja meilt Nõmmele prouat Rakveresse viima, kes Nõmmel tervise poolest veel pahemaks läinud. Ega tiisikus inimest ellu ei jäta.

Võru õpetaja N. Blumberg[1], kellega mul Kanapääl elades kokkupuutumisi oli, suri 8. septembril s. a.

Hall oli maas väikesel mõõdul ka laupäeva hommikul. Lilledele ta küll viga ei ole teinud, ka georgiinidele mitte. Eila õhtul läks soojaks. Kui Ohtust koju sõitsime, oli päris soe tundmus; pime oli küll, kuid teeotsimist tarvis ei olnud, sest Kumna mõisas elav ringkonnavalitseja Kont oma prouaga sõitis meie eel; ka paistis tee ikkagi silma. Mulle jäävad meele sõidud pimedas: puud ja põõsad on siis nii saladuslikkude varjudena seismas; kuigi natuke nagu õudne on, siiski jääb hea tundmus neist sõitudest.


[1]Nikolai Blumberg (1869-1926), vaimulik; 1920-26 Võru koguduse õpetaja.

Keilas, 15. septembril 1926

Kuna pühapäeval õige soe oli (kunni 16°R) ja öösel müristama hakkas, siis oli juba täna hommikul jällegi öökülm olnud. Esmaspäeval oli juba jahedam.

Eila andsin Tallinnas jällegi kuus tundi ära. Nad rahuldasid mind, kui algkooli IV klassi mitte ei arva.

Täna käisin Ääsma külas haige juures (kella ½ 3 – ½ 8ni õhtul). Hommikupoolikul fotografeerisin Meyendorffe. Sadas vahetevahel vihma ja rahet. Oli jahe ilm. Päikesepaistet oli ka.

Keilas, 17. septembril 1926

Olin jällegi Tallinnas. Hommikul pidin ¼ 6 üles tõusma. On juba pimedavõitu sel ajal. Praegu on juba talvine sõiduplaan, mille järele rong kell 6.22 Keilast välja sõidab ja ½ 8 Tallinna jõuab. Öösel ei saanud magada: olles ärevuses eeloleva varase sõidu pärast ei tulnud uni silmi. Seminari algkoolis on sedakorda mul tunnid kella 8 hom. kunni ¾ 12ni lõunal, siis on vaheaeg kunni kella ¼ 3ni p. l., kus tuleb kaks 40. minutilist tundi seminaris eneses. Algkooli tunnid on 45. minutilised. Vaheaega kasutasin täna selleks, et rätsepa juures uut ülikonda selga passimas ja Sternfeldtide juures lõunat söömas käia. Haapsalu rongiga, mis nüüd kell 4.12 min. asemel 4.35 p. l. Tallinnast välja sõidab, sõitsin koju. Sternfeldtide juure minnes käisin ka turul ja tõin oma perekonnale 22 silmu (10 marka tükk); minu pere tahab neid väga, isegi väike Viktor sõi neid kohe 2 tükki ära.

Seminaris hakkavad tunnid mind vast ehk juba rahuldama.

Keilas, 17. septembril 1926

Olin jällegi Tallinnas. Hommikul pidin ¼ 6 üles tõusma. On juba pimedavõitu sel ajal. Praegu on juba talvine sõiduplaan, mille järele rong kell 6.22 Keilast välja sõidab ja ½ 8 Tallinna jõuab. Öösel ei saanud magada: olles ärevuses eeloleva varase sõidu pärast ei tulnud uni silmi. Seminari algkoolis on sedakorda mul tunnid kella 8 hom. kunni ¾ 12ni lõunal, siis on vaheaeg kunni kella ¼ 3ni p. l., kus tuleb kaks 40. minutilist tundi seminaris eneses. Algkooli tunnid on 45. minutilised. Vaheaega kasutasin täna selleks, et rätsepa juures uut ülikonda selga passimas ja Sternfeldtide juures lõunat söömas käia. Haapsalu rongiga, mis nüüd kell 4.12 min. asemel 4.35 p. l. Tallinnast välja sõidab, sõitsin koju. Sternfeldtide juure minnes käisin ka turul ja tõin oma perekonnale 22 silmu (10 marka tükk); minu pere tahab neid väga, isegi väike Viktor sõi neid kohe 2 tükki ära.

Seminaris hakkavad tunnid mind vast ehk juba rahuldama.

Keilas, 25. septembril 1926

Seminar võtab nii palju aega käest ära, et ma väga harva saan siia kirjutada. Sel nädalal oli pealegi veel õp. Sternfeldti tütre Maret Ester´i ristimine, mis minult terve päeva nõudis. Nõnda siis oli: esmaspäeval valmistasin ennast koolitundide vastu ja käisin jällegi Ääsmal, seekord Riidakülas, haiget ja vanu inimesi armulauale võtmas. Oli ilus ilm, see kergendas mulle mu tööd. Teisipäeval olin seminaris; õhtupoolikul kell ½ 6 oli mul Keila jaamas mu hobune vastas ja ma sõitsin Maeru külasse haiget ja vanu armulauale võtma. Hommikul kell ½ 6 olin kodust lahkunud ja jõudsin tagasi kell ¼ 10 õhtul. Hea oli, et kuu paistis, kuigi vahetevahel ka palju udu oli. Kuupaistel oli õhtul hea tagasi tulla. Kolmapäeval valmistasin ennast jällegi koolitundide vastu. Ilusa ilmaga edenes töö ja ma käisin oma tütretega metsas berberitse korjamas; korjasime aga ka hea hulk sarapuu seeni (seened hakkavad nüüd alles kasvama!). Neljapäeva hommikuse Haapsalu rongiga sõitsin ühes Hildaga Tallinna, sest kell 6 õhtul pidi olema Sternfeldti tütre ristimine, õhtupoolikul aga ei lähe rongi (õhtune rong läheb Keilast alles ½ 10 õhtul). Ööseks jäime õp. Sommeri juure, kus ka kaks päeva sõime. Reedel olid tunnid ja kell 6 õhtul olime jällegi kodus. Tänane päev kulus ära jutluse kirjutamiseks, kantseleitöödeks, kihlusepaaride vastuvõtmiseks, laulataniseks j. n. e. Korra käisin täna siiski ka karjamaal, kus minu ämm ühes mu tütretega seeni korjas (minu ämm on jälle umbes nädal aega juba meil).

Sternfeldti tütre ristis piiskop J. Kukk. Kirjasõnaks oli Luuk 12. 49. Varrudel olid peale minu ja Hilda: piiskopi proua, õp. Hasselblatt prouaga, õp. Kubu prouaga, õp. Sommer prouaga, praost Mohrfeldt prouaga, „Päevalehe“ ärijuht F. Uibopuu proua ja tütrega, Dr. J. Masing, adv. Kuusmann, hariduseminister õpetaja J. Lattik, Sternfeldti õde ja õemees, paar inimest ka ühest teisest rahvusest, leskproua Simsivart (sünd. Uibopuu), advokaadiproua Nirk *) jne, kokku olevat olnud 28 võõrast.

Lattik rääkis, et F. Jürgenson haridusnõuniku kohalt lahkub. Piiskopi kaudu päris ta minu käest järele, kas mina sellele kohale ei asuks; kuid juba piiskop ise võis vastata, et ega mina ikka Keilast hea meelega ära ei lähe.

*) Laskis enese mõne aja pärast maha.

Keilas, 29. septembril 1926

Seminari tunnid tunduvad mulle õige rasketena. Saab näha, kui kaua ma suudan vastu panna. Neil öösetel, mis sõidu eel on, ei saa ma peaaegu üldse mitte magada. Kell 5 hom. üles tõusta ei oleks küll mitte hirmus, kuid mul on alati hiljaksjäämise kartus ja sellepärast meeled ärevuses, nõnda et ma magamata olekus tundisid pean andma. Palk mind ka suuremat ei meelita, sest see oleks umbes 5800 marka kuus. Eila sain ma palka augusti ja septembrikuu eest. Ma ei tea, kas mulle nagu kirikuõpetajale õigust antakse perekonna abiraha saada, eila küll anti mulle see välja – 4800 marka kahe kuu eest, aga võib olla pean selle tagasi maksma. Kui perekonna abiraha mulle jääb, siis saaksin kuus umbes 8200 marka ja selle palgaga võiksin ma juba küll teenida. Umbes 1000 marka kulub kuus mul raudteesõidu peale. Kui aga perekonna abiraha mulle ei makseta, siis ei tasu need 4700 marka kuus, mis mulle üle jäävad, minu vaeva küll mitte. Seminari algkooli tunnid on ju iseäranis rasked. IV klassis tundub mulle mõnikord päris võimatusena. Eila oli muu seas armulauast mööda minnes kõne. Üks poiss ütles, et armulaud olevat „naps viina“ jne! Kui hingerõhuvalt tundus mulle see väga labane, ilma ühegi meeleteravuseta toores ütelus!!!

1926. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli <***> Oktoober *** November *** Detsember