1927. aasta juuni

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai

Keilas, 12. juunil 1927

Seminaris andsin 31. mail viimased tunnid. Neljapäeval, 2. juunil kella 5st õhtul algas pädagoogika nõukogu koosolek seminari VI klassi ja pädagoogika kursuste lõpetajate pärast. Kõik 77 inimest said algkooliõpetaja kandidaadi tunnistuse vääriliseks tunnustatud. Kuhu nad kõik endile sügisel kohad leiavad, on küll vast küsitav, sest meil on ju haritlasi väga palju.

Reedel 3. juunil olid aktused. Kell ½ 10 hommikul oli Seminari harjutuskoolile, kell 11 seminari III-IV klassile, kell ½ 7 õhtul õpetajakutse kandidaatidele. Viimasest aktusest võtsid osa muu seas ka riigi haridusnõunik Dr. Nuth[1] ja Harjumaa koolinõunik Summer. Aktus oli nõnda: kõige pealt lasksin mina laulda “Oh võtkem Jumalat” viimase salmi. Siis rääkis direktor Kuks sellest, kuidas õpilased eelolevat kas suve vaheaega või elu peavad kasutama. Direktori järele rääkis harjutuskooli aktusel veel koolijuhataja proua Silde ja õpetajakutse kandidaatide aktusel Dr Nuth ja Summer[2]. 3. juuni õhtul kell 8 algas koosviibimine, millest osa võtsid õpetajakutse kandidaadid, seminari õpetajad ja haridus – ning koolinõunik. Söödi, joodi ka õlut ja limonaadi kooli kulul, s. o. riigi kulul, peeti kõnesid, lauldi (õpetajakutse kandidaatidel on väga head hääled) ja tantsiti. Õhtul hilja tulid ka Soome naisõppurid tantsima, kes parajasti ekskursioonil viibisid. Ma olin 2 ööd Tallinnas Sternfeldti juures; ühe öö oli ka Hilda seal. Seminari lõpukoosviibimisest jäi päris hea mälestus. Pühade laupäeva hommikul sõitsin Tallinnast koju. Rong oli viimse isteplatsini linnast lahkuvat rahvast täis.

Esimesel Nelipühal, 5. juunil pidasime Keilas uue köstrimaja heaks näitemüüki. Oli vihmane ilm ja rahvast kirikus vähe, kuid näitemüügist osavõtmine oli siiski elav. Teisel pühal pidasime näitemüüki edasi. Hilda oli näitemüügi puhvetis müüjaks. Mu tütred olid esimesel pühal ka näitemüügil ja raiskasid hulk raha kaeratünnist ostmiseks, lotterii piletite peale j. n. e. Näitemüük läks võrdlemisi hästi korda, sest Keila alevi publikum võttis hästi tegevalt osa. Umbes 110 000 marka puhaskasu jääb järele. Vennaste kogudus oli näitemüügi suhtes eitaval seisukohal, saadi aga ilma nendetagi läbi.


[1]August Friedrich Nuth (1868- ), riigiametnik; 1898-1905 Moskvas Välisministeeriumi 
peaarhiivis ametnik; 1905-15 Moskva Peetri-Pauli koguduse gümnaasiumi õpetaja, 
1915-18 direktor; 1920-21 Tartu Ülikooli assistent; 1921-24 Riigiarhiivi juhataja; 
1924-26 Riigiarhiivi ja Riigiraamatukogu juhataja; 1927-30 Haridus- ja 
Sotsiaalministeeriumi koolide peainspektor; 1930. aastast haridusnõunik.
[2]Hugo Summer(1888- ), õpetaja, 1920. aastast Harjumaa koolinõunik.

Keilas, 18. juunil 1927

Täna on õieti esimene soe päev peale pikema vaheaja. Muidu oli ikka 10-12°R sooja, täna oli aga vilus juba +17°R. Loodus on siiski nii kaugele jõudnud, et tommingate õitsemine läbi saab, õunapuud praegu õiteehtes on ja rukkipea juba väljas. Meie aed on praegu nagu õitemeri – küll õitsevad õunapuud hästi tänavu! Ka ploomid õitsesid hästi. Tikerbeerid on juba kasvamas, neid saab tänavu nähtavasti ka üsna rohkesti, niisama peaks saama ka punaseid sõstraid.

Aeg on möödunud rohkes töös. Mul on olnud viimasel ajal ka haigesõitusid, pean ka juba eraleeri, käisin sel nädalal kaks päeva ka Tallinnas kirikupäeval. Olen veetnud mõnedki tunnid ka aias päikesepaistel, paar korda olen lastega käinud jõeääreski õngitsemas. Päevaraamat on jäänud enam-vähem kõrvaliseks asjaks. Ei ole ka midagi arukordset sündinud. Kirikupäev mind ei huvitanud – võtsin üksnes paarist koosolekust osa.

Keilas, 22. juunil 1927

Täna on pööripäev. Hommikul oli sadune, pärast lõunat kuiv ja tuuline. Kõige kõrgem soojus oli p. l. +14°R. Ikka on olnud enam-vähem jahedad ilmad.

Eila käisin Rannamõisas leerilaste juures, keda seal on 12. Neid õpetab köster Dunkel. Kui Rannas leeri ei peetaks, läheksid need kõik linna. Väike Hilda ja Ellinor olid mul kaasas; need käisid Dunkeli lastega siis mere ääres ja metsas, kui ma leerilaste juures olin. Ma eksamineerisin leerilapsi Jeesuse elu poolest umbes 2 ½ tundi aega. Teadmised olid üle hulga rahuldavad. Kell ½ 2 p. l. sõitsime kodust välja ja kell ¾ 11 õhtul olime jällegi kodus. 5 tundi kulus sõitmiseks. Tee oli Harku valla piirides väga halb, sest ta oli paekivitükkidega silutatud.

Keilas, 30. juunil 1927

Jaanipäeval oli pärast surnuaiapüha Keila männikus Keila kihelkonna laulupäev, millest mina ja Hilda auvõõrastena osa võtsime. Ka meie lapsed kolmekesi olid laulupäeval, Hilda mamma ka. Viktor oli hulka võõraid inimesi nähes kohmetanud ja ütles pärast kodus, et tema enam laulupäevale ei minevat. Mina pidasin lühikese kõne laulupäeva mõttest. Vennaste koguduse “pärlid” näivad pahased olevat, et ma laulupäeval olin. Üks vanatädi küsis täna: “Kas Teie ka olite seal?” – “Olin”, vastasin mina – “Kas Teie seal ka kõnelesite?” – “Kõnelesin”. – “Kas Teie jumalasõna seal kõnelesite?” – “Jumalasõna ma välispidi küll ei lugenud, kuid Jumala vaimuga võis minugi kõne küll kokkukõlas olla. Mina peaksin igatahes kõikide juure ulatuma”. Kitsarinnalised inimesed on “vennad”. Nad on hirmus pahased, et meie esimesel ja teisel nelipühal uue köstrimaja heaks näitemüüki pidasime. Meie saime 111 000 marka puhastkasu, nemad vaatavad selle nagu kurjast saadud summa peale. Aga kuidas oleksid nemad selle summa kokku pannud? Nad ütlevad: “Küll Jumal ise oleks leidnud teed. Armastus võib kõik teha!” Ise nad aga seda armastust tegudega nii palju ei näitagi, kui teised ilmalikumad inimesed. Hageri praost ütleb, et “vennad” igal ajal on harjunud olnud lüpsma, mitte aga ise piima andma. Praost Thomson seisab aga ise “vendadele” perekondliselt üsna lähedal. Meie köster ütles: “Ei ole neist tegijaid. Kuid paha oleks, kui nad nõukogust üldse kaovad, sest vennad on pahad inimesed ja kihutaksid teisi ka kiriku vastu üles!” Nõnda siis tuleb neid sallida nagu lehmalüpsjaid, muidugi niikaua, kui nad piima ära ei solgi.

Pühapäeval 26. juunil olin Rannamõisas leerilapsi õnnistamas. Et ilm vihmane oli – muu seas kuulsin seal tänavu esimest korda müristamist -, siis pidasin ka surnuaiapüha teenistuse kirikus.

Esmaspäeva õhtupoolikul käisin Hildaga Jacobsenidel külas, kes praegu jälle Keilas asuvad. Jacobsen ise on kuuks ajaks puhkusele tulnud.

1927. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai