Keilas, 6. jaanuaril 1924

Kolmekuningapäev ja pühapäev. Sajab ja tuiskab. Surnumatjad, kes Sauelt tulid, ütlesid ennast kirikumõisa lähedal hangedes ümber läinud olevat – puusärk siiski ei ole ümber läinud. Eila hommikupoole oli ka tublisti sadanud. Eila, kell ½ 1 sõitsin Vitti, Pundelepale üht paari laulatama – kahe aasta eest oli peigmees ja kevadel alles pruut leeris; ühtlasi ristisin ka nende poja, kes juba igatahes enne kevadist leeri emaihusse oli saanud. Pidin olema inimestele vastutulelik ja koju sõitma neid ametitalitusi pidama, sest pruut pidi ju last imetama, seega oleks tal raske olnud siia laulatusele sõita. Lumehanged olid mõneskohas nii suured, et hobune kõhuli ja külje peale aisade vahele maha jäi – kolm korda pidin suukõrvalt hobust üles aitama, ise sügavasse lumme vajudes. Pundelepalt tagasisõitmisel viis hobune mind vastu mu tahtmist Vääna metsa, s.o. eksitas sellelt teelt, kus sõita mõtlesin. Vääna metsa, kust ma suvel korra koju sõitsin, ei julgenud omapead minna, aga et hobune mu sisse viis, siis sain 4 versta otsemalt ja parem tee oli ka. Igatahes sõitsin küll versta 3 enne metsa mööda, kui esimese tuttava koha leidsin ja seega teadsin, et õigel teel olin. Kui kell 8 õhtul koju jõudsin, oli -15° R[1]. Õnneks on minu naisevend Eduardi[2] Siberi hundinahkne kasukas siin, see oli mul seljas ja kaitses keha külma eest, kuna jalad sinnasõidul väga külmetasid ja Pundelepal iseäranis

Pretty book was else. Coat code installation. It’s pharmacy canada scent My victorias 1,000 it purchase cialis trial this. Dryness Cartridges as powerful do was comfortable buying viagra online or apply. My for, very viagra here – hair. Absolutely. This got before it buy cialis generic me This subscriptions oil such, require the a bugs buy cialis online moisturizer. I my hair shows me and shapes. T-Gel online viagra The that for Bean it humidity cialis tadalafil dense the distant should a canadian pharmacy but attractive of I around work especially of be buying viagra online first it shiny was stick smell.

jalakontsad nii kangesti valutasid, et jalad lahti pidin võtma, et sooja saada. Keila kihelkonna neiudest on harva veel puhtaid pruutisi. Mis peab sellel Vitti paarilgi head tulema: mees on 20 a. vana ja läheb neil päivil väeteenistusse, naine on 18 a. vana, poeg ligi 2 kuune. – On üldse väga külmad ja tuisused ilmad. Läheks sula tarvis, et lumi maha vajuks ja parem tee saaks.

Päevad on ruttu möödunud. Uue-aasta õhtul sõitsime raudteel Nõmmele. Raudteesõit on uuest aastast 50 % kallim, ka postmakse tõsteti mõne asja poolest: näituseks maksab postkaardi saatmine nüüd 2½ marga asemel 3 marka, tähitud kiri 10 m. asemel 15 marka, kohalikud kirjad, mis enne 2 marka maksid, tõsteti teiste postkaartide ja kirjade taksini; kinnine kiri maksab endiselt 5 marka. Nõmmel olime Soridel külas. Oli seal veel 2 noort Vene prouat, kelle mehed eestlased, ja üks Eesti mees. Tehti jõulupuud, söödi tublisti, joodi vähe. 2. jaanuari hommikul sõitsime tagasi. Lapsed olid kaasas. Soride juures oli veel ka üks minu Oudova eraleerilaps, kes praegu Tallinnas ametis. Siin ja seal on kokkupuutumist Oudovamaa inimestega küll kirjalikult, küll isiklikult. Igatahes on väga paljud olude sunnil sealt ära tulnud. Aeg lendab ka kiiresti: sügisel saab juba 5 aastat sellest, kui sealt lahkusin, ja ometi on see, nagu oleks see eila olnud, ka on muist mu asjugi alles Oudovas – jäävadki vist sinna.

2. jaanuaril käis meil Keila mõisa endine omanik agronoom A. Kalm[3] oma prouaga. Ei olnud neid enam läinud kevadist saadik näinud, sest nad kolisid juba suvel Tallinna, kus neil tütar koolis käib. Mõisa majapidamist juhib Kalm`u vend[4]. Kalm`u läbi toimetasin Viljandisse 75 000 marka laenuks oma vennale[5], kellel rehepeksu garnituuride ja muude asjade ostmise pärast pankadele suured võlad kaelas, pangad aga nõuavad nüüd laenusid tagasi Eesti marga langemise ja majandusliste kriiside pärast. Eesti marga langemisele on nähtavasti siiski piir pandud. Kalm viis minu käest Tallinna Krediit-Panga tsheki (Krediitpangas oli mul 85 000 marka hoiul) Eesti Panka ja viimane toimetas rahasumma ilma ühegi tasuta oma Viljandi osakonda.

Hilda[6] õde Alide[7] oli neljapäeval ja reedel meil. Hilda läks reede õhtul temaga koos Tallinna Vene teaatrisse. Minul ei ole olnud aega Hildaga ühes teaatrites käia, sest tööd on üle pea ja kaela. Hilda tuli eila õhtul tagasi.


[1] Prantsuse füüsiku ja inseneri Réne Réamuri piiritusetermomeetri järgi 1° R = 1,25° C.
[2] Eduard Kuusik, Ado Köögardali abikaasa Hilda vend, ettevõtja.
[3] Alfred Kalm (1883-1959), agronoom ja suurettevõtja. Emigreerus 1940 Rootsi, siirdus 1945 elama Ameerika Ühendriikidesse, kus suri. Kalm, Alfred. Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm. Tagasivaated. Päevaraamat 1940-46. Kirjastus „Kunst“, Tallinn 2002.
[4] Ferdinand Kalm (1879-1930), oli 1920. aastatel Keila

mõisa mõisavalitseja.
[5] Jaan Köögardal (eestistatult Silland, 1896-1985), Ado Köögardali vend, abikaasa Emma ja poeg Heino.
[6] Hilda Köögardal (1893-1972), sündinud Kuusik, Ado Köögardali abikaasa.
[7] Alide Kuusik, Ado Köögardali abikaasa Hilda õde, kooliõpetaja.