Keila mõis

Arvatavasti on tegemist olnud muljetavaldava mõisakompleksiga, millel oli ka kaunis vabakujuline park. Teisele poole jõge jäävad  viinaköögi ning kahe moonakamaja varemed. Keila mõisa maavalduste hulka kuulusid 15. sajandil ka Pakri poolsaar ja Väike-Pakri saar.

Keskaegsest linnusest idas asuv ja praeguseni säilinud mõisahoone on ehitatud ilmselt mõisnik Carl Reinhold von Koskulli ajal 19. sajandi alguses. Algselt oli tegu pika, ühekordse, kõrge viilkatusega elamuga. Ainult hoone keskosa oli kahekordne, millel omakorda madal väljaehitus peasissekäiguga. Mõisaomanikud vahetusid sageli. Hoone on kuulunud Friedrich von Meyendorffile (1816), Georg Meyendorffile (1839), Natalie von Uexküllile (1893), Kurt Fersenile (1905), Nikolai Wrangellile (1916), Ado Mäebergile ja Jaan Minnile (1917) ning Alfred Kalmile (1917).

Aastatel 1929–1934 ja 1938–1947 tegutses Keila mõisa peahoones Keila põllutöökool, hiljem sõjaväekomissariaat, võõrastemaja ning trükikoda. Alates 1988. aastast tegutseb hoones Harjumaa Muuseum.
Mõisa viimane õigusjärgne omanik Arne Kalm kinkis hoone Eesti riigile 1995. aastal.