1928. aasta aprill

Jaanuar *** Veebruar *** Märts <***> Mai

Keilas, 3. aprillil 1928

Lumelagunemise aeg on. Eila käisin Voore mõisas kindral Larka surnud isa ära saatmas – viidi Pilistveresse matta. Sain saaniga hädavaevalt läbi: mõnes kohas oli juba paljas, mõnes kohas pidi vesi saani tulema; mõnes kohas oli jälle sügav lumi alles ja hobuse jalad vajusid sellest läbi, nõnda et hobune pikali langemas oli. Eila ja täna oli ilm udune, mõnikord udusajune, ja sulatas kangesti. Käisin esimest korda pärast oma jala haigeksjäämist täna jala Keila alevis; polnud väga viga.

Keilas, 9. aprillil 1928

Teise Ülestõusmise püha õhtupoolik. Päike paistab ja vilus on +6°R. Keila jõel on jääminek. Peame täna Viktori neljandat sünnipäeva. Laupäeva õhtust saadik on meil B. Leib oma vennapoja Felix´iga; muid võõraid Tallinnast ei ole tulnud. Eila õhtul oli meil Dr. Greenberg (tema perekond on praegu Dünaburg´is) ja loomaarst Bohl oma prouaga. Kirikus oli pühade aja kohta vähe rahvast, sest praegu ei ole teed: saanitee on täiesti otsas, vankritee ei ole aga veel mitte käes. Maa on enamasti lumest vaba, kuid aiaäärtes ja muudes sarnastes paikades on lund veel küll.

Suurel Neljapäeval käisin Vallingu Vainol uut maja õnnistamas; Hilda oli mul kaasas. Kui sinna sõitsime sadas vihma, tagasitulekul oli kuiv. Sõitsime saaniga; üksnes mõnes kohas oli tee juba päris paljas, ja ühes kohas pidi vesi saani tulema. Maja, mille õnnistasin, on vast kõige parema sisseseadega siin ümberkaudu: pehme mööbel, vaibad põrandal, suurte kuldraamidega pildid seintel, raadio ja muud asjad. Võõraid oli seal rohkesti, söögilaud hästi kaetud. Rikkus olevat majja tulnud Venemaalt: peremees oli vist konduktoriks rongil, mis Venemaal käis, ja vedas kaupa Venesse ja tõi sealt raha ja asju vastu sel ajal, kus see võimalik oli diplomaatilise vahekorra alustamisel nõukogude riigiga (nõnda on mõnedki mehed rikkaks saanud; praegu on see juba võimatu, sest venelased vaatavad suure hoolega meie meeste asjade järele ega luba mingisugust hangeldamist).

Keilas, 11. aprillil 1928

Jalg on jälle nagu haigevõitu; mul ei ole ju aega jalaparandamiseks. Esimesel ja teisel pühal olid jumalateenistused; et päris vankriteed ei olnud, siis pidin jala käima. Jala käisin eila alevis Keila muusikakoori liiget Alfred Fliessi, kes tiisikusse suri, puusärki panemas. Jala käisin täna hommikul ka Kumnas haige juures. Pärast lõunat käisin vankriga Lahepere rannas haige juures.

Eila õhtul olin Hilda ja Leib´iga Bohl´ide juures õhtusöögil, kus nagu harilikult hästi söödeti ja joodeti. Olime seal kella ½ 8 õhtul kunni kella ½ 1 ni öösel. Paldiski õpetaja Lesta[1] oli ka seal. Leib sõitis täna meilt jälle ära.


[1]Adalbert Gustav Lesta (1869-1941), vaimulik; 1897-1904 Samaara saksa kolooniate adjunktõpetaja; 
1904-09 Tobolski koguduse õpetaja; 1909-14 Tomski – Barnauli koguduse õpetaja; 1914-22 Vladivostoki koguduse õpetaja; 
1923-31 Paldiski Nikolai koguduse õpetaja; 1941 asus järelümberasumise korras Saksamaale.

Keilas, 18. aprillil 1928

Praegu on mul üsna raske aeg: algasin esmaspäeval tütarlaste leeri ja koolitöö on mul eilsest saadik jällegi teha. Täna linnast Keila jõudes läksin kohe leeri ja rääkisin seal kaks tundi ilma vaheta. Koju jõudes käis pea ringi. Tütarlaste leeri on küll võrdlemisi hea pidada, sest nende 23 hulgas, kes praegu koos on, ei ole ühtki, kes vähem kui 2 aastat koolis oleks käinud; üks on koguni 9 aastat koolis olnud.

1928. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts <***> Mai