Keilas, 3. veebruaril 1924.

Eila oli sula. Soojust oli küll kõigest ¾° R, aga sadav lumi sulas. Käed valutasid, kui Nugisult koju jõudsin, sest kindad olid läbimärjad. Hommikul kell ½ 9 sõitsin kodust välja, kell 7 õhtul sain koju. Nugisul sain küll umbes kolme tunniga (k.12-3) valmis: võtsin seal vanu armulauale, pidasin enne seda jutlust ja loetasin pärast seda 22 last. Jälgimäe koolilapsed olid just sellepärast natuke varem lahti lastud, et nad loetusele saaksid. Lapsed, kes minu ees käisid, oskasid kõik lugeda, tundsid ka 10 käsku ja mõndagi piiblilugu. Pärast sõitsin Nugisult sinna lähedale Pääskülla kirikunõukogu liikme Voormanni juure lõunale. Vanamõisa nõukogu liige Tombak[1] sõitis minu hobusega minuga kaasa. Voormannil on elumaja umbes niisugune nagu minu vanematel Viljandimaal, s.o. vanapoolne tüse talumaja, mis suitsutarede ja uuema aja talude vahelmine tüüp on, aga elektrivalgustus on sees. Pääskülas on mitmel talumajal elekter, sest Pääsküla maa peal asub ju vangilaager[2] j.n.e., sellepärast on sinna ka elektrijaam tekkinud. Vangilaager, mis juba Vene ajal asutati, on talude põllumaid palju ära söönud; nõnda on Voormannil kõigest 2 tiinu põldu alles jäänud, aga et tal heinamaad alles on, siis saab ta karja pidada. Igatahes suudab ta oma rohkearvulist perekonda toita ja lapsigi koolitada. Tallinna lähedus lubab ju piima kasulikult müüa. – Täna oli 2° külma ja tuiskas. Bainit Inimesi oli kirikus rohkesti. Politsei inspektor Jacobsen[3] oma abikaasaga oli kirikus, 2 aasta eest surnud vanemaid mälestamas. Pärast olid nad meil lõunal ja vaatasid minu päevapilte. – Väike Hilda viidi hommikul tohtri tütrega mängima ja toodi alles õhtul kella 7 ajal tagasi. Olgugi et tuiskas, võtsin Ellinori[4] kaasa, kui proua Jacobseni vaksalisse sõidutasin. Keila alevi alustusel olid suured lumehanged tuisatud, kust vaevalt läbi saime.


[1] Kustas Tombak (1865-1926), Keila kiriku nõukogu liige
[2] Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas Vene keisririigi kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud Peeter Suure merekindluse Pääsküla maarindepositsiooni ehitusega. Vangilaager asutati Pääsküla kuivale ja lagedale põndakule, talude ja esimeste betoonvarjendite vahele Pärnu maantee äärde. Vangilaagri juurde kujunes Tallinn-Paldiski raudteel mitteametlik nõudepeatus, mida hakati kutsuma Laagriks.
[3] H. Jacobsen (sündinud 1880, surmaaeg teadmata), kõrge politseiametnik. Tsaariajal politseis töötades jõudis ta välja kreisiülema abi ametikohani, Saksa okupatsiooni ajal töötas Tallinnas jaoskonnaülema abi ja ülema kohal ning Läänemaal politseiinspektorina, Eesti Vabariigi ajal oli inspektor Tallinnas (1. märtsist 1920 Politsei Peavalitsuse inspektor välispolitsei alal), ametnik sise- ja kohtuministeeriumides ning prefekt Rakvere-Paide (hiljem ümbernimetatult Viru-Järva) prefektuuris.
[4] Ellinor Köögardal (sündinud 1920), Ado ja Hilda Köögardali tütar, õppis Tartu Ülikoolis farmaatsiat, töötas Tallinna keskhaigla apteegis, Apteekide Kesklaos, 1955-1975 Maaparandusprojekti mullastikulaboratooriumis.