Keilas, 1. aprillil 1924

Eila käisime Tallinnas – turul ja kauplustes. Olin Leib´i juures ja pärast sõime Hilda venna juures lõunat; ka Leib sõi seal. Täna käisin Ohtu koolimajas lapsi loetamas. Ohtu kool asub endises mõisa herrastemajas; koolis käib 95 last. Neist oli umbes 60 mind ootama jäänud, teised olid koju läinud. Ma küsisin ise IV ja III klassi käest, I ja II käest küsis kooliõpetaja Tunkel. Ohtust jäi niisamasugune hea mulje nagu Ääsmaltki. Ka Ohtus lasti lapsi laulda. Kaasas oli mul jällegi nõukogu esimees. Väikseid lapsi oli toodud kõigest 2; ka üks leeritulija oli tulnud.

„Päevalehes” oli huvitav teade Kanapäält[1]. Nimelt tulnud „Karba poisid” – üks neist laskis minu peale revolvrist, kui õunavarguse pealt teda kohtasin – tulnud joobnult alevisse Jõgi kauplusesse ja hakkanud asju puruks peksma. Jõgi püüdnud neid takistada, saanud aga kaalupommiga peksta. Jõgi naine seganud ennast

tülisse ja ka poes viibiv Gustav Tina (endine kaabakavõitu Kanapää nõukogu esimees). Tina võtnud enesekaitseks revolvri, kuid revolver kistud käest ära ja ja lastud Tinal kuul jalast läbi. Tina viidud haigemaija, kus haav raskeks tunnistatud. Karba poisid kolmekesi võetud Tina tapmise katse pärast vahi alla. Omal ajal oli Tina väga Karba poiste poolehoidja, nüüd tunneb ta aga ennast vististi märtrina „ausa asja pärast”! Jõgi oli ka salaviina- ja õllemüüja. Nähtavasti

on üks Karba poiss, kes meie kõrvitsa ära varastas ja pärast hobusevarguse katse pärast kinni mõisteti, juba vangist vaba olnud. Küll on aga Kanapääl Karba poiste pärast kole elada!

Prof. Sild saatis mulle täna kirja, paludes Keilas Lutheruse mälestussamba paremat ülesvõtet suuremas kaustas muretseda, mida Lutheruse usupuhastuse meie maa juubeli albumisse mahutada tahetakse. Et paremat ülesvõtet kui minu oma olemas ei ole, saadan oma ülesvõtte.

[1] Kanama