1928. aasta mai

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill <***> Juuni *** Juuli *** August *** September *** Oktoober

Keilas, 22. mail 1928

Aeg on kiiresti kadunud suures töös. Korra leeriajal olin küll õige mitu päeva haige: mul oli angiina ja palavik tõusis ligi +40°. Puudusin siis ka ühe reedise päeva koolis ja leeritunde pidas paar päeva köster üksinda. Muidu olen olnud alati töös, küll koguduses, küll koolis.

Tänavu 1. maist saadik on muudatus kirikumõisa maade poolest. Läinud suvel planeeriti kirikumõis ja umbes pool maad läks ära õige mitme inimese kätte. Kuna maa vähenes, siis ei tahtnud senine rentnik A. Peks[1] kirikumõisa maid enam pidada, ehk ta oleks nõus olnud senise umbes 150 000 marga asemel maksma 40 000 marka. Nüüd andsin ma oma maa pooletera peale Juhan Reinballile, kes on Keila vallavanem ja kirikunõukogu laekahoidja. Rukis on aga tänavu üsna ikaldanud, sellepärast tuleb mul uue rukkivälja tegemise eest küll natuke juure maksta. Pooletera kaupa tegin alles täna hommikul, aga tänavu on kõik asjad hiljaks jäänud. Alles hiljuti oli üsna külm ja sadas lumekordki maha. Meil on küll aias kartulid juba paar nädalit maas, nõndasama ka juurvili külvatud ja sibulad maha pandud. Nüüd on juba kaunis soojaks läinud. Põldusid ei saa aga igalpool veel mitte haridagi, sest ühtelugu sadas vihma. Paar päeva on olnud nüüd päikesepaistelised. Reinball lubas kirikumõisas neljapäeval tööle hakata. Tal on küll kauge käia, sest ta elab ise Klooga Kulbil. Kirikumõisa maade vähendamise pärast jääb vast minu sissetulek hulk vähemaks, olgugi et kogudus vähemalt tänavu ühe osa kahju tasub.

Olen kangesti väsinud iseäranis koolitööst. Homme on koolis tänavu viimased usuõpetuse tunnid, õhtul on pädagoogika nõukogu koosolek ja reedel pean olema ka aktustel. Pärast nelipühi on mul veel suvine leer 2 ½ nädalat, siis ehk tuleb puhkus.


[1]August Põks (1886-1965), Suur-Tutermaa talu omanik, Keila Miikaeli koguduse laekahoidja

Keilas, 31. mail 1928

Koolitöö on otsas. Reedel, 25. mail olid seminaris veel aktused: hommikul kell 10 algkoolile ja keskkooli klassidele, õhtupoolikul kell 5 lõpetajatele. Mõlemal aktusel oli ka vaimulik talitus minu poolt. Lõpetajate aktusel oli esmalt vaimulik talitus (muidugi oli nõnda ka hommikusel aktusel), siis andis direktor Ollik, siis koolinõunik Summer (Harju maakond) ja Tallinna koolinõunik Brüller; lõppeks tänasid õpetajaid lühikeses kõnes üks mees- ja üks naislõpetaja. Pärast aktust oli ühisel õhtusöögil koosviibimine, mis väga lõbus oli. Lauldi seal palju, peeti naljakõnesid, lasti elada. Kõige rohkem nalja tegid: seminari Eesti keele õpetaja Timotheus Kuusik ja riigi koolivalitsuse direktor Ollik. Kuusik kiskus ka minu oma kõne sisse, kinnitades, et mina maksuta olevat lubanud kõiki seminaristidest paarisid laulatada. Ma vastasin selle peale, et Kuusiku sõnadele muud juure lisada ei tea, kui et ma niisuguste paaride lapsi ka maksuta ristin. Selle peale tuli tormiline käteplagin ja braavo hüüded. Olin seminaris kella 11ni õhtul, Hilda oli ka linnas. Meie magasime öösel õpetaja Sternfeldti [1]korteris. Nelipüha laupäeva hommikul sõitsime koju.

Täna käisin jällegi Hildaga koos Tallinnas. Seminaris pidi olema täna pedagoogika nõukogu koosolek töö jaotamiseks eeloleval õppeaastal. Koosolek jäi aga pidamata, sest seminar muudetakse Tallinnas pedagoogiumiks; kuidas see aga tuleval õppeaastal töötama hakkab, selle kohta ei olnud haridusministeerium veel eeskirju saatnud. Koosolek lükati nädalaks edasi, kuid selleks ajaks ei ole neid eeskirju ka veel mitte loota, sest pedagoogiumi seadus võeti alles neil päevil riigikogu poolt vastu. Mul oli küll teine asi veel linnas õiendada: Keila alevivanema Berggrünfeldtiga[2], kes on ka Keila postkontori ülem, ja dr. Greenberg´iga käisin haridusministri dr. A. Mõttuse jutul. Dr. Mõttus´ega olin üliõpilase ajal EÜS-is ja pärast puutusin sagedasti kokku Valgas, kus ta arstina praktiseeris. Berggrünfeldti soovil kirjutasin mõni päev enne seda Mõttus´ele, et ta meid vastu võtaks, ja Mõttus´e eest teatas meile haridusministeeriumi sekretäär, et Mõttus minu soovi täidab. Käisime Mõttus´e jutul Keila koolimaja ehitamise pärast. On tarvis Keilas ehitada algkoolimaja ja sellega ühendada ka keskkooli ruumid. Meie tahame Harju maakonna keskkooli Paldiskist ära Keila tuua ja maavalitsus on sellega nõus, kuid Keilas puudub ajakohane koolimaja. Praegune algkoolimaja ei vasta algkooli nõuetele kaugeltki mitte, rääkimata juba keskkoolist: ruumid kitsad, ruumidejaotus otstarbevastane; lastel ei ole vahetunni ajal ühtki eraldiruumi. Riigikogu võttis vastu seaduse, mille järele algkoolide ehitamiseks laenu antakse. Seda laenu meie Keilale tahamegi, valmis olles keskkooli ruumisid siis ise ehitama, sest keskkoolile ehitusfondist laenu ei anta. Ometi on selle aasta koolimajade ehitusfond võrdlemisi väike – umbes 40 miljoni marka; sellest jätkub üksnes kõige hädalisematele kohtadele: kus koolimajad põlenud ehk jälle ehitus pooleli. Keila jääb tänavu küll laenust ilma, kuid tuleval aastal lubati Keila võtta laenusaamiseks esimesse järjekorda. Nii palju meie 1 ½ tunnilisest jutuajamisest dr. Mõttus´ega kätte ikka saime. Et näidata, kui vilets on Keila praegune algkoolimaja, võtsime ministeeriumist õhtupoolikul riigi koolivalitsuse direktor Ollik´u ja haridusministeeriumi tehnilise nõuandja insener Mihkelsoni kaasa ja sõitsime kõik üheskoos – Hilda ka – autoga Keila. Pärast Keila koolimaja ja muude Keila asutiste nagu piimatalituse maja vaatlemist tulid ministeeriumi mehed ühes dr. Greenberg´iga minu juure õhtusöögile. Ministeeriumi ametnikud sõitsid pärast õhtusööki autoga jälle Tallinna.


[1] Aleksander  Johannes Sternfeldt (Täheväli 1936. aastast) (1888-1955), vaimulik; 
1921 ordineeriti; 1920-1924 Sangaste koguduse õpetaja;  
1924-1944 Tallinna Jaani koguduse õpetaja; 1939-1944 konsistooriumi assessor;  
1941-1944 Tallinna praost;  1944 põgenes Rootsi;  1945-1955 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku 
Stockholmi koguduse õpetaja; 1953-1955 Rootsi praostkonna praost.

[2] Johann (Juhan) Berg-Grünfeldt (1898-1932), ametnik, 
1920. aastast Keila postkontori ülem, 1925 alevinõunik, 1927-32 Keila alevivanem.

1928. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill <***> Juuni *** Juuli *** August *** September *** Oktoober