Keskaegne linnus

Esimesed kirjalikud tõendid siinsest asustusest pärinevad Taani Hindamisraamatust, aastast 1241, kus nimetati Keikaeli küla suuruseks 10 adramaad. Muistse küla süda asus Keila jõe ääres praeguse raudteetammi lähistel.

Veega ümbritsetud jõesaar pakkus head kaitset vaenlase vastu. Siit leitud vanad mündid viitavad, et linnuse ehitamist Keila Jõesaarele alustas 1350ndatel aastatel tõenäoliselt Kegelite suguvõsa. Oletatakse, et kindlustatud elamu valmimine on seotud Jüriöö ülestõusuga ja sellele järgnenud ebakindlate aegadega.

Kirjalikes allikates mainitakse Keila mõisa esimest korda 1433. aastal, kui Arndt Kalle selle Saksa Ordule müüs. Kuni Liivi sõjani, mil hoone hävis, oli siinne väikelinnus väga oluliseks Ordu tugipunktiks.

Pärast Liivi sõda sai nii Eesti kui ka Keila jõesaare valitsejaks Rootsi riigivõim. Mõis läks erakätesse ja vahetas mitmeid omanikke. Keila mõis kuulus 17. sajandil de la Gardie’dele, Duntedele ja Scheidingitele. Arvatavasti 17. sajandi jooksul valmis vana kindluse kõrvale uus kivist härrastemaja, mille kohta on andmeid vähe.

Lae alla linnuse_voldik (846KB)