Harju maakond

Muinasaegne Harjumaa paiknes sisemaal, hõlmates suurema osa Raplamaast ühes nüüdse Harjumaa kaguosaga. 13. sajandi keskel liideti Harju ja Revala maakonnad, sajandi lõpuks olid tekkinud kirikukihelkonnad: Hageri, Juuru, Kose, Rapla, Keila, Jõelähtme, Jüri (Vaskjala), Harju-Jaani, Kuusalu, Nissi ja Harju-Madise, hiljem eraldus viimasest Risti. Muistsed piirid püsisid kuni 1950. aastani, mil nõukogude võim likvideeris maakonnad ja vallad ning moodustas rajoonid ja külanõukogud. 1962. aastaks olid välja kujunenud Harju ja Rapla rajoonid, mis 1990. aastal nimetati ümber maakondadeks.

Harjumaa…

pindala on 4333 km²,
elanike arv u 550 000 (s.h Tallinn).
Rannajoone pikkus on 530 km,
maakonna piires on ligi 80 saart.
Kõrgeim punkt on Orgimägi Aegviidu lähedal 98,6 m.
Kõrgeim pank on Türisalu pank 30 m.
Maakonna piiresse jäävad ka Eesti suurimad kivid: kõrgeim rändrahn 7,8 meetrit on Tammispea kivi Loksa vallas ja suurima ümbermõõduga 58 meetrit rändrahn Muuga Kabeli-kivi Muuga Aedlinna lähedal.

Harjumaal on …

11 juga, neist kõrgeim Jägala juga 8 m.
Merre suubub 34 jõge, millest ükski pole laevatatav. Pikimad jõed on Jägala, Pirita ja Keila jõgi.
97 siseveekogu kogupindalaga ligikaudu 20 km². Suurimad neist on Paunküla veehoidla (3,5 km²) ja Kahala järv (3,47 km²).
Harjumaa pindalast ligi 20% võtavad enda alla sood. Maalilisemad nendest Koitjärve raba ja Kõnnu-Suursoo