1927. aasta veebruar

Jaanuar <***> Märts *** Aprill *** Mai

Keilas, 6. veebruaril 1927

Kolmapäeval 2. veebruaril käisin Ääsmal saaniga – oli päris hea tee. Ääsma Otsal loetasin lapsi ja oli vanemategi inimeste jaoks palvetund. Palvetunnis rääkis esmalt 3 “venda”, siis mina; ma võtsin seal ka 3 vanaeite armulauale. Enne loetust käisin ka veel ühes kohas kahele haigele armulauda andmas. Otsal oli pärast palvetundi õhtusöök. Alles kell ½ 12 öösel jõudsin koju. Neljapäeval valmistusin koolitundide vastu, reede olin koolis, eila seadsin kirikuaruannet kokku ja seadsin kantseleitöid korda. Täna oli lihtjumalateenistus ja üks inimene matta. Lähen Hildaga õhtul nüüd dr. Greenbergi juure.

Eila õhtul on purjus jahileminejad kirikumõisa küüni taga ühe Kumna nooremehe, kelle suvel laulatasin, revolvriga maha lasknud. Üheskoos on nad Keila restoraanis pummeldanud – 2 jahilist ja mahalastud mees. Pärast pummeldamist olnud nad üheskoos nooremehe poole öömajale minemas. Mees, kes laskis, olnud õige purjus ja laskis vist küll ilma ühegi tahtmiseta.

Keilas, 13. veebruaril 1927

Kirik oli täna rahvast täiesti täis. Maeti ka Johannes Kreemann, kes hiljuti jahilise poolt maha lasti; matusel oli ka Keila kaitseliit. Oli ka teisi suuremaid matuseid. Ka oli hea tee. Lund on küll väga vähe, nõnda et põllud musta-valget kirja on ja lumehangesid üksnes mõni väike aia ääre ära on eksinud, aga teel on teda ikkagi nii palju, et kivid ja roopad peaaegu täiesti kaetud on, igatahes üsna libedasti sõita saab. Sellepärast käib ka üsna rohkesti rahvast kirikus.

Keilas, 22. veebruaril 1927

Läinud neljapäeval, 17. veebruaril oli kange lumetuisk, mis mõnegi hange tekitas. Siiski on maantee mõnes kohas alles paljavõitu. Igatahes ei ole ühtki lumeauku teedel ja sellepärast on päris hea sõita. Käisin läinud kolmapäeval Lohusalus loetusel, nädal enne seda Väänas.

Reede õhtul tuli ootamata meile Kanapää kirikunõukogu liikme J. Pähni abikaasa. Ta jäi meile pühapäeva hommikuni. Kanapääl saime ju hästi läbi ja meie käisime ka neil. Oli esimene võõras Kanapäält, kes meid 5 aasta sees vaatamas on käinud. Oli päris hea üle pika aja kokku saada.

Keilas, 26. veebruaril 1927

Neljapäeval oli Eesti vabariigi 9sas aastapäev. Pidasin jumalateenistuse kirikus harilikul ajal, s. o. kella 11 e. l. – ½ 1 p. l. Kell ½ 1 algas kaitseliitlaste, kaitseväelaste ja tuletõrjujate paraad kirikuplatsil, kell ½ 2 p. l. aktus pritsimajas. Aktusel rääkis kõige pealt Harju maleva päälik Suursööt[1], rahvast valvele kutsudes vabaduse pärast, siis mina Eesti saarte vallutamisest 1227. a. veebruaris, minu järele rääkis Keila advokaat Herm[2] Eesti riigi tekkimisest õiguse seisukohalt. Iga kõne järele “Isamaa ilu hoieldes…”

Ilm oli neljapäeval ilus, külma vilus 5°R ümber; päike paistis juba üsna soojalt.

Aeg lendab kiirelt. Olen käinud seminaaris, haigete juures j. n. e. Ei ole vaba aega mul õieti olemaski. Nõnda jääb päevaraamat sagedasti päevade kaupa kätte võtmata. Töö on ka nõnda tuimaks mu teinud, et ei oskagi nagu enam elunähtusi üles kirjutada.

“Laste Rõõmu” N°2 ilmus minu jutt “Karjamuska”[3]. Karjamuska aluseks on koer, kes oli minu isakodus sel ajal, kui ma alles väike poiss olin. Mul on see koer hästi meeles. Muidugi on jutus mõni joon teisiti, kui tõepoolest oli.


[1]Oskar Albert Suursööt (1893-1950), majandustegelane ja poliitik; 1918 Kaitseliidu organiseerija 
Tallinnas ja Harjumaal; 1920-22 Harju Maakonnanõukogu esimees; 1922–24 õppis EV Siseministeeriumi 
stipendiaadina Saksamaal Detmoldi kommunaalteaduste akadeemias;  1924–25 töötas Siseministeeriumis; 
1925-28 Kaitseliidu Harju maleva pealik; IV, V ja VI Riigikogu liige ning 1937 Rahvuskogu liige; 
1932 majandusminister; 1935-37 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees; 1940 vahistati, suri vangilaagris.
[2]Gustav Härm (1898-1984), advokaat; 1926-31 vandeadvokaat E. Eeki abi; 1931. aastast Keilas 
vandeadvokaat; 1944 siirdus Saksamaale, seejärel USA-sse.
[3]Ado Köögardal "KARJAMUSKA"

1927. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar <***> Märts *** Aprill *** Mai