Harjumaa Muuseum

Harjumaa Muuseum asub Keila Jõesaarel 19. sajandi alguses rajatud mõisahoones. Muuseumi ligidal asuvad muistne asulakoht, sünge legendiga Orjakivi, keskaegse linnuse varemed, võimsate puudega park ja maaliliselt looklev Keila jõgi koos ajalooliste ujumiskohtadega. Jõesaare vahetus läheduses on suurim keskaegne maakirik Harjumaal, Keila Miikaeli kirik.

Püsinäitusel „Harju elu“ saab tutvuda Harjumaa inimeste argieluga koos selle juurde kuuluvate esemete ja lugudega. Regulaarselt vahetuvatel näitusel näeb valikut kultuuripärandist ning ajakohaseid peegeldusi ühiskonnast.

Harjumaa Muuseum kogub, säilitab, uurib ja eksponeerib Harjumaa loodus- ja kultuurilugu ning annab välja kogumikku “Harjumaa uurimusi”.

Muuseumi kogud sisaldavad arheoloogilisi leide, ajaloolisi ja etnograafilisi esemeid, dokumente ja trükiseid, kunstitöid, fotosid ja negatiive. Uurijate käsutuses on raamatukogu ja käsikirjaline kultuurilooline arhiiv.

Regulaarselt toimuvad muuseumitunnid ja haridusprogrammid lasteaia- ja koolilastele.

Paldiskis asub Harjumaa Muuseumi 2010. aastal avatud filiaal, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum.

Harjumaa Muuseumi kujunemine

Harjumaa Muuseumi eellugu ulatub 1985. a sügisesse, mil Keilas tuli kokku grupp koduloo- ja muinsuskaitsehuvilisi inimesi, kelle osalusel loodi Keila Muinsuskaitse Selts.

Harjumaa Muuseum asutati ametlikult 30. augustil 1988. aastal, tööga alustati 1989. aasta alguses. Muuseumi asupaigaks sai endises Keila mõisahoones 7 ruumi, kus oli tehtud hädapärane sanitaarremont.

Esimeste eksponaatidena andis Keila Muinsuskaitse Selts muuseumile üle enda kätte hoiule võetud Keila Laulu- ja Muusikaseltsi protokolliraamatud ning hulga fotosid.

Esimene püsinäitus avati 1991. aastal kolmes ruumis esimesel korrusel, kus olid eksponeeritud arheoloogiliste kaevamiste leiud Keila linnuselt, etnograafilised tööriistad ja talurahva eluolu kajastavad materjalid.

Teine püsinäitus valmis samades ruumides järk-järgult: Harjumaa arheoloogia 1996, geoloogia 1997 ja Keila linn 1998.

Keila mõisasüdame väljakaevamistel leitud Püha Jüri kujutisega ketiga pronksripats pärineb 15.—16. sajandist. Pildil: kullatud koopia — Harjumaa Muuseumi teenetemedal. Esimese medali sai Aarne Kalm, mõisa õigusjärgne omanik, kes annetas muuseumihoone Eesti Vabariigile.
Teise teenetemedali sai Harjumaa Muuseumi esimene direktor Pilvi Põldma suure panuse eest Harjumaa Muuseumi arendamisel.
Kolmanda teenetemedali sai muuseumi endine teadur Aivar Põldvee pikaaegse ja viljaka töö eest Harjumaa Muuseumis.
Neljas teenetemedal annetati muuseumi teisele direktorile Heli Nurgerile muuseumi arendamise ja ehitustööde juhtimise eest.

Kolmas püsinäitus „Harju elu“ valmis pärast kogu hoone renoveerimist 2005. aastal.