1927. aasta mai

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill <***> Juuni *** Juuli *** August

 September *** Oktoober

Keilas, 2. mail 1927

Eila pidasin Rannamõisas jumalateenistust. Pärast jumalateenistust käisin köster Dunkel´iga[1] mere ääres. Imestasime seal väikest hallikavee juga, mis kõrge kalda seest välja jookseb kevaditel ja paistab nagu hõbepael mäeküljel. Merel ajujääd enam ei ole. Kalda all leidsime küll ühes kohas teerajal ka veel jääd. Eila oli võrlemisi ilus ilm, nõndasama on ka täna ilus ilm. Täna oli koguni kunni +8°R. Et baromeeter 772 näitab, siis võib ehk lootagi ilusaid soojemaid ilmu. Siiamaani ei ole ühtki haljust veel näha. Üksnes veeloikudes on haljas ja sinililled ning ühed kollased võilille moodi lilled õitsevad. Puhusid ju ühtelugu külmad meretuuled ja tihti oli hommikuti õhuke lumekord maas.

Aega on mul väga vähe: pean leeri, käin Tallinnas koolitundides, teen lauluraamatu korrektuuri, korraldan kiriku näitemüüki, reedel olin Vabadussõja mälestamise Harjumaa komitee koosolekul, homme hakkan seminaris tulevaid noori õpetajaid usuõpetuses eksamineerima; kogudusetööst ei ole ka iialgi puudust olnud. Olen vaimliselt tööst väsinud.


[1]Karl Dunkel (1878-1930), kooliõpetaja Ohtus ja Rannamõisas, Rannamõisa algkooli juhataja, 
Rannamõisa abikiriku kauaaegne köster ja organist.

Keilas, 4. mail 1927

Täna oli keskpäeval vilus kunni +14°R! Esimene soe päev. Näha kohe selle mõju: haljus hakkab tekkima. Tütretele tegin pajupilli; väike Viktor jonnis natuke ja ei tulnud karjamaale kaasa – jäi pillist ilma.

Eila eksamineerisin umbes 30 praktikanti usuõpetuses. Oli näha, et päris hästi olid ette valmistanud.

Keilas, 19. mail 1927

Ühtepuhku olid külmad ilmad. Korra hommikul, kui Tallinna hakkasin minema, olid puud, põõsad ja maa härmas nagu hilissügisel või talvel. Nüüd on paar päeva jälle olnud natuke paremad ilmad; mõnikord on soojust olnud vilus kunni +10°R.

Esmaspäeval ja teisipäeval olin Hildaga linnas. Ma eksamineerisin esmaspäeval seminaari ja pädagoogika kursuste lõpetajaid, nimelt IIa gruppi, sellepärast tuli 2 päeva järjestikku kooli pärast linnas olla. Gruppid on: Ia, Ib, IIa, IIb, IIIa, IIIb. Olen teisi eksamineerinud koolipäivil. Eksamineerida tuleb kokku 79, nüüd on veel 5 eksamineerimata.

Seminar on minu perekonnale aineliselt igatahes väga hea olnud: ma olen siiamaani juba üle 101 000 marga (1010 kuldkrooni) saanud. Vaeva on küll ka palju olnud; terve aasta vaba aeg on läinud tundide ettevalmistamiseks, nõnda et olen pidanud keelduma mõnestki heast asjast: päevaraamatugagi ei ole enam võimalus olnud tegemist teha. Kui hiljuti direktor Kuks[1] mulle teatas, et Jüri õp. Aunver, kellele ta sügisel minu äraütlemise puhul seminaari tunde pakkus ja kes neid siis vastu ei võtnud, nüüd järele pärinud, kas tuleval aastal teda vajatavat, ja minu arvamist selle kohta päris, siis vastasin mina, et ma tuleval aastal hea meelega tunde edasi annaksin. Nõnda jäingi. Loodan, et tuleval aastal mu tunnid palju kergemini lähevad, kuna ma ju terve aasta tunnid kirjalikult ette olen valmistanud, seega tuleval aastal tänavu tehtud töö vilja tarvitada võiksin.

Pühapäeval 15. mail olid mul leerilapsed. Õp. Sternfeldt pidas jutluse.


 [1] August Kuks (1882-1965), õpetaja, haridusjuht; 
Tallinna Õpetajate Seminari kauaaegne direktor. 
Kirjutanud pedagoogika-alaseid raamatuid ja artikleid.

Keilas, 23. mail 1927

Ööpiku laulu kuulsin tänavu esimest korda reedel 20. mail, kui hommikul Tallinna hakkasin minema. Raagus puud on alles, kuid aegamööda hakkab nüüd ometigi soojemaks minema. Juba on ka maa enam-vähem haljendama hakkanud.

Ma igatsen vabanemist koolitööst, et natuke saaksin puhata ja hinge tagasi tõmmata. Kõigest 4 koolipäeva, s.o. 2 nädalat on veel, kuid iga lõpp näib liig aegamööda tulevat. Olen pealegi pool nädalat natuke haiglane olnud: olen kurgu ära külmetanud.

Keilas, 29. mail 1927

Olin Tallinnas reedel ja sõitsin õhtul koju. Eila, laupäeva hommikul sõitsin jällegi Tallinna ja tulin täna hommikul tagasi: eila õhtul oli seminaris õpilaste üleviimise küsimus harutusel. Seminari keskkooli klassidest peavad mitmed saamatud õpilased lahkuma – ei olnud sugugi armas tunne niisugust otsust kuulda ja vastu võtta! Parata pole küll midagi, sest Eestis on haritlaste hulk väga suureks kasvanud ja elu hakkab neid ise juba välja praakima. “Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale”. Haritlaste elu võib meil edaspidi väga kitsaks minna!

Eila käisid minu tütred Keila algkooli eksamitel. Hilda, kes nüüd on 9 aastat vana, tegi eksami ära I ja II klassi eest, Ellinor kes juunilõpus saab 7-aastaseks, tegi I klassi eest. Meie algkooliseaduse põhjal peavad 8-aastased lapsed kooli minema. Seega oli Hilda sügisel juba kooliealine. Ma ei saatnud teda kooli, pidin aga sellepärast Harju Maakoolivalitsuses tema koduõpetuse oma naiseõe Alide Kuusik´u juhatusel registreerima ja pidin nüüd koolivalitsuse ettekirjutusel Hilda Keila algkooli juures eksami teha laskma, muidugi ainult I klassi eest. Hilda oli aga ka teise klassi kursuse juba läbi õppinud ja tegi seega 2 klassi eest korraga. Et Ellinor omal vabal tahtmisel I klassi kursuse ära õppis, siis saatsime ka tema eksamile ja ta tegi eksami ära. Mu tütred õppisid muidugi peale selle veel Saksa keelt edasi, ja Kumna mõisas käisid nad leskproua Meyendorffi juures 3 korda nädalas Ingliskeelt õppimas.

1927. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill <***> Juuni *** Juuli *** August

 September *** Oktoober