Keskaegne linnus

 

Esimesed kirjalikud andmed Keila kohra pärinevad Taani Hindamisraamatust 1241. aastast, kus mainitakse Keilas 10 adramaalist küla.

Keila linnuse esimesest ehitusjärgust on vähe teada. Tõenäoliselt püstitasid Kegelid esimese kindlustatud mõisahoone umbes 1350. aastal. Arheoloogiliste kaevamiste käigus on avastatud kolme vanema ajajärgu hoone müürijäänused. Linnuse varasemast ehitusperioodist pärineb ka hüpokaustahi, mille põhi on siiani linnusel vaadeldav.

1385. aastal lahkusid Kegelid Eestimaalt ning Keila mõis läks Kallede suguvõsa valdusesse. Algas teine suurem ehitusjärk, mille käigus püstitati oluliselt uhkem kahekorruseline hoone. Hoonest avastatud raidportaali fragment on väga sarnane Keila kiriku lääneportaaliga, mille autoriteks olid tõenäoliselt Tallinna meistrid.
1433. aastal müüs Arndt Kalle linnuse 16 000 Riia marga eest Saksa Ordule. Saksa Ordu käes kujunes mõisahoone rohkem linnusetaoliseks. Hoone lääneserva püstitati tulirelvade ajastule omane ümartorn, linnuse ümber ehitati kaitsetara ning kaevati linnuse kaev.

1599. aastal pantis rahahädas ordumeister Willem von Fürstenberg Keila ordumõisa kõige juurdekuuluvaga Tallinna Raele. Tallinna magistraadi andmetel olevat moskoviidid 1560. a sõjakäigul Keila, Ruila ja Harku mõisad süüdanud ja muud kahju põhjustanud.

9.oktoober 1561.a andis Tallinna magistraat peale kapituleerumist Liivi sõjas linnuse üle Rootsi riigivõimudele, kes tõenäoliselt ehitasid kindluse uuesti üles, sest 1599. a allikates räägitakse sellest kui linnusest (castell zu Kegel). 60 aasta jooksul oli mõisal 11 üürniku.

17. sajandiks oli mõis jälle erakätes, kuid vahetas tihti omanikke, kuuludes de la Gardie’dele, Duntedele ja lõpuks Scheidingitele. 17. sajandi jooksul valmis vana kindluse kõrvale uus kivist härrastemaja, mille kohta andmeid on vähe.

Keskaegne väikelinnus sai tugevasti kannatada Põhjasõja käigus ca 1710 ning jäeti täielikult maha 1750. aastatel.

Lae alla linnuse_voldik (846KB)