1927. aasta detsember

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August *** September *** Oktoober *** November

 

Keilas, 2. detsembril 1927

Täna käisin jällegi Tallinnas ära, kuigi jalad haiged olid. Jalad olid juba paranemas. Kandidaat viis minu hommikul vaksalisse, õhtul sõitsin ühes preili Arro´ga, kes Keilas klaveritunnis käis, koju tagasi. Linna mööda tegin juba pikemad jalutuskäigud.

Keilas, 7. detsembril 1927

Mu jalad on ikka alles haiged. Mind viiakse nüüd hobusega Keila, kui Tallinna sõidan. Tallinnas katsun aegamööda käia, nõnda saan ikka jalgsi läbi.

Keilas, 14. detsembril 1927

Eila hommikul oli korraga sügav lumi maas. Ma lasen nüüd ennast saaniga vaksalisse sõidutada, sest üks jalg ei ole ikka veel paranenud. Täna tuiskas peaaegu päev otsa.

Koolis on juba jõulu meeleolu. Üks ehitud väike jõulukuusk käib ka klassist klassi – tundides õppeabinõuks. See kuusk on juba nädalapäevad koolis. Õppimine siiski läheb edasi. Reedel 16. detsembril tuleb õhtupoolikul pädagoogika nõukogu koosolek, millest tuleb osa võtta; teisipäeva õhtupoolikul tuleb ka vast jõulupuule jääda. Nõnda tuleb enne jõulu veel vast kaks ööd kas linnas või Leibi juures Nõmmel magada. Siis on 2 ½ nädalat vaheaega, mida loodan töödeks ära kasutada, mis seminari jaoks mul veel teha on. Muidugi on pühade ajal ka kogudusetöö iseäranis laialine. Olgugi et vaba aega mul pühade ajal loota ei ole, siiski igatsen pühi: kui muud ei olekski, siis näeks laste rõõmu jõulukingituste pärast.

Keilas, 17. detsembril 1927

Eila andsin koolis 7 tundi ja jäin õhtupoolikul pädagoogika nõukogu koosolekule, kus peaasjalikult õpilaste edasi jõudmist hinnati. Õhtul kella ½ 9 ajaks jõudsin elektrirongiga Hiiule. Leib ise juhtus ka sellesama rongiga koju sõitma ja sattusime ühte. Ma sõin Leib´i juures õhtust, ajasime juttu ja kella 12 paiku läksime magama. Täna hommikul kella 8 ajal läksin jala Hiiult Nõmmele, kust Haapsalu rongiga Keila sõitsin.

Paks lumi on maas ja sajab ühtepuhku veel juure. Näib, nagu tuleks lumeraske talv.

Keilas, 23. detsembril 1927

Koolitöö lõppes mul juba reedel 16. detsembril. Õieti oli harjutuskoolis korralise töö lõpp laupäeval. Esmaspäeval 19. dets. olid hommikupoolikul üksnes harjutused jõulupuu ettekanneteks ja õhtul jõulupuu ise, teisipäeval anti kätte tunnistused. Nõnda siis ei olnud esmaspäeval ja teisipäeval enam ühtki tundi harjutuskoolis. Seminaris eneses olid küll esmaspäeval kõik tunnid, teisipäeval aga üksnes kolm esimest tundi ja õhtul jõulupuu. Et mul aga alles teisipäeval tunnid oleksid olnud ja nimelt seminaris neljas tund, siis ei olnudki mul pärast reedet 16. detsembrit enam ühtki tundi. Ma pidin üksnes mõlemal jõulupuul pidama vaimulikud kõned. Esmaspäeval, harjutuskooli jõulupuul, oli ka Hilda ühes mõlema tütrega. Lastel oli väga huvitav vaadata jõulunäidendit, mida koolilapsed mängisid. Seminari saalis oli kaks jõulupuud. Pärast ettekandeid käis jõuluvana ringi ja andis lastele paberist kotikesi maiustega. Väike Hilda ja Ellinor said ka kumbki kotikese. Jõuluvana oli neid tunnud ja nimepidi nimetanud. Teisipäeva hommikul – öösel vastu teisipäeva magasime Sternfeldti korteris – saatsin oma perekonna Keila ja jäin ise linna. Teisipäeva õhtul oli päris-seminari jõulupuu. Seal sain mina ise kotikese maiustustega, millest muist andsin Nõmmel Leib´i vennapojale, muist aga tõin koju oma Viktorile. Öösel vastu kolmapäeva olin ma Nõmmel Leib´i juures. Kolmapäeva, s. o. üleeila hommikul tulin ma koju.

Kolmapäeva õhtul olin Hilda ja tütretega Keila algkooli jõulupuul pritsimajas. Seal oli kõik üsna igav ja unine. Lapsed ütlesid ka, et neile seminari jõulupuu palju enam meeldinud.

On päris talv. Lääne – ja Lõuna – Euroopas on olnud niisugune külm, mida mitme-mitme aastakümne jooksul enam ei ole olnud. Meil iseäralist külma küll ei ole, aga -10°R-ni ulatub mõnigi kord, ja lund on üsna rohkesti.

Keilas, 29. detsembril 1927

Jõulud on mööda. Nad läksid nii kiiresti, nagu ei oleks neid olnudki. Esimesel pühal olin kodus. Pidasime Hilda sünnipäeva, nagu nüüd iga aasta oleme pidanud. Meil olid Greenbergid ja Bohl´id; Alide oli ka linnast kaheks päevaks tulnud. Teise püha õhtul käisin Väänas Naage külas ristimas. Kolmandal pühal olin Hildaga Keilas Tallinna suurkaupmehe Tuuberg´i juures õhtusöögil. Seal olid peale meie veel postkontori ülem Berggrünfeldt, laevakapten Suurmann ja Keila meier Anton ühes oma abikaasadega. Oli väga hea õhtusöök: silmud, angerjad, siiad, sült j. n. e., kalkunipraad, kõduõlu, veinid.

Nüüd on jällegi äripäevane olemine. Eila käisin Ohtus haige juures. Täna kirjutan Uue aasta jutlust.


 [1]Johann (Juhan) Berg-Grünfeldt (1898-1932), postitöötaja, 1920. aastast Keila postkontori ülem, 
1927-32 Keila alevivanem.

Keilas, 31. detsembril 1927

Täna õhtul kella 5 – ½ 9ni oli jumalateenistus armulauaga. Kirik oli puupüsti rahvast täis. Ligi 600 inimest oli armulaual. Ilm oli ju ilus.
***
Aasta 1927 on lõpul. Üldiselt on see aasta mulle hea olnud, kuigi tööd on mõnikord liig palju olnud. Aineliselt on see aasta vast olnud kõige parem mu senises elus. Saab näha, mis edaspidi tuleb.

1927. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August *** September *** Oktoober *** November