Keilas, 6. aprillil 1924

Olgugi, et päeval sulatab, kestab talv edasi, sest öösetel külmetab. Jõed on alles jääkatte all. Lund on igalpool palju. Teed on aga võimata pahad, sest nad on auklised ja sõnikukord annab ennast juba tunda. Siiski käisin täna veel hobusega kirikus, hobusega on ikkagi parem kui jalgsi. Lätis, Poolas ja Itaalias on suured veeuputused; saab näha, mis Eestiski tuleb sulava lumerohkuse pärast.

Hilda on ikka alles haige. Ämmaproua Ihlberg talitab teda, ka dr. Greenberg käib vahetevahel vaatamas.

Kirikus oli täna paha tee peale vaatamata väga palju rahvast, olgugi et surnuid kõigest 2 oli matta.

***

Riigi Statistika Keskbürool on trükitud sündimise, surma ja abiellumise lehed, mida iga üksiku juhtumise kohta eraldi täita tuleb. Lehed on 1921. a. juunikuust saadik tarvitusel; ametnikud näivad Keskbürool saamatud olevat, mida juba see näitab, et lehtede küsimusi mitu korda lühikese aja sees muudetud on. Ise on aga tegelased väga teravad teadete saatjate vastu: ajalehtedest võib leida järjekordseid kallalekippumisi kirikuametnikkudele, nagu saadaksid nad teateid väga hooletult, puudulikult, mõned ei saatvatki. Mina olen algusest saadik juba korralikult saatnud ja korralikult lehti täitnud, sest ma tunnen statistika tähtsust, kui see õigele alusele on pandud. Ajalehtedest loetud kallalekippumised tegid mind veel iseäranis ettevaatlikuks saatmise suhtes. Arvasin, et ometi minule see kallalekippuv asutus süüdistusi kaela veeretada ei suuda. Kuid võta näpust! Saamatu Riigi Statistika Keskbüroo poolt sain hiljuti järgmise kirja:

„Teie poolt 1923. a. jooksul Riigi Statistika Keskbüroole saadetud sündimise, suremise ja abiellumise individuaalkaartide üksikasjalisel järelevaatamisel on ilmsiks tulnud, et osa nendest Teil saatmata on.

Aasta kokkuvõtte kaardi järele oli Teil koguduses sündinud (ilma surnult sündinuteta) 190, surnuid (ilma surn. sünd.) 154, abielusi 63, kuna individuaal kaarte olete saatnud sündinute kohta NN 5-104, 106-206, surnute kohta NN 5-162, abielude kohta NN 1-62. Et saada üldist (mitte umbkaudset) pilti rahva loomuliku liikumise üle, mille täpsus riiklisest seisukohast ülitähtis, palume Teid tungivalt täita ja Riigi Statistika Keskbüroole võimalikult ruttu ära saata eelnimetatud puuduvad teatelehed.

Kui mõne registreerimisjuhtumise kohta kaardil nõuetavad andmed puudulikud on, palume siiski olevate andmete ulatuses kaart täita ja ära saata.

Edaspidi palume tungivalt individuaalkaardid Keskbüroole saata valjus numbrite järjekorras, mis nende registreerimist ja läbitöötamist tuntavalt hõlbustab.

Kui mõnesugustel põhjustel numbrite järjekorras katkestused tekkivad, siis palume teha saatekirjas või viimasel järjekorra kaardil sellekohane märkus.

Riigi Statistika Keskbüroo Üldosakonna juhataja (allkiri).

Vanema Statistiku k.t. (allkiri).”

Mina saatsin neile järgmise vastuse:

Riigi Statistika Keskbüroole Tallinna.

Vastuseks Teie kirjale 27.3.1924 No 161 on mul järgmist avaldada:

1) Teie kirjas seisis: „Aasta kokkuvõtte kaardi järele oli Teil koguduses sündinud (ilma surnult sündinuteta) 190, surnuid (ilma surn. sünd.) 154, abielusi 63, kuna individuaal kaarte olete saatnud sündinute kohta NN 5-104, 106-206, surnute kohta NN 5-162, abielude kohta NN 1-62”. Sellest lausest paistab süüdistus, või kuidas seda soovite nimetada, minu vastu, nagu oleksin ma Teile valeteateid annud, sest sündinute lõpunumbrid 190 ja 206, surnute 154 ja 162 ei sünni ju mitte kokku. Selgitan aga siin Teile senist seaduslikku kirikuraamatute pidamise viisi: perekondlise seisu sündmused (sündimine, lauatus, surm) registreeritakse selle aasta raamatusse, millal sündis ametitalitus (ristimine, laualatus, matmine); kui siis keegi sündis dets. 1922, ristiti aga 1923, siis on see sündimine 1923. aasta sündimus- ja ristimismetrikasse paigutatud. Teie aasta kokkuvõtte kaart, mille ma täitsin 11.2.1924, täideti Teie poolt saadetud „Juhatuskirja” põhjal. Seega on vahed Teie aasta kokkuvõtte kaardil ja isiklikkude kaartide lõpunumbrite vahel ainult ettekujutatud, s.o., neid ei ole üldse  mitte, vähemalt ei olnud neid 11.2.1924 mitte.

2) Siiski puuduvad Teil, nagu kirjutate, sündimised NN 1-4 ja 105, suremised 1-4, laulatus No 63. Lugedes ajalehtedest süüdistusi kirikuametnikkude vastu, kes oma kohuseid Riigi Statistika Keskbüroo vastu mitte ei täitvat, muretsesin selle eest, et mul statistika lehtede ärasaatmise kohta igaks juhtumiseks kindlad tõendused oleksid. Ärasaadetavad statistika lehed said piinliku hoolega, võimalikult ka tunnistaja silma all üle loetud, ümbrikku pandud, ümbrik kinni kleebitud, lehtede numbrid said missiivi kindlasti ära tähendatud ja siis kiri postiraamatu järele postitempli ja allkirja vastu postile antud.

Sündimiste ja suremiste NN 1-4 kohta on mul siin järgmised tõendused:

1. Missiiv, mis näitab, et 10. veebr. 1923. a. on Teile saadetud peale mõne 1922. a. lehe 1923. a. sündimised NN 1-12, laulatused No 1, suremised NN 1-19 – numbrid metrika järele.

2. Postitempel 10.II.23 ja postiametniku allkiri, et see kirjapakk postile vastu on võetud.

3. A. Reinvaldti isik tunnistuseks, ka ise veel need statistika lehed läbi vaatas.

Et NN 5-12 sünd., laulat. No 1, surem. 5-19, s.o. üks osa kirjast Teile kätte jõudis, siis tuleks N 1-4 sünd. ja suremisi kusagilt otsida. Teatan siin, et mina praegusel olukorral, kus mind mittesaatmises süüdistate, neid uuesti mitte ei saada, sest võimalik on, et nad siin kirjas punkt 1) tähendatud asjaolude pärast Teie poolt 1922. a. lehtede hulka on paigutatud, sest vähemalt sünd. No 1-4 1923. a. metrikast ulatusid 1922. a. sisse, ristimised aga 1923. aastasse. Oli aga kirjapakk enne Teieni jõudmist ära lõhutud – Teil peab igatahes olema ju üles tähendatud lauajuhendisse, mida Teie sel korral minu kirjaga saite -, siis tuleb asi anda edaspidiseks korralduseks alluvuse järele.

Sündimise No 105 kohta, mis meie meetrikaraamatus on, olen Teile igatahes seletuse annud, et see oli 1916. aastal sündinud ja ristitud lapse oma ja sai Konsistooriumi käsul tagant järele 1923. a. raamatusse registreeritud. On Teile aga teadetesaamine ka tema kohta tarvilik, ei keeldu ma neid muretsemast. Laulatus No 63 sai Teile saadetud 31. dets. 1923 (postitempel 4. jaan. 1924). Saadeti ta ühes No 50-63, sünd. 162-204, surm. 130-161. Paluksin sedagi lehte otsida, kuna ju teised selles kirjas olnud lehed kõik Teieni on jõudnud.

Kui kadunud lehed peaksid ometigi Teil leiduma ja mitte ei ole ära rüüstatud aja sees, kus nad siin postile said antud ja kiri Teile jõudis, siis oleks küll soovitav edaspidi statistika lehti piinliku hoolega vastu võtta, sest väga tähtis on ju saada kindlat ja mitte mõnda poolikut pilti rahva loomuliku liikuvuse üle Eestis. Paluksin siis edaspidi alati kohe revideerida minu saadetisi, mida ma alati olen saatnud kõige piinlikumas numbrite järjekorras ühes vastava saatekirjaga.

Et aga põhjendamata süüdistust, mida minu vastu olete avaldanud, kiriku kohta üldse kellegi poolt ei tarvitataks, saadan ma ärakirjad Teie kirjast ja sellest minu kirjast Eesti Ev. Luth. Usu Konsistooriumile ja veel, kuhu tarvis. Ei saa ma mitte rahuldatud, siis annan iga statistika lehe edaspidi üksikult allkirja vastu postile.

Keilas, 28.3.1924 No 272                              A. Köögardal, Keila kirikuõpetaja.”

 

Jah, kirik ja kirikuametnikud on demokraatlisel ajajärgul igasugu sõnikuharkide märgilauaks. Kiriku asju vaadatakse nüüd alati läbi suurekstegeva klaasi. Palki omas silmas tähele ei panda, pindu kiriku silmas pasundatakse aga maailma otsani.