1927. aasta november

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August *** September *** Oktoober

Keilas, 3. novembril 1927

Eila ja täna on maa külmetanud. Oktoobris tuli korra lund ja jättis kapsad enese alla, sulas aga varsi jällegi täiesti ära. On sel sügisel kuiva suve järele üsna rohkesti olnud vihmaseid ilmu. Niisugune ilm oli ka esmaspäeval 31. oktoobril. Kandidaat Etzola pidas kirikus usupuhastuse püha jumalateenistust, nagu ta ütles, 30 – 40 inimesele. Mina pidin aga vihma käes jällegi sõitma Joa külasse ühele haigele naisterahvale armulauda andma. Tagasisõidul väänasin mõnikord vihmavett kinnastest välja, et mõnusam tunne oleks olnud.

Töörohkuse pärast möödub üks nädal teise järele just nagu unenäos.

Homme hommikul pean jällegi kell 5 üles tõusma ja kella ½ 6 paiku vaksalisse kõmpima hakkama, et kella 8 ajal hommikul seminaris tundidega alata. Rõhub mind pimedas minek vaksalisse. Õieti ütelda tunnen õudust üksinda vara hommikul teed käies pimedas. Aga ma pean käima, sest minu perekonna ülespidamise huvid nõuavad seda.

Kell on 8 õhtul. Ma mõtlen ära voodi minna: vast saan natuke ometi ka magada. Hilda ja koolipreili kuulavad praegu raadiost “Estonia” teaatri operetti. Habeli poeg seadis meile kahe lambiga raadioapparaadi valmis. Eila õhtul kuulasin ma ooperit koguni Londonist. Saksamaalt on väga hästi kuulda Breslau, Königsberg  j. n. e. Eila õhtul istusime raadio juures kella 12ni öösel. Meie raadio on umbes 10 000 marka või natuke üle selle maksma läinud, kuid ta toob selle eest meile ka vaheldust.

Keilas, 4. novembril 1927

Täna hommikul kella 5 ajal, kui üles tõusin, sadas vihma. Õnneks oli kella ½ 6 ajal, kus kodust Keila vaksali poole minema hakkasin, vihmasadu järele jäänud. Ma sain enam-vähem kuivalt rongile. Aga kaunis märg ja libe oli küll maa. Õhtul oli mul Hilda vaksalis hobusega vastas, sest ma tõin Tallinnast 41 naela kilusid sissesoolamiseks. Kilusid saadakse tänavu hästi palju ja on seepärast nende hind umbes pool odavam kui läinud aastal. Ma maksin täna 8 marka naela eest, kuid üks Paldiski naine oli eila Keilas neid müünud 6 margaga.

Keilas, 6. novembril 1927

Hommikul läksin päikesepaistel kirikusse, õhtupoolikul tulin vihma käes kirikust tagasi. Ei ole õhtul muud teinud, kui kuulame aga raadiot. Kell on ¾ 9 õhtul. Tütred läksid juba magama. Väike Hilda annab meie uuele teenijale, kes umbes kuu aja eest tuli, Saksa keele tunde; nõnda andis ta ka täna õhtul enne magamaminekut oma tunni ära.

Keilas, 7. novembril 1927

Täna algasin poisslaste leeri. Kokku tuli 22 noortmeest, kellest mitmed ei oska Meie Isa palvetki. Ma lasen leeriaja jooksul ka niisuguseid ära õppida vähemalt Meie Isa palve, 10 käsku ja apostliliku usutunnistuse. Läinud aastal pidasin ma neil päivil, kus Tallinnas pidin olema, leeri õhtupoolikul, nüüd peab aga niisugustel päivil kandidaat Etzold, ega ole vaja õhtul pimedas enam kiriku juures olla.

Homme olen ma jällegi Tallinnas. Nädala alguses ootan ma alati reedi õhtut, sest siis ei ole tarvis enne teisipäeva Tallinna sõita. Vaheaeg reedist teisipäeva hommikuni möödub aga hirmus kiiresti: laupäeval valmistan ennast pühapäevaste kõnede vastu, pühapäeval on ametitalitused, esmaspäeval valmistan ennast koolitundide vastu, nüüd on 3 nädalat veel leer pidada. Vaba aega ei ole seega sugugi mitte. Üks nädal kaob teise järele – kiiresti, kiiresti! Ei ole aega enam oma perekonna keskel viibidagi. Iseäranis just tütred kippuvad nagu võõraks jääma. Endistel aastatel lugesin ma neile ikka midagi ette. Nüüd ei ole enam kaua neile lugenud. Ma olen neile muretsenud küll peaaegu kõik lasteajakirjad, mida tütred ka suure hoolega loevad. Väike Viktor armastab väga raadiot kuulata.

Keilas, 9. novembril 1927

Täna sadas õhuke lumekord maha. Tallinnas tunnis olles nägin, kui sadas korra lund nagu kotist. Eila sadas vihma, kui vaksalist koju tulin. Keila jões on vesi hästi suur.

Keilas, 10. novembril 1927

Pidasin täna 3 tundi leeri, matsin kirikus 2 surnut ja võtsin Kloogal 2 vana inimest armulauale. Teed on nüüd viletsad, sest maa on natuke külmetanud, õhuke lumekord maas, vankriga on konarluste pärast raske sõita, lund on saaniga sõitmiseks liig vähe. Õhtul nüüd valmistasin ennast homsete tundide vastu Tallinnas.

Keilas, 13. novembril 1927

Hirmus lumetuisk on täna. Ma käisin Rannamõisas jumalateenistust pidamas. Juba hommikupoole öösel kuulsin ma väljas tuulekohinat. Eila sadas ka natuke lund. Ma sõitsin täna hommikul kella ½ 8 ajal siiski vankriga Rannamõisa poole ja tegin halvasti. Varsti hakkas kange lumesadu ja tuisk. Rannamõisa lähedal olid juba sügavad lumehanged siin ja seal tee peal. Tormas kogu päev. Rannamõisa kirikus oli vast 30 inimest; neist käis 8 armulaual. Kui tagasi sõitma hakkasin, siis hoiatati mind Rannamõisas vanade inimeste poolt: ma ärgu sõitku, võivat õnnetus juhtuda. Ma sõitsin ometi, sest ma olin lubanud ju Harku Pühakülas veel last ristida. Sõitsin Tabasalu küla kaudu, lootes seal paremat teed leida, olin aga küla vahel päris hädas: lumehanged ulatusid vahetevahel hobuse ninani ja tänav oli veel vesine. Hobune laskus mitu korda ninali lumehange; siis pidin vankrilt maha tulema ja veel hobustki suukõrvalt vedama ehk jälle vankrit tagant tõukama. Mitmesuguse vaeva järele jõudsin viimaks ometi Pühakülla, kust üks mees mulle paar versta vastu oli tulnud. Tagasituleku heaks küljeks oli see, et tuisk enam-vähem seljatagant tuli ja mitte enam nagu hommikul otse näkku ei puhunud. Pühakülas ristisin lapse ära ja hakkasin pimedas kojupoole sõitma. Jällegi langes hobune paar korda lumehange ninali. Kolm versta kodust eemal, kus suured hanged teel olid, lasksin ma hobust vabalt minna, lootes, et ta hästi teed kinni peab. Korraga lendasin ma aga ühes vankriga mehekõrgusest kaldast alla ja vanker mulle peale. Oleks hobune ka alla kukkunud, siis oleks küsitav olnud, kas ma veel eluga oleksin peasnud. Ma ronisin vankri alt välja, kuid vankrit enam üles tõsta ei jõudnud. Õnneks ei olnud üks asunikumaja sealt mitte kaugel. Läbi lumehangede ruttasin sinna ja palusin abi. Tulid mehed ja aitasid mu vankri jälle teele. Lõppeks peasin ikka eluga koju. Vastik ilm ja vastik teekond oli see.

Keilas, 16. novembril 1927

Talv püsib. Eila sõitsin ühes Hilda ja mõlema tütrega linna. Vaksalisse läksime ja vaksalist tulime reega. Saime sel sügisel esimest saanisõitu.

Keilas, 18. novembril 1927

Täna kuulame raadioga kontserti Londonist. Londoni ei ole meie mitte alati oma apparaadiga leidnud, täna aga leidsime. Muidu oleme kuulnud Tallinnat, Helsingit, Stokholmi, Berliini, Kaunast, Riiga, Leningradi, Moskvat, Varssavi.

Keilas, 20. novembril 1927

Pidasime täna Surnute püha. Pidasin terve jumalateenistuse ja ametitalitused üksinda, sest kandidaat Etzold läks jällegi Tallinna. Õieti ütleda ei ole mul kandidaadist muud kasu ühtigi kui see, et ta neil päivil, kus ma Tallinnas olen, leeri peab, nõnda et mul enam tarvis ei ole õhtul pimedas leeri pidada. Ma ei tea, mis siis mu kandidaadist peaks saama, kui ta nii palju peaks tööd tegema, kui mina omal ajal Valgas tegin. Keeleliselt ei saa kandidaat veel mitte hakkama, kuigi ta selles suhtes ikka juba edasi on jõudnud. Ma arvan, et ma edaspidi enam ühtki kandidaati siia ei võta.

Keilas, 21. novembril 1927

Täna pidasin 2 tundi leeri, siis korraldasin omas kantseleis üht ja teist asja, valmistasin koolitundide vastu, seadsin leerilaste pühapäeva laululehed kokku ja natuke laisklesin ka raadioapparaadi juures. Tuleval pühapäeval, s. o. 27. novembril tuleb mul õnnistada 26 leeripoissi. Koolitöö on minu nii ära väsitanud, et igatsusega ootan aega, kus võiks kirjutada juba “24. detsember”, s. o. jõuluvaheaega. Nädalad mööduvad küll kiiresti, kuid neid on siiski palju. Koolinädalaid on sügisesel poolaastal juba olnud 12, kuid ligi 5 on neid veel enne jõulu. Tänavune aasta on mul siiski palju kergem, sest mul on nüüd palju vähem ette valmistada tundideks kui läinud aastal. Läinud õppeaastal pidin päevadekaupa ettevalmistustööd tegema, väsisin hirmsasti ära ja tundsin üsna koledat hingepiina, nagu oleksin ma oma tunde ikka üksnes halvasti ette valmistanud. Ma ei ole küll seegi aasta mitte enesega täiesti rahul, kuid enesetunne on siiski endisest palju parem.

Keilas, 23. novembril 1927

Seminar sai enesele tänavu ühe harjutuskooli maale Arukülasse. Nädalas korra käivad VI klassi õpilased seal tundides, kaasas on neil seminari õpetajad kordamööda. Harjutuskoolis annavad siis tunde kas õpetajad, kes kaasa sõidavad, ehk jälle VI klassi õpilased. Mul tuleb sõita 30. novembril. Paha on see, et selle teekonna peale terve päev ära kulub: rong jõuab õhtul Tallinna tagasi kella 9 paiku ja siis ei ole enam ühtki võimalust Keila sõiduks. Leib lubas mulle Nõmmel öömaja anda. Saaksin siis koju tagasi järgmise päeva hommikul.

Keilas, 26. novembril 1927

Eila hommikul kella ½ 6 ajal, kui kodust vaksalisse minemas olin, sadas õige tublisti lund ja oli veel -2°R. Õhtul oli juba sula. Sula tahab ära võtta lumetee, mul oleks aga esmaspäeval tarvis Sauele sõita, tuleval laupäeval ka Kloogale. Saaniga saaks palju kergemini.

1927. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August *** September *** Oktoober