1928. aasta märts

Jaanuar *** Veebruar <***> Aprill

Keilas, 8. märtsil 1928

Homme ei lähe ma mitte kooli, sest mu jalg on haige. Juba 21. veebruaril jäin ma verekihvtitusse ega ole ma seni veel mitte päris terveks saanud. Ostsin enesele nimelt uued saapad kunagi enne jõulu; need pigistasid jalgu ja võtsid mul kõige pealt kandadelt naha maha, nõnda et korra kooliski puudusin. Saapad said viimaks kontsa poolest head, kuid siis hakkas pahema jala saabas väikest varvast pigistama; viimasele tegi ka külm liiga ja 21. veebruaril oli mul verekihvtitus juba Tallinnas käes, suure vaevaga sain veel koju; temperatuur tõusis 40° ligidale. Greenberg lõikas varva natuke katki, et mäda välja lasta, ja mind lasti künni 24. veebruari hommikuni voodis olla, piirituse kompressid jala ümber künni põlveni, kustsaadik n. n. punane joon tõusnud oli. 24. veebruaril oli aga vabariigi 10. aastane juubel ja ma olin sunnitud kirikusse minema, kus üle 2 tunni tuli püsti jalal seista. Pritsimajasse pärast jumalateenistust kõnet pidama ma siiski ei läinud. 26. veebruaril oli kirikus armulauapüha ja ma pidin jällegi ametis olema. 28. veebruaril oli jällegi koolis, 29. veebruaril (palvepäeval) kirikus. 1. märtsil olin Lohusalus lapsi loetamas, 2. märtsil Tallinnas, 3. märtsil olin kodus, 4. märtsil Ranna abikirikus, 5. märtsil Voores kindral Larka isale armulauda andmas. Rannamõisa ja Voore sõidul sai  poolhaige jalg jällegi külma ja 6. märtsil – teisipäeval olin Tallinnas oma jalaga õige hädas. Eila ei saanudki kooli minna. Täna on jalg küll parem, kuid tohter ei soovita veel kooli minna. Ma kõlistasin täna direktor Kuks´ile seminari, et ma homme tulla ei saa.

Keilas, 9. märtsil 1927

Täna oli paastureedine jumalateenistus kirikus kella ½ 6 – 7 õhtul. Kandidaat Etzold pidas sõnalise osa, mina armulauateenistuse. Oli kõigest vast 30 inimest kirikus ja neist 7 armulaual. Külm ilm oli: kui kirikust koju jõudsime, oli -9°R. Et ma enesele saabast haigesse jalga ei võinud panna, siis olin kirikus vilt-toakingadega. Lähen nõndaviisi ka homme õhtul kirikusse laulatama ja ülehomme jumalateenistusele. Jalg on igatahes paranemas.

Keila mehed püüavad Harju maakonna keskkooli, mis seni Paldiskis asus, Keila saada. Saamiseks on praegu lootusi olemas. Küll oleks hea, kui keskkool saaks siia: oleks kerge lapsi koolitada, ja ma saaksin siis muidugi ka usuõpetuse tunnid ega oleks mul siis enam tarvis Tallinnas käia.

Keilas, 22. märtsil 1927

On väga ilusad päikesepaistesed ilmad. Kalendri järele oli 20. märtsil kevadine pööripäev. Igalpool maal on küll alles lumevalitsus, kuid siiski on juba täna vilus +3°R, lumi sulab vähehaaval. Tõin praegu just – kell ¼ 2 p. l. – aiast ligi õlleklaasi täie vahtramahla, vajudes toomisel lume sisse, mis päeval peal ei taha kanda.

Mu jalg paraneb väga aegamööda; õieti on ta praegu alles haige. Eila ja üleeila olin muidugi seminaris ja õhtuteks hakkas jalg valutama. Saatsin sellepärast, et jalg külma kardab ja et täna ta saaks puhata ja paraneda, kandidaat Etzold´i Harkusse haige juure. Õieti ei ole see küll kirikuseaduse järele, et kandidaat haige juure läheb, kuid sellest seadusest on nii mõnigi kord juba üle astutud ja pealegi saab kandidaat Etzold juba eeloleval pühapäeval, 25. märtsil Tallinnas Toomkirikus ordineeritud, kuna ta praegu juba kinnitatud on Lääne-Harju praostkonna vikaariks.

Keilas, 26. märtsil 1928

Eila olin Hildaga Tallinnas. Ma assisteerisin kandidaat Etzold´i ordineerimisel Toomkirikus, pidades jumalateenistuse esimese osa ühes pihtikõnega ja jagades pärast ordineerimist ühes piiskopiga armulauda. Meie Hildaga peatusime piiskopi juures, juues seal hommikul kohvi ja süües pärast jumalateenistust lõunat. Etzoldi ordineerimisel assisteeris ka praost K. Thomson[1], pidades ka jutluse.

Täna on väikese Hilda kümneaastane sünnipäev. Kinkisime Hildale hõbekäekella, firma Langendorf, maksis 1750 marka. Lapsel oli muidugi väga hea meel. Võõraid ei olnud peale vanaproua Meyendorffi[2]. Tegime ka ühe ülesvõtte aias lumehangel.


[1]Konstantin Adolf Thomson (1865 - 1938), 1890 ordineeriti pastoriks,
 1892 - 1936 Hageri koguduse õpetaja, 1920 - 1935 Lääne- Harju praost, 1927 - 1936 vaimuliku ülemkohtu liige, 1936. aastast praost-emeritus,
 "Ristirahva Pühapäevaleht" väljaandja ja toimetaja.
[2]Helena Schuvalova (neiupõlves)(1857-1943), tema abikaasa oli viimane Kumna mõisnik Bogdan Theophil Meyendorff (1838-1919).


1928. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar <***> Aprill