1927. aasta aprill

Jaanuar *** Veebruar *** Märts <***> Mai *** Juuni *** Juuli *** August

Keilas, 3. aprillil 1927

Reedel sõitsime saaniga vaksalisse, kuid õhtuks oli juba jälle vankritee. Õhtul kell 6 pidasin kirikus paastu armulauateenistust – oli 20 inimest armulaual. Seega oli päris hea osavõtt.

Seminari VI klass ja pädagoogika kursused palusid mind, et ma neile õpetaksin ka lasteristimist, puusärkipanemist j. n. e., sest maale kooliõpetajaks minnes läheks neile seda tarvis, et ümbruskonna rahvaga heas vahekorras olla. See näitab, et vaade usuõpetuse ja usu peale hakkab kainenema.

Keilas, 13. aprillil 1927

Pühapäeval 10. aprillil, Palmipuude pühal, jutlustasin piiskopi korraldusel Tallinna Toomkirikus, kus nädal enne seda piiskopi, prof. Rahamägi[1]ja õp. Sommeri[2]poolt eestikeelsete jumala teenistuste avamiseteenistus peeti. Toomkirik nagu rüütelkonna varandus võeti hiljuti valitsuse poolt Saksa koguduste käest üle ja anti piiskopile 90 aastaks kasutada. Muidugi on sakslased sellepärast hirmus vihased, aga neil pole parata midagi. Sakslased võiksid vastaval kokkuleppel kirikut ka edaspidi kasutada, aga nemad seda kokkulepet seni ei ole veel teinud ja hoiduvad esialgul Toomkirikust eemal.

Algliturgias maadlesin ma oma häälega, mis vägisi kurku kinni jääda tahtis, sest olin ennast natuke külmetanud, kuid jutlusega sain hästi hakkama. Leib oli ka kirikus. Pärast jumalateenistust sõitsin Leib´iga Nõmmele, kus lõunat sõin. Paldiski rongiga sõitsin Keila; Leib tuli kaasa. Keila jaamas ootas mind üks alevi mees ja viis haige juure, kuna Leib üksinda kirikumõisa tuli. Leib sõitis esmaspäeva hommikul tagasi. Esmaspäeval käisin lastega karjamaal, kus leidsime esimesi sinililli. On ju nüüd mõni päev üsna ilusad ilmad olnud ja päeval mõnikord kunni +8°R sooja vilus.

Eila õhtul käis kell juba 11 peal, kui kuulsin kloppimist all. Tegin akna lahti. Üks noormees küsis, kas siia öömaja saab. Vastasin, et ei saa, sest ei tea ju iialgi, missuguste mitmestega kokku puutuda tuleb. Küsisin, kust mees tuleb. Vastas, et rongi pealt ja et ta Läänemaalt pärit on. Juhatasin sulastemaja juure. Korraga küsib aga noormees: “Kas õpetaja kodus on?” Vastasin, et ise see olen. Siis alles ütles noormees, kes ta on: minu onupoeg Richard, keda ma omas elus esimest korda nägin ja kelle õde Helmi sügisepoole meil käis ja nüüd Märjamaal mehel on. Ajasin temaga siis juttu kella 12ni. Hommikul sõitis ta Tallinna, kust ta veel meile tagasi tuleb.

Sain tänase postiga Viljandimaalt, Olustvere Kabunalt matusekutse. Minu tädi, minu mamma vanem õde, on 10. aprillil ära surnud ja maetakse 19. aprillil. Palju mälestusi mul tädist ei ole, kuid ta oli üsna lahke minu vastu. Ma ei ole teda vist 8 aastat enam näinudki.


[1]Hugo Bernhard Rahamägi (1886-1941), kiriku- ja haridustegelane; 1914-1920 Kaarma koguduse õpetaja; 
1919-1920 Saaremaa praost; 1920. aastast Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse dotsent; 1922-1934 ülikooli 
koguduse eesti pihtkonna õpetaja ja 1923 konsistooriumi assessor; 1923 ajakirja "Eesti Kirik" asutaja ja 
peatoimetaja aastani 1931; 1924 dr. theol; 1924-1925 haridusminister; 1926-1934 Tartu Ülikooli korraline professor 
ning usuteaduskonna dekaan; 1932 valiti Uppsala ülikooli poolt usuteaduse audoktoriks; 
1934-1939 Eesti luteri kiriku piiskop; 1934-1935 tegi kirikureformi; osales mitmes ühiskondlikus organisatsioonis, 
korraldas Põhja- ja Baltimaade luteri kirikute koostööd; I ja IV Riigikogu, Rahvuskogu ja VI Riigikogu liige; 
1940 Eesti okupeerimise ajal vahistati; 1941 hukati Kirovi vanglas.

[2] Artur Sommer, eestistatult Soomre (1890-1944), Tallinna Kaarli koguduse III pihtkonna õpetaja 1919-1944. 
Ajakirja „Eesti Kirik“ asutaja ja esimene vastutav toimetaja 1923. Eesti Punase Risti teenetemärgi III klass 1939. 
Õpetaja Tooderi tegelaskuju prototüüp Jaan Krossi romaanis „Wikmani poisid“.

Keilas, 24. aprillil 1927

Pühade ajal oli meil minu vend Jaan oma naisega. Kolmandal pühal tuli mu onupoeg Richard Tallinnast tagasi ja läks minema alles reede hommikul. Kolmandal pühal oli ka herra Jacobsen[1] lõunast õhtuni meil. Reede hommikust õhtuni oli meil preili Kallion.

Eila õhtul tulid autoga Tallinnast, teatades sellest 2 tundi telefoniga ette, Jaan Kivisild[2] (Eesti Panga direktor) ühes prouaga, Hendrik Vahtramäe[3] (Tallinna – Haapsalu Rahukogu esimees) prouaga ja minu tädipoeg Hans Jürmann, kes ikka alles Tartus kooliõpetaja on. Kella 7-11ni õhtul olid need mu endised head sõbrad siin. Sõime õhtust, jõime veini ja õlut ja ajasime head juttu. Hilda käis ühes Alide ja lastega Keilas liha ja õlut toomas. Nad sõitsid külaliste autoga, mis Eesti Panga oma oli; Jürmann oli neil kaasas; väike Viktor sai esimest korda autosõitu.

Kolmapäeval 20. aprillil käisin Hildaga Tallinnas. Ma olin enam jagu aega L. Raudkepp´i [4]juures, kus usuõpetuse raamatute väljaandmist harutasime. Raudkepp on kirjutanud algkooli III klassi usuõpetuse raamatu; see käsikiri sai minu kätte arvustada. Koosolekul oli ka õpetaja A. Sternfeldt[5] ja Lääne-Nigula õp. Ederberg[6]; Jüri õp. Aunver[7] kõneles Raudkepiga telefoniteel!


[1]H.Jacobsen(1880-?), kõrge politseiametnik. Tsaariajal politseis kreisiülema abi, Saksa okupatsiooni 
ajal töötas Tallinnas jaoskonnaülema abi ja ülema kohal ning Läänemaal politseiinspektorina, 
Eesti Vabariigi ajal Politsei Peavalitsuse inspektor välispolitsei alal, 
ametnik sise- ja kohtuministeeriumides ning prefekt Rakvere-Paide (hiljem ümbernimetatult Viru-Järva) 
prefektuuris.
[2]Jaan Kivisild (1882-1954), Eesti Panga direktor;  1914–1916 Tartu 2. Laenu ja Hoiu Ühisuse, 
1919–1920 Riigikassa, 1921–1924 AS Põhja Pank Tartu osakonna, 1925 ETK rahandusosakonna juhataja; 
1926–1933 Eesti Panga direktor; 1936–1940 Tallinna Börsikommitee  maakler; 1941–1945 teenis 
Nõukogude Armees; 1953 arreteeriti, suri vangistuses.
[3]Hendrik Vahtramäe (1886-1941), sõja- ja kohtutegelane; jõudis I Maailmasõjas kapteni ja 
Vabadussõja ajal koloneli auastmeni;  1923-35 Tallinn-Haapsalu rahukohtu esimees; 1933-34 J. Laidoneri 
valimiskomitee juht; 1935-40 Kohtukoja tsiviilosakonna esimees;  1941 arreteeriti ja hukati.
[4]Aleksander Leopold Raudkepp (1877-1948), usuõpetuse õpetaja, pastor, 1919-36 Tallinna Kaarli 
Koguduse eragümnaasiumi direktor; 1922-37 Riigikogu liige.
[5] Aleksander  Johannes Sternfeldt (Täheväli 1936. aastast) (1888-1955), vaimulik; 
1920-1924 Sangaste koguduse õpetaja;  1924-1944 Tallinna Jaani koguduse õpetaja; 1939-1944 
konsistooriumi assessor;  1941-1944 Tallinna praost;  1944 põgenes Rootsi;  1945-1955 EELK Stockholmi 
koguduse õpetaja; 1953-1955 Rootsi praostkonna praost.
[6]Bruno Karl Ederma (Ederberg) (1900-1976), kirikuõpetaja; 1925-29 Lääne-Nigula koguduse õpetaja; 
1929-37 Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja; 1937-41 sotsiaaltöötaja Tallinnas; 1941 siirdus Saksamaale; 
1949 USA-sse, kus tegutses kirikuõpetajana ja asutas uusi kogudusi; 1961 läks Kanadasse, 
kus pani nurgkivi eesti vanadekodule ja oli EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja.
[7]Jakob Aunver (Albrecht)(1891-1978), vaimulik; 1924-44 Jüri koguduse õpetaja; 1935-44 Ida-Harju praost; 
1944 siirdus Saksamaale, 1947 Rootsi; 1947-78 EELK Uppsala koguduse õpetaja; ajakirja Eesti Kirik vastutav 
ja tegevtoimetaja aastatel 1924-39, 1941-44 ja 1954-78 Rootsis.

1927. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts <***> Mai *** Juuni *** Juuli *** August