1924. aasta november

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August *** September *** Oktoober <***> Detsember

Keilas, 3. novembril 1924

Reedel, 31. oktoobril, pidasin Rannamõisas jumalateenistust armulauaga. Et tee paha ja laupäeval Hagerisse sõita tuli, võtsin seekord Rannamõisa sõiduks Peksi käest hobused. Sõitsin siis suure pikavankriga, millel 2 hobust ees ja Peksi mees kutsariks. Umbes 3 tundi kulus ära selle 16 versta peale.

Laupäeval kell ½ 2 p.l. sõitsin Hildaga Hageri kirikumõisa poole, kuhu kell 5 p.l. pärale jõudsin (24 versta). Pühapäeva hommikul sõitsime Hageri kirikumõisast praosti hobustega kirikusse. Õpetaja Liiv oli ka. Kirikus pidas Liiv Lutheruse Eesti usupuhastuse 400. a. juubeli pihtikõne ja algliturgia, mina jutluse, praost kõne, mina kirikupalve, ühes minuga jagas Liiv armulauda, lõpuliturgias olime kolmekesi (tänu ütlesin mina, palve praost ja õnnistuse Liiv). Pärast jumalateenistust kirikus vaatasin kiriku juures veel allesolevaid kaht rootsiaegset risti (2 olevat kiriku ehituse ajal ära lõhutud), ja peagi läksime Vennaste koguduse palvemaija, kus mina ja Liiv veel kõnelesime. Kell ½ 6 õhtul jõudsime Hageri kirikumõisa lõunale. Liiv ei tulnudki enam sinna, vaid sõitis palvemajast Kohila jaama. Täna hommikul kell ½ 11 sõitsime Hagerist tulema ja jõudsime juba kella ½ 2-ks koju. Tee oli väga vesine; õnneks ei lähe ta aga siinpool iialgi mitte põhjatuks. Praosti juures oldi nagu alati väga lahke.

Keilas, 5. novembril 1924

Täna hommikul oli jällegi hall maas ja nõnda kange, et pori kunni keskpäevani külmetanud oli. Lõunani paistis ilus päike, kella 4 paiku p.l. sadas aga juba vihma ja muutus tee jällegi poriseks. Esmaspäeval õpetas köster leerilapsi terve päev, täna selle eest jälle mina, kuna köster linnas oli… Täna hakkasid 2 leeripoissi kirkus kaklema, ma juhtusin aga parajasti tundi minema ja lahutasin nad ära…

Pärast hommikust leeriaega tuli üks Lihola küla naine minu juure kiriku juures ja kaebas oma hingehäda. 9 nädali eest oli tema mehe ema ära surnud, ei ole kedagi leidunud, kes temale surnuriideid oleks teinud. Siis õmmelnud tema, veel kiriku juures kohendanud ta oma ämma juukseid; teised omaksed aga naernud, et kas naine riided ka küllalt hästi teinud, nõnda et surnu mitte ei hakkaks kodus käima! Ja korraga, pärast matuseid, hakkanudki naist see küsimus vaevama, et kas ta küllalt hästi õmmelnud ja miks ta riideid mitte mõnda rätseppa teha ei lasknud! Ja nüüd olevat naisel nagu põlemas sees, kui ta kodus on, söögiisu enam ei ole, magada ei ole saanud, inimene lõpeb otsa! Mees toonud Baltiskist rohtu, mis nüüd magamist võimaldavad, kuid rahu ei too ja söögiisu ka mitte. Katsusin naist, kes viimases ahastuses mulle oma asja kaebama tuli, rahustada, kuid vaevalt usun, et see aitas. Idèe fixe viib harilikult hullumaija. See naine on küll ka raskeid päevi elus näinud, sest mees olnud tal sõjas, 5 aastat kodust ära ja kõik raskus lasunud naise peal.

___________________________

Idèe fixe- kinnisidee (prantsuse keeles)

Keilas, 7. novembril 1924

Üleeila oli ühes vihmaga ka natuke lund sadanud; igatahes silmasin täna kiriku põhjapoolsel küljel ka natuke lund maas. Täna hommikul muutus ilm külmaks ja hakkas keskpäeva paiku koguni külmetama. Nüüd, õhtul kella 9 ajal, on maa ja puud-põõsad lumest valged. Seega oli siis esimene lumesadu sel sügisel täna. Mul on väike palavik juba eilasest saadik, olen ometi sunnitud leeris käima kirikus, kus juba üsna jahe on.

Politsei-inspektor Jacobsenil, kes meie hea tuttav on, on praegu küll üsna rasked päevad. Paari nädali eest ilmus skandaalne teade ajalehtedes, nagu oleks tema väljamaalaste käest peatuslubade andmisel raha välja pressinud. Õieti on küll üks juut rahapressija olnud, aga juut tunnistab, et ta ühe osa ka Jacobsenile annud, osalt ainult laenuks. On otsustatud Jacobseni asja kohtulikule lahendusele anda. Ei maksa küll iialgi juutidega kellegil tegemist teha. Mina isiklikult usun küll, et Jacobsen, kes omas ametis korralik oli, mitte ei ole mõni rahade väljapressija, ometi sünnib sagedasti nõnda, et väikesed „kingituste vastuvõtjad” või „laenajad” risti lüüakse suured aga jooksta lastakse. Meie riigitüüril olnud mehed on väikese palga peale vaatamata pea kõik imelikul viisil rikkaks saanud – häda ei ole neile sealjuures mitte sündinud, Jacobsen on 24 aastat teeninud, suuri rikkusi temal ei ole, ennem on ühe või teise asja poolest puudust märgata, ja nüüd kippub asi halvaks minema!

Keilas, 11. novembril 1924

Pühapäeval, 9. novembril oli mul ametitalituste ja tegemise poolest raske päev. Juba enne jumalateenistust laulatasin kantseleis ühe paari, siis pidasin jumalateenistuse armulauaga, matsin 4 surnut korraga ja ühe eramatuses, siis oli täiskogu, mis otsustas, et piiskopi võlad võlgnikkude poolt peavad tasutama; kell 4 oli üks eralaulatus ja kell 5  läksin Keila vallasekretääri Vasko[1] last ristima. Alles kell 12 õhtul sain vallamajast koju. Hilda oli kaasas. Esmaspäeva hommikul kell ½ 9 sõitsin Vääna Saulemma poole, kus n.n. Lõikuspidu korraldati ühes järgneva põllutöö kursusega ja mina avamiseks vaimuliku talituse pidasin. Sealt sõitsin läbi Joa ja Laulasma Lohusalu külasse haige juure ja sain koju alles ½ 8 õhtul, olles kõige pahema teega ligi 50 versta ära sõitnud. Tänane päev kulus pärast leeritunde kantselei peale.

Laupäeval, 8. novembril oli terve päev otsa lumi maas ja õhtul 2 ½ ° R külma. Saaniga sõita oli küll võimata. Lumi oli väga ilus päikese käes. Läksin lastega jõe ääre, et ilusat lumimaastikku fotografeerida; sain väga ilusa pildi. Pühapäeval oli lumi täiesti kadunud, mõni aiaääreke välja arvatud. Nüüd ei ole aiaääreski mitte. Õhurõhumine on 778, õhtul on ütlemata selge kuupaiste, kuid päeval oli pilves.

_________________________

­­­­­­­­­­­­­­[1]Karl Vasko (1894-1974), näitleja, seltsitegelane ning Keila vallasekretär; 
1916-1919  Draamateatri näitleja; 1920 asutas Keilas näitetrupi ja oli seal 
aktiivne eestvedaja 1968. aastani; alates 1912 Keila Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liige 
- olnud juhatuse liige, esimees ja auliige. 1932. aastal autasustati eduka 
isetegevustöö eest III järgu hoolsusmärgiga (hõberistiga).

Keilas, 13. novembril 1924

Eila oli maa hommikul jällegi natuke külmetanud ja pärast lõunat sadas lund; täna oli jällegi paljas pori. Lasksime eila aias vabarnaid istutada, võttes neid põõsaste vahelt välja ja istutades ühtekokku. Ka sai aia üks osa väetatud.

Viljandimaalt tõin septembrikuus metsa alt mõned 4-5-aastased mõne tolli pikkused kuusekesed, mida Hilda aia ääre istutas maja lõunapoolse otsa lähedale.

Keilas, 16. novembril 1924

Täna oli leerilaste püha. Enne õnnistamist tuli aga „kohut mõista“. Üks Harku leeripoiss, Klaaser, oli oktoobrikuus „teistega kampas“ kusagile purjus peaga sisse katsunud tungida, et „viina osta“; politsei nõudis teda nüüd taga ja ma noomisin poissi käärkambris enne õnnistamist. Üks teine leeripoiss, Värberg, oli ühe vana vigase naisterahva järelt, kelle juures ta leeriajal Keilas korteris oli, 700 marka ära varastanud ja selle rahaga viina ostnud ja joonud. Et tal raha tagasi maksta ei olnud, seda aga vendade käest tuua lubas, siis lasksin teda alla kirjutada, et ta varastanud oli, ja määrasin nädalase tähtaja raha tagasitoomiseks, seletades, et muidu asi politsei kätte läheb ja poisil vähemalt 3 kuud kinni istuda tuleks. Kolm korda juhtusin leeriajal vahetundide ajal kaklevatele leeripoistele peale. Kuus poissi ei oskanud lugeda, 60 leerilapsest luges ladusalt üksnes 25. Seega oli tänavune poisslaste leer küll alaväärtusline. Oli küll paar tükki nende hulgas ka niisuguseid, kes väga tähelepanelikud olid ja eraleeriski silmapaistvad oleksid olnud, iseäranis üks, Eduard Kruus’i nimeline.

Keilas, 18. novembril 1924

Eila käisin Hildaga Tallinnas. Ma käisin peaasjalikult oma „Keila kihelkonnaloo” käsikirja pärast, mille ma nädali kolme eest „Päevalehe” ärijuhi Uibopuu[1] kätte andsin läbivaatamiseks. Piiskop tutvustas mind sel korral Uibopuuga ja andis oma soovituse minu tööle. Uibopuu oli põhimõtteliselt nõus raamatut, millesse ka üle 30 pildi tuleb, trükkima „kommisjoni peale”, s.o. kirjastus ei osta minu käsikirja mitte, vaid teeb raamatud valmis, müüb siis neid, kunni omad kulud kätte saab, ja võtab sealjuures veel oma kasuks 40%; ülejäägi sissetulekust saan mina omale. Otsustati 1500 raamatut trükkida. Eile läksid pildid otsekohe juba trükikotta, kuna ma käsikirja täiendamiseks veel oma kätte võtsin. Jõuludeks lubati raamat valmis teha.

_________________________

[1]Friedrich Johann Uibopuu (1877-1933), äritegelane; kirjastusühisuse Postimees ärijuht, 
Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse (Päevalehe väljaandja) asutajaid, direktor 
ja ärijuht kuni 1933. a-ni;  Kaitseliidus aktiivselt  tegev (Põhja maleva pealik); 
Kotkaristi, Valgeristi, Soome ja Poola aumärkide kavaler; Eesti Trükitöösturite Ühingu esimees; 
Kaarli koguduse nõukogu liige; Friedrich Uibopuu oli abielus Arthur Uibopuu (pangandustegelane) 
õe Therese Elisabeth Uibopuuga.

Keilas, 21. novembril 1924

Käisin täna Tallinnas käsikirja trükikotta viimas. Enne lõunat olin paar tundi ka Nõmmel. Leib tõi oma suvimaja materjaali Sillamäelt Nõmmele ja ehitab nüüd, nagu juba nimetasin, õp. P. Kuusik’uga koos Nõmmel maja. Käisin seda ehitust vaatamas. Kella 2-ks sõitsin Leib’iga Tallinna tagasi ja sõin tema juures lõunat. Kell 4 sõitsin Tallinnast jälle tulema. Hommikul oli tee külmetanud ja väga hea käia, õhtul oli aga soe ja tee õige libe ja pimedas üsna paha käia. Mõned lilled on väljas seni õitsnud.

Keilas, 30. novembril 1924

Soe sügis kestab edasi. Võib veel väljas näha mõnda aialille elu sees hoidmas. Kumna aias õitsvat käokingad (Veilchen). Tänagi on veel õhtul kella 6 ajal +6° R. Teed on õige porised ja teeäärsed jalakäijale libedad. Täna sadas kiriku ajal ka natuke vihma. On 1. Kristuse tulemise püha ja oli üle 100 inimese armulaual. 2 iseäralikku surnut oli matta: üks suri viina pärast südamerabandusse, teine leiti kraavist uppunult (küll eksis ta viina auru all pimedas ära, oli ligi 70 aastat juba ka vana ja olevat Vasalemmas ühes salakõrtsis joonud). – Läinud pühapäeval maksis varas leeripoiss Värberg 700 marka varastatud raha tagasi.

1924. AASTA PÄEVARAAMAT

Jaanuar *** Veebruar *** Märts *** Aprill *** Mai *** Juuni *** Juuli *** August *** September ***

 Oktoober <***> Detsember