Uudiste arhiiv 2007 – 2015

2015

Muuseum pühade ajal
Kontsert 20. detsembril
Vilditud jõuluehete õpituba 12. detsembril
Kulbi klubi 3. detsembril
Andresepäeva laat 28. novembril
Ateljeemuuseumi sünnipäev 12. novembril
Käsitöö mentorkoolitus 21. novembril
Pargiklubi 19. novembril
Heategevuskontsert 31. oktoobril
Käsitöö mentorkoolitus 24. oktoobril
Pargiklubi 22. oktoobril
Raamatu “Keila enne ja nüüd” esitlus 8. oktoobril
Eesti vanima püssi esitlus ja üleandmine Harjumaa Muuseumile 2. oktoobril
Sõjaajaloo konverents 26. septembril
Neljapäeval, 20. augustil on muuseum suletud
Näituse “Pakrilaste kallisvara” avamine 30. juulil
Parginädala seminar ja ringsõit 25. ja 26. augustil
Harjumaa Muuseumi lahtiolekuajad pühadel
Keila kihelkonna rahvamuusikapidu 13. juunil
Keila ülespildistamisõhtu 2. juunil
Segakoori “Keila” kevadkontsert 29. mail
Muuseum 24. mail suletud
Harjumaa Muuseum ja Ajapaik kutsuvad Keila linna üle pildistama
Muuseumiööl näitus “Paremat elu otsima …”
Muinsuskaitsekuu väljasõit Paldiski lahele 9. mail
Linnalaager “SUVESEIKLUS JÕESAAREL”
Muuseumiöö 16. mail
Suvised lahtiolekuajad
Muuseum 1. mail suletud
Näitus “Aegna merekindlus – unustatud suurtükipositsioonid Tallinna kesklinnas”
Pühadeaegsed lahtiolekuajad
Tekinäituse teemalaupäev 21. märtsil
Tekinäituse teemalaupäev 28. veebruaril
24. veebruaril on muuseum avatud
Lätte Veetallajate kontsert 13. veebruaril
Kulbi klubi alustab 11. veebruaril
Tekinäituse teemalaupäev 31. jaanuaril
Köögardali päevaraamat 1925
Tekinäituse muuseumitunnid 19.-23. jaanuaril

2014

Pühadeaegsed lahtiolekuajad
Kolmanda jõulupüha kontsert
Näitus “Meelespeaõis ja kaheksakand 2. Esiemade kootud ja tikitud tekid erakogudest”
Andresepäeva laat
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi sünnipäev
Käsitöö mentorkoolitused
70 aastat Keila ümbruse lahingutest
Näitus “Elu hallis ja kirju”
Näitus “Reis ümber maailma. Postkaarte Rein Tammise kogust”
Pargifestival 29.-30.08.2014
Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil on muuseum suletud!
Vanade oskuste päevad
Näitus “Toivo Kalbergi laevamudelid”
Mudellennunduse näitus “Aeg tõusta lendu”
Näitus “Gustav Kulbi pildialbum”
Posternäitus “Õpilasleiutajate riiklik konkurss 2011-2013”
Rändnäitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2013”
Suvine linnalaager
Suvised lahtiolekuajad
Muuseum 1. mail suletud
Muuseumiöö 17. mail
Hoonete ja mardikate näituse teabepäev
Kunstiringi Sirlett sünnipäevanäitus
Hooned ja mardikad. Näitus FaBBi projekti välitöödest 2011-2013
Lühendatud lahtiolekuajad pühapäeval, 23. veebruaril
Näituse „Meelespeaõis ja kaheksakand. Esiemade kootud ja tikitud tekid erakogudest“ teemalaupäev
Trükise “Harjumaa muistendeid” esitlus
Trükise “Harjumaa Uurimusi 9. Arheoloogiakogumik” esitlus
Köögardali päevaraamat

2013

Lahtiolekuajad pühade ajal
Näitus “Meelespeaõis ja kaheksakand. Esiemade kootud ja tikitud tekid erakogudest”
Jõulud Jõesaarel – Andresepäeva laat ja teised jõuluaja sündmused muuseumis
Käsitöö mentorprogrammi koolitused
Tasuta tund laupäeval, 26. oktoobril
Nahakunstnik Silvi Kalda isikunäitus
Eesti Keraamikute Liidu näitus “80 tassi”
Keila lahingu konverents
Õuesõpe ja leivategu Harjumaa Muuseumis
Avatud näitus “Üle ilma õllemeistrid”
Harjumaa muuseum kutsub sünnipäevale
Vanade oskuste neljapäevad
Osale muuseumide suvemängus ja võida nädalavahetus Alatskivi lossis või taluromantika pakett!
Saani- ja vooditekid näitusele
Konverents „Rehemaja – väärikas ja väärtuslik“

Suveseiklus jõesaarel 2013

Harjumaa Muuseumil on suur rõõm kutsuda 10–12 aastaseid lapsi osalema suvises linnalaagris.
10. juuni ESMAABIPÄEV
Kas oskad aidata ennast või oma sõpra, kui keegi on sattunud hätta ja vaja on kasutada esmaabi võtteid? Eluks vajalikke tarkusi tuleb lastele jagama Rahvakoolituse ELU koolitaja.
11. juuni LEMMIKLOOMAPÄEV
Pea kõik lapsed soovivad endale lemmiklooma, aga kas selleks ollakse ikka valmis? „Lemmikloomapäeval“ toimub väljasõit Niitväljale, uurime kus ja kuidas elavad hobused ja kas neid peetakse ka lemmikloomadena? Päeva teisel poolel tulevad Harjumaa Muuseumisse külla Keila Koerasõprade Klubi IPSON liikmed ja nende vahvad koerad.
12. juuni PÄRIMUSPÄEV
2013. aasta on kuulutatud Kultuuripärandi aastaks – aga mis see pärand on? Kõik saab selgemaks, sest külla tulevad Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Noortekoja esindajad. Osalejad meisterdavad Harjumaa ja kultuuripärandi ainelise lauamängu.
13. juuni VÄLJASÕIDUPÄEV
Laagri viimasel päeval viib buss meid Eesti Meremuuseumi Lennusadamasse, kus uudistame eelmisel aastal avatud muuseumi ning osaleme muuseumitunnis. Päeva teises pooles oleme Harjumaa Muuseumis, teeme laagrinädalast kokkuvõtteid ja mängime.

Laagripäev kestab iga päev 10:00-16:00
Osalustasu: 35 eurot. Osalustasu sisaldab ka lõunasööki ja oodet ning väljasõitude pileteid.
Registreerimine: kuni 5. juunini telefonil 678 1668 või e-posti aadressil muuseum@hmk.ee Registreerida saab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja.
Maksmine sularahas Harjumaa Muuseumis või arve alusel.
Osalejate arv: kuni 20 last.

Linnalaagrit toetab Keila Linnavalitsus.

Vanade oskuste päev
Maikuu viimasel laupäeval, 25. mail kell 11-16 kutsub Harjumaa Muuseum oma õuele Vanade oskuste päevale.
Päeva juhatab sisse Ax-teater ning kontserdi annavad Harju KEK-i rahvapilliorkester ja Reeda rühmad. Oskusi jagavad Rossi sepad, Rannamõisa laevaselts, käsitöökoda Vaarikas Vahukoorega ja käsitöömeister Eve Jakobson.
Taas on avatud välipuhvet Roheline Konn 6 igihaljaste muuseumisõprade ja Keila Sõpruslinnade Seltsi kaasabil.
Pargimäng „Tule Jõesaarele sa!“ juhatab sisse muuseumide suvemängu ning jõel saab kanuusõitu teha.  Koht on olemas ka aiataimede vahetamiseks, nii et kellel on koduaias mõni taim liigselt ruumi võtmas või mõni puudu, saab vahetuskaupa teha.

Osavõtt on tasuta ning tegevust jätkub igale eale.

Muuseumiöö “Öös on inimesi”
Harjumaa Muuseum on laupäeval, 18. mail tasuta avatud kell 11.00–23.00
Harjumaal on palju ilusat, kuid suurim rikkus on inimesed, kes siin elavad. Seekordne muuseumiöö toob fookusesse valiku nendest tublidest ja toredatest inimestest, kes väärivad tutvustamist ja mäletamist. Tule muuseumisse ja saame tuttavaks!
Kell 18.00 –Ettevõtlik ja moekas! Ekskursioon näitusel “Protten 20 aastat”.
Kell 18.00–20.00 – Taaskasutusmoe töötuba.
Kell 20.00–21.00 – Suur mälumäng “Harju imed ja inimesed”, juhatab mälumängur Allar Viivik. Mälumängus on kõigil võimalik osaleda kaheliikmeliste meeskondadena. Eelregistreerimine 16. maini e-posti teel muuseum@hmk.ee või telefonil 678 1668
Kell 21.30–22.00 – Filmiõhtu – dokumentaalfilm “Maestro” fotograaf Kalju Suurest.
– Püsinäitusel “Harju elu” väljapanek legendaarsest Keila fotograafist Gustav Kulbist.
– Näitused “20 aastat Prottenit. Õmblusettevõtte juubelinäitus” ning “Laulupidude asjus. Laulupidudest ja laulupäevadest Harjumaal”.
– Muuseumiöö puhvet „Punase Vähi gurmee“.
Muuseumiööl sõidab tasuta eribuss marsruudil Tallinn-Keila-Padise-Paldiski-Keila-Tallinn.

Muuseumiöö buss ning muuseumide külastus on tasuta. Soovitatav on eelregistreerimine aadressil muuseum@hmk.ee või telefonil 678 1668, kus palume teada anda, millisest peatusest soovite peale tulla ning kus väljuda. Eelregistreerimata saab bussi vabade kohtade olemasolul. Harjumaa muuseumiöö bussimarsruuti toetab MK Autobuss.

Muuseumiöö bussi väljumisajad:
17.15 bussi väljumine Tallinnast Estonia parklast (Solarise kõrvalt)
17.30 bussi väljumine Saku Suurhalli eest parklast
18.00 bussi saabumine Harjumaa Muuseumisse Keilas
Programm:
Püsinäitus „Harju elu“ ning näitus “Laulupidude asjus. Laulupidudest ja laulupäevadest Harjumaal”
Moekalt ja ettevõtlikult! Ekskursioon näitusel „20 aastat Prottenit.Õmblusettevõtte juubelinäitus“.
Võimalus proovida kätt taaskasutusmoe töötoas.
19.00 bussi väljumine Keilast Harjumaa Muuseumist
19.30 bussi saabumine Padise kloostrisse
Programm:
Padise segakoori kontsert kloostri kirikus
Arheoloog Villu Kadakas räägib kloostri ajaloost
20.30 bussi väljumine Padiselt
21.00 bussi saabumine Paldiskisse, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumisse
Programm:
kell 21.00–21.30  viivad õuealal  Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuurieriala tudengid läbi loovtegevusi osalejatega.
kell 21.45 tuleskulptuuri etendus.
kõrvalhoones ja hoovil Liisi Tamme klaasikunsti näitus koos Arno Tamme heliinstallatsioonidega. Autorid on ise kohapeal näitust tutvustamas.
22.00 bussisõit Paldiski – Keila (peatus kiriku ees) – Tallinn

Tule ja saa osa Lääne-Harjumaa imedest ja inimestest!

Näitus „Kirju korjama! Esiemade kirivöösid erakogudest
Alates järgmise nädala lõpust saab vaadata näitust „Kirju korjama! Esiemade kirivöösid erakogudest“.
Näitusele on hoolikad pärandihoidjad oma erakogudest välja toonud üle 60 vöö ja punutud paela, mida varem pole eksponeeritud. On paar rariteeti, mis on kootud arvatavalt 19. sajandi I poolel. Pärit on vööd ja paelad Lääne‑Harjumaalt Vihterpalust, Änglemast ja Vilivallast. Enamiku tegijadki on teada – praeguste omanike vanaemad ja vaaremad. Vööd ja vöökirjad on loonud Truutu Milder, Leena Ligenberg ja Marie Miilvee ning rannarootsi päritolu meistrid Liisu Ecknes, Liisa Järve ja Julide Okasroos.
Eksponeeritud vöösid on hoitud tavaliselt hoolikalt karpi pakituna, üht osa nagu ikka, aidas kirstu sees ning kümmekond 19. sajandil tehtud vööd on rahvatantsurühma naistel ikka veel esinemiste ajal ümber piha põimitud. Ei puudu ka tavapärasest erineva praktilise otstarbe leidnud eksemplarid: toolipõhja alla selle tugevdamiseks risti-rästi tõmmatud sini-puna-valge uhke nn pandlakirjaga vöö, tekiteppimise raami rõhtpuudele naelutatud ja puutallaga kingadele rihmadeks seatud vööd. Lisaks on välja pandud ka kudumiseks vajalikud harukordselt käepärased vanad tööriistad.
Tänuväärsed pärandihoidjad ja lahked näituse teokssaamisele kaasaaitajad on Eve Jakobson, Linda Viia, Ene Nordström ja Helen Kooviste. Osaliselt on kogud kirjeldatud ja mustri- ning kudumisskeemidki vöödele juurde lisatud.
Näitusel tehakse ka tagasivaade 2012. aasta jaanuarist septembrini Harjumaa Muuseumis toimunud kirivöö kudumise ja taimedega värvimise õpitubadele, mida juhendas käsitöömeister Eve Jakobson.
Näituse koostasid Eve Jakobson ja Riine Kallas ning selle valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp.
„Kirju korjama! Esiemade kirivöösid erakogudest“ jääb Harjumaa Muuseumis avatuks 14. veebruarist kuni 12. maini.

Konverents „Rehemaja – väärikas ja väärtuslik“
Harjumaa Muuseum kutsub laupäeval, 27. aprillil algusega kell 11.00 konverentsile „Rehemaja – väärikas ja väärtuslik“.
Konverents keskendub erinevatele väärtustele vanas maamajas. Kuidas ja millistele väärtustele toetudes langetavad inimesed otsuseid erinevate renoveerimislahenduste kasuks? Milliseid aspekte hindavad vana maamaja juures selle elanikud, mida eksperdid? Oma kogemusi ning praktilisi soovitusi rehemaja taastamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks jagavad  majaomanikud ning eri valdkondade spetsialistid.
Konverentsi raames tuleb esitlusele Eesti Vabaõhumuuseumi ning Harjumaa Muuseumi koostöös sündinud trükis „Väärtused vanas maamajas“.
Konverents toimub projekti HELTH (Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes elumajades) www.helthproject.eu raames. Konverentsi rahastab osaliselt Euroopa Liit Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmist 2007-2013.
Konverentsil osalemine on tasuta. Soovitav on eelregistreerimine 23. aprilliks veebiaadressil muuseum@hmk.ee või telefonil 678 1668.

Konverentsi lisainfo aadressil nele.kangert@hmk.ee

Lembe Maria Sihvre näitus  „Sellised Karused Lood“
Neljapäevast, 7. veebruarist on avatud tekstiilikunstnik Lembe Maria Sihvre näitus  „Sellised Karused Lood“.
Lembe Maria Sihvre sai punaste lilltikandiga karude jaoks inspiratsiooni oma uurimistööd kirjutades. Sajandijagu päevi tagasi võttis üks andekas Läänemaa naisterahvas nimega Marie Mustkivi, jupi punast, seda kõige eredamat, kodukootud kangast ja kirjas selle imeilusaks tekiks. Lembe Maria ühendas oma kaks armastust – kaisumõmmikud ja lilled. Tikkis pisikesed lilled punasele karule, mõeldes soojuse ja tänutundega toredale ja andekale naisele, kes oli omas ajas vapper moelooja, tõenäoliselt ise seda aimamatagi, millise panuse ta rahvarõivakandmise traditsioonile andis.
Keilas elavale kunstnikule on mänguasjade meisterdamine nii elustiil kui ka elukutse ja armastuse rahvakunsti vastu sai ta Kaljo Põllo korraldatud Tallinna Kunstiülikooli ekspeditsioonidelt. Lembe Maria Sihvre õpetab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning kuulub Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatusse. Oma loomingu eest pälvis ta 2009. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia ja 2011. aastal Soome Mänguasjameistrite konkursi  peapreemia.
Lembe Maria Sihvre sõnul on karumõmm üks absoluutselt vajalik lelu. Kaisukaru kannab endas soojust, turvatunnet ja sõbralikkust ning kui iga päev ei saa kanda Lihula lillelist seelikut, siis pisike punane karumõmm saab olla truu kaaslane.
Kunstniku juhendamisel saavad huvilised Harjumaa Muuseumis 9. märtsil kell 11 endale meelepärase karu ise valmis õmmelda. Vajalikku materjali saab kohapeal osta.

Näitus „Sellised Karused Lood“ jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 21. aprillini.

Kaisukarude õmblustuba
Õigupoolest küll kaisukarude õmblemise saab muuseumis ette võtta laupäeval, 9. märtsil kell 11. Meeleolu loojaks ja innustajaks on Lembe Maria Sihvre näitus „Sellised Karused Lood“ oma rahvakunstist inspireeritud punaste lilltikandiga karudega.
Kaasa on vaja võtta käärid. Teised vajalikud töövahendid ja materjalid on kohapeal olemas, kuid soovi korral võib ka ise pitse, paelu ja pehmet villast riiet kaasa võtta.
Õmblustuba juhendab Lembe Maria Sihvre ning osalemistasu on 10 eurot.

2012

Eesti Vabaõhumuuseumi fotonäitus „Ajaveskid“
Alates reedest, 16. novembrist on Harjumaa Muuseumis avatud fotonäitus „Ajaveskid“, mis kõrvutab aastakümnete taguseid ja tänapäevaseid vaateid tuulikutele.
Kõigest paar-kolm inimpõlve tagasi Eestis olnud tuhatkonnast tuulikust on praeguseks järele jäänud vaid käputäis, nendestki enamik peagi kaduvate varemete näol. Vähesed säilinud tuuleveskid on kohandatud lõbustuskohtadeks, muuseumieksponaatideks ja isegi elamuteks ning nende algne otstarve on peaaegu täielikult kadunud. Tuulikute hääbumine mõtestab omamoodi aja kulgu ja kõige muutumist meie ümber. Aeg on nagu veski, mille kivide vahelt käivad läbi meie arusaamad ja väärtushinnangud. Ei ole midagi, mis jääks ajaveski poolt puutumata.
Näituse koostas Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving

„Ajaveskid“ jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 10. veebruarini 2013.

********************************************

Oliver Laasi isikunäitus
Neljapäevast, 4. oktoobrist on Harjumaa Muuseumis avatud graafik Oliver Laasi näitus „Utopistliku mõtlemise genealoogiad: kuus visandit“.
Näituse autori kommentaar teema ja tänavu valminud tööde kohta: „Kuus tööd kujutavad endast utopistlike nägemuste sugupuid, mis on omavahel ühendatud kohati küll pigem loogiliste, mitte niivõrd genealoogiliste seoste kaudu. Sugupuudesse valitud nägemused on iseloomustatud visuaalsete leppemärkide abil. Leppemärke seletav legend on lisatud iga sugupuu alumisse serva. Üheks eesmärgiks on näha, kui suur hulk üksikasju läheb tekstilise informatsiooni pildiliseks tõlkimisel kaduma, kui suur osa säilib ja milliseid uusi üldistusi või sarnasusi saab säärase tõlkimise tulemusel tuvastada. Teiseks juhtmõtteks on idee, et iga ideoloogia sisaldab endas utoopiat, mis funktsioneerib retooriliselt võttes ideoloogia järgijatele mõeldud lubadusena tulevasest paremast elust. Teisalt on iga utoopia juba kirjeldatud mingist ideoloogiast kantuna. Ideoloogia ja utoopia on seega omavahel seotud. Kuuel sugupuul esitatud nägemused moodustaksid teatava visandliku üldpildi lootustest ja unistustest, mille seosed ideoloogiatega jäävad vaataja enda tuletada.“
Oliver Laas pälvis 2011. aastal oma tööde eest 15. Tallinna graafikatriennaalil esimese Olev Soansi graafikapreemia. Preemiat annab välja Olev Soansi mälestusfondi halduskogu ettepanekul Eesti Rahvuskultuuri Fond. Mälestusfondi asutasid 2000. aastal Keila linn, Harjumaa Muuseum ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Näituse koostamist toetas Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. jaanuarini 2013.
********************************************

Pühadeks vormi!
Harjumaa Muuseumis laupäeval, 15. detsembril
kell 12 – 15

Enne pikki jõulupühi aitab muuseum nendeks valmistuda ja aega pisut maha võtta.
Füüsilist vormi turgutab Jõesaare mõistatamismäng, milles osalemiseks saab kaardi ja juhendi muuseumist. Rajalt saabunuid ootab tassitäis kuuma jooki. Muuseumis pannakse ühiselt kokku piparkoogimaja, kaunistatakse piparkooke ja meisterdatakse kuuseehteid.
Kell 14 annab kontserdi Keila Muusikakooli kandleansambel „Kaval käsi“. Päeva jooksul pakub kosutust puhvet Punase Vähi gurmee ja muuseumi kingipoest leiab armsat ja vajalikku, mida kaasa osta. Kohtumiseni Harjumaa Muuseumis!

********************************************

Koerakarva ketramise koolitus
Kuni 4. detsembrini saab registreeruda koerakarva ketramise koolitusele. Oskusi jagab Julika Roos 8. detsembril Harjumaa Muuseumis. Täpsem info http://vanadoskused.blogspot.com/2012/11/kraadiklaasi-nait-hakkab-jarjekindlalt.html

********************************************

In memoriam
Maria Maddalena Carlsson
2.02.1922 – 28.09.2012

Reedel, 28. septembril, lahkus meie hulgast Maria Maddalena Carlsson, skulptor Amandus Adamsoni tütar.
Maria sündis 1922. aastal Itaalias Carraras. Pärast perekonna naasmist Eestisse elas ta kuni 1940. aastani Paldiskis. Aastal 1944 emigreerus ta sõja eest Rootsi, abiellus rootslase Leif Harry Ingemar Carlssoniga ning elas kuni oma elu lõpuni Uppsalas. Mariat jäävad leinama kaks poega ja tütar, lapselapsed ja lapselapselaps.
Maria Carlsson kinkis oma isa Paldiskis asunud suveateljee 2005. aastal Eesti riigile ning 2010. aasta novembris avas Harjumaa Muuseum seal oma filiaali, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi.
Maria Carlsson oli sooja huumori ja särava vaimuga naine, kes armastas Eestit ning hoolis väga oma isa pärandist. Maria soovil saab tema viimaseks puhkepaigaks Pärnu Alevi kalmistu, kus ta maetakse oma isa kõrvale 12. novembril.

********************************************

Amandus Adamsoni 157. sünniaastapäev
Sel laupäeval, 10. novembril tähistatakse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis skulptori 157. sünniaastapäeva. Päevakava ja lisainfo: http://www.amandusadamson.eu/amandus-adamsoni-157-sunniaastapaev

********************************************

Näitus “Röövpüüdjad”
Miks selline näitus? Kas muuseumil on sisukad ja huvitavad teemad otsa lõppenud? Või tahetakse seaduserikkujale uusi ideid anda?
Ebaseaduslik kalastamine ehk röövpüük on nähtus, millest meedias iga päev ei räägita ja millega paljud tavaelus nagu kokku ei puutukski. Ent see on tegelikult petlik kujutlus. Küllap tahaks enamus Eestimaa inimesi Norra lõhe, soolaheeringa ja külmutatud hõbeheigi kõrval rohkem värsket kodumaist kala süüa. See on aga juba otseselt seotud loodushoiu ja kalakaitsega ning puudutab ka neid, kes ise kala ei püüa. Riikliku korrakaitsja silm kõikjale ei ulatu, kuid iga matkaja või jalutaja võib kalapüügi alaseid seaduserikkumisi märgates neist teatada.
Rannarahva Muuseumi näitus tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi ja tekitatud keskkonnakahju, õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Tähelepanu juhitakse erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule. Enamlevinud rikkumised on püügiloata või keelatud vahenditega kalapüük, samuti kalastamine keelualadel ja -aegadel ning alamõõduliste kalade püük.
Näitusel tuuakse vaataja ette markantsemaid röövpüügijuhtumeid. Välja on pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni.
Näitus õpetab märgistamata püügivahendi kasutamist, jõesängi sulgemist püünistega, kalapüüki ahingu või elektriga ja teisi väärtegusid looduses ära tundma. Rikkumisi ära tundes ja nendele reageerides saame aidata kaasa elukeskkonna paranemisele ja käitumismallide muutmisele.
Näituse koostasid: Alar Mik, Külli Jaakon ja Külvi Kuusk.
Näitus on valminud Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel ja koostöös Keskkonnainspektsiooniga ning jääb Harjumaa Muuseumis avatuks 16. augustist kuni 4. novembrini 2012.

********************************************

Taimedega värvima!
Kahel laupäeval, 15. ja 29. septembril kell 11-14 värvime Harjumaa Muuseumi õuel taimedega villast lõnga. Sügishooajal lähevad värviandjatena käiku seened, puukoor ja kuivatatud taimed.
Esimeses õpitoas kasutame verkjat vöödikut punase tooni saamiseks ja paakspuu koort pruuni jaoks.
Juhendab käsitöömeister Eve Jakobson ja osalemine on muuseumi piletiga. Õpitubade toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

********************************************

Näitus “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”
Neljapäevast, 5. juulist on Harjumaa Muuseumis avatud näitus „Loodusjõud maamaja sees ja ümber.“ Näitus põhineb majaomanike kodupaikades tehtud fotodel, mis toovad meieni aastaaegade vaheldumise maamajas. Fotodele on lisatud kommentaarid loodusjõududega seonduvatest ehitustehnilistest probleemidest ja nende võimalikest lahendustest.
Taluelamud on aegade hämarusest saati pakkunud kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Vahelduvad aastaajad aga nõuavad majalt suurt paindlikkust. Võib tunduda, et maja kallal teeb tööd aeg, aga tegelikult on selle taga konkreetsed loodusjõud – vesi, tuli, õhk ja maa. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.
Näituse koostasid Kadi Karine ja Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ning Liisi Taimre (Harjumaa Muuseum), stendid kujundas Andres Tarto.
Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 30. septembrini 2012
Näitust toetab Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere programm INTERREG IV A (projekt HELTH).
********************************************

Pärimuspäev Harjumaa Muuseumis
Neljapäeval, 30. augustil tähistab Harjumaa Muuseum oma sünnipäeva pärimusrütmis hingates. Lauldes, mängides, lugusid jutustades ning meisterdades saab veeta päeva koos Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Noortekoja liikmetega.
Sissepääs muuseumisse ja kõik tegevused on tasuta! Üritus toimub õues, kehva ilma korral siseruumides.
Päevakava
Kell 12.00
Mängime üheskoos vanemaid ja uuemaid laulumänge nagu see ennemuiste noorte kooskäimistel tavaks oli.
Kell 13.00
Kuulame ja räägime nii Harjumaalt kui ka mujalt Eestist pärit rahvaloomingulisi jutte ning lähme nendega koos olnud aegadesse ja tõmbame paralleele tänapäevaga.
Kell 14.00
Laulame pärimuslikke laule, mis väljendavad pidupäeva tundeid ja mõtteid. Piilume muuseumikogu toel vanarahva peokombestikku ja tutvume Keila kihelkonna rahvarõivaga.
Kell 15.00
Ise tehtud, hästi tehtud. Igaüks saab punuda endale lihtsa mustriga käepaela.
Vokil vuristab villast lõnga käsitöömeister Eve Jakobson.
Kohtume 30. augustil Harjumaa Muuseumis Pärimuspäeval!

********************************************

Näitus „Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel“
Ajaloos on peetud keskaega “pimedaks” ajajärguks. Käesolev näitus tutvustab seda aga oma mitmekesisuses, pöörates enam tähelepanu kloostrielule, peamiselt Padise kloostri näitel.
Padise klooster rajati tsistertslastest munkade poolt 13. sajandil ning see sai euroopa kultuuri teetähiseks siinkandis. Ühtlasi ulatus Padise mõju oluliselt kaugemale sellest kitsast alast, kuhu kloostrikompleks jäi. Padise kloostril olid 14. sajandil valdused ka Lõuna-Soomes, tänapäeva Vantaa aladel. Sellest ajendatuna viidi aastatel 2010-2012 ellu INTERREG IV A programmist rahastatud rahvusvaheline koostööprojekt Padise ja Vantaa vahel, et lähemalt uurida mõlema piirkonna keskaegseid jälgi. Lisaks ajaloole on näituselt võimalik teada saada ka mainitud koostööprojekti tulemustest.
Näituse koostasid Heli Nurger, Nele Kangert, Aivar Põldvee, Andreas Koivisto, Villu Kadakas ja Liis Keskküla.
Stendide kujundus: Varesejalg OÜ
Tõlge soome keelde Minna Hamunen
Tõlge eesti keelde OÜ Toimetus
Näitus on avatud 31. maist kuni 12. augustini.

********************************************

Osale muuseumide külastusmängus ja võida pääse suveetendusele „Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma“.
Mängus osalemiseks küsi 20. juulist- 5. augustini muuseumitöötajalt flaier, millelt leiad osalevate muuseumide nimekirja. Loosimisel osalemiseks on vähemalt kahest muuseumist tarvis saada flaierile tempel, mis kinnitab osalemist muuseumimängus. Kahe templiga varustatud flaieri osa, kuhu on lisatud sinu nimi ja telefoninumber, pane muuseumis loosikasti.
Osalenute vahel loosib iga muuseum välja pääsme kahele Tartu Uue Teatri suveetendusele „Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma“, mida mängitakse augustis Raadil Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas. Loosi lähevad ka muuseumide meened.
Võitjatega võtavad muuseumid ühendust ning lepivad kokku, kust võidupääsmed või meened kätte saab. Võitja valib sobiva etenduse kuupäeva  ise: 10., 11., 14., 15., 16., 17., 18. või 19. august. Etendus algab nimetatud kuupäevadel kell 20 Raadil, ERM-i uue hoone asukohas.
Lisainfo: http://www.erm.ee/et/Osale/muuseumimang

Vaata kampaaniaklippi siit

********************************************

Keraamika ja siidimaali suvised õpitoad Paldiskis
Sel suvel toimuvad Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis muude ürituste hulgas ka keraamika ja siidimaali õpitoad täiskasvanutele, mis annavad hea võimaluse siduda külaskäik looduskaunile Pakri poolsaarele ja põnevasse Paldiski linna loomingulise tegevusega. Nii saab veeta paar kaunist suvepäeva Amandus Adamsoni kunagise elupaiga motiveerivas õhkkonnas ka ise oma kätt proovides ja loovust rakendades.
Mõlemale õpitoale toimub eelregistreerimine, kuna kohad on piiratud. Telefonil 6742013 või aadressidelt
www.doodle.com/z4zk7puc29gi7x9i  – keraamika
www.doodle.com/2xuea3mmhrmbz8xk5kmun358/admin#table  – siidimaal

Loe lähemalt keraamikakursuse kohta
www.amandusadamson.eu/keraamika-tootuba

Loe lähemalt siidimaali õpitoa kohta
www.amandusadamson.eu/siidimaali-tootuba

Suviste Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis toimuvate ürituste suurtoetaja on Paldiski Põhjasadam.

********************************************

Teatrietendus „Adamson: kujud ja killud“

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi hoovis toimuvad kuuel korral selle suve jooksul taaskord pärimusteatri “Loomine” lavastuse “Adamson: kujud ja killud” etendused. Etenduste kuupäevad: 28., 29., 30. juuni; 1., 5., 6.  juuli.

Ateljeemuuseumi aias taaselustub kuulsaima eesti skulptori elu tema kahe kauni modelli silme läbi. Need neiud on “Russalka” jaoks poseerinud vaene teenijatüdruk Juuli Rootsi ja rikka ärimehe tütar Lydia Tofer, kellele Adamson lõi tantsiva hauakuju. Nende vastasmängija Mees esindab ühtaegu kunsti ja kriitikat, revolutsiooni ja sõjaväge, head isa ja karmi peremeest.

Lavastuse fookuses on tantsu/elu ja seismise/surma vastandus. Ka seisev skulptuur kannab elu, nimelt surma võitva Ilu kaudu. Elu, ilu ja surma võitlus mängib 20. sajandi alguse kultuurikangal. Just tol ajal sündis maailma uus arusaam tantsust, klassikaline ballett sai enda kõrvale Isadora Duncani vaba tantsu teooria. Varisesid muudki akadeemilised kontseptsioonid. Algas suurte muutuste ajastu, mil hukkusid ja sündisid inimesed ja riigid, muuhulgas iseseisev Eesti. Kuidas puudutas 20. sajandi kulg Lydiat, kes varsti pärast vabariigi tulekut suri, ning Juulit, kes elas üle Teise maailmasõja?

Autor – Loone Ots
Lavastaja – Erki Aule
Kunstnik – Riina Vanhanen
Tantsujuht – Kati Kivitar

Osades:
Marilyn Jurman (Lydia Tofer)
Külli Reinumägi (Juuli Rootsi)
Maarius Pärn (mees, eatu, kuid mitmenäoline)
Akordionil Indrek Liit

Piletid müügil Piletilevi müügipunktides.

Lisainfo: http://www.amandusadamson.eu/teater-loomine-etendused

********************************************

Laste suvine kunstilaager Paldiskis

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum kutsub lapsi 2.-4. juulil toimuvasse kunstilaagrisse. Kolmepäevase laagri jooksul saab kätt proovida joonistamises, keraamikas ja maalimises. Tegevusi juhendavad noored kunstnikud Liisi Napp ja Kaisa Kuhi. Laagri viimasel päeval toimub väljasõit Paldiski lähiümbrusesse.

Laagri osalustasu ühele lapsele on kokku 15 eurot, mis sisaldab ka sooja lõunasööki.

Lapse saab laagrisse registreerida telefonil 674 2013 või www.doodle.com/6cp3kadybvaw7e7k

Laagris saab osaleda kuni 15 last. Kolmapäevasel, 4. juuli ekskursioonipäeval saab osaleda kuni 25 last. Ekskursioonipäeva maksumus on 5 eurot.

Maksta saab sularahas kohapeal või arve alusel.

Laste kunstilaagri toimumist toetavad Paldiski Põhjasadam ja Paldiski Linnavalitsus.

Lisainfo laagri kohta: http://www.amandusadamson.eu/suvine-lastelaager

********************************************
Näitus „Ütsi, ütsi, õeke!“

 

Harjumaa Muuseumi näituste toas saab alates neljapäevast, 12. aprillist näha uut ja hoogsat Eesti nukufilmi „Ütsi, ütsi, õeke!“ ning näitust selle valmimise tagamaadest.
Juhan Kunderi muinasjutu „Vaeslaps ja talutütar“ ainetel loodud ning Setu käsitöö- ja pulmatraditsioonidest inspireeritud 10-minutiline nukufilm jutustab sellest, mis võib juhtuda vanas saunas pärast südaööd, kui mängu tulevad vanapaganad, tikutops, kavalus ja ahnus.
Filmi ja näituse autoriteks on Animailm MTÜ liikmed Marili Toome, Triin Sarapik-Kivi, Piret Sigus ja Malle Valli.

********************************************

Linnalaager Suveseiklus Jõesaarel

Harjumaa Muuseum kutsub 10–12 aastaseid lapsi osalema linnalaagris Suveseiklus Jõesaarel 12.–15. juunini 2012

12. juuni Keskajapäev
Päev toimub Harjumaa Muuseumis ja Keila väikelinnusel. Lapsed saavad mõne keskaegse tegelase rolli ning juhised selle rolli täitmiseks, toimub rüütliturniir. Kõik osalejad õpivad töövõtteid vanapaberist uue paberi valmistamiseks ning teevad omanäolist käsitsi valmistatud paberit.

13. juuni Looduspäev
Päeva esimese poole oleme Keila jõesaarel ning pöörame tähelepanu siinsele loodusele. Püüame kahvaga Keila jões elavaid veeputukaid ning õpime neid määrama. Tutvume Keila jõe ääres kasvavate taimedega ning jõesaarel elavate lindudega. Päeva teises pooles toimub väljasõit Kuristu talu miniloomaaeda, kus kohtume erinevate koduloomadega.

14. juuni Kunstipäev Paldiskis
Hommikul sõidame rongiga Paldiskisse. Tutvume linnaga ning külastame skulptor Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumit. Muuseumis toimub ekskursioon ning kõik osalejad saavad ise skulptuuri tegemist proovida.

15. juuni Sepatööpäev
Päeva esimeses pooles külastame Rossi seppasid Keilas. Uudistame seppade tööd ja tööriistu ning ehk saame isegi mõne lihtsa ülesandega käe tahmaseks. Päeva teine pool on Harjumaa Muuseumis laagri lõpetamise ja kokkuvõtete tegemise aeg.

Osalustasu: 27 eurot. Osalustasu sisaldab ka lõunasööki ja oodet ning väljasõitude pileteid.
Registreerimine: kuni 7. juunini telefonil 678 1668 või e-posti aadressil muuseum@hmk.ee Registreerida saab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja.
Maksmine sularahas Harjumaa Muuseumis või arve alusel.
Osalejate arv: kuni 20 last.

Linnalaagrit toetab Keila Linnavalitsus.
********************************************

Loodusmäng Keila Jõesaarel

Harjumaa Muuseum kutsub 4.- 6. klasside õpilasi osalema loodusmängus Keila jõesaarel 21.-25. maini ja 28. maist-1. juunini.

Seiklusrikkas mängus paneme proovile maastikul liikumise oskuse, õpime kasutama kompassi ning uurime jõesaarel kasvavaid puid, loomi ja linde.

Osavõtt on tasuta, mäng kestab ligikaudu 1 tund ja 15 minutit.
Osalemine on eelregistreerimisega telefonil: 678 1668 või e-posti aadressil: muuseum@hmk.ee

Loodusmängu läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kirju korjama!

Harjumaa Muuseum viib 2012. aastal läbi rahvuslikele vöödele ja paeltele pühendatud etnograafilise tekstiili aasta „Kirju korjama!”. Eesmärgiks on rahvusliku käsitöö vastu huvi äratamine ja süvendamine ning info kogumine Harjumaa erinevates piirkondades leiduva etnograafilise tekstiili kohta.
Kutsume üles kodudes leiduvaid vanu vöösid ja paelu pildistama ning kirjeldama. Tähendame üles kunagised mustrid ja värvid, et need omakandi kirju uuesti kuduma ning looma julgustaksid.

Jaanuarist septembrini toimuvad nii nõuandeid kui ka praktilisi oskusi jagavad õpitoad. Kogutud materjalist ja õpitubades läbiviidust koostatakse näitus, mida eksponeeritakse Harjumaa Muuseumis 15.11.2012 – 25.02.2013.

Õpitoad toimuvad laupäeviti kell 11 Harjumaa Muuseumis ja osalemine on muuseumi piletiga. Õpitubasid viib läbi Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli rahvusliku tekstiili eriala lõpetanud käsitöömeister Eve Jakobson Padise vallast Harjumaalt. Õpitubade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

21.01.2012 – Näidiste, materjalide ja töövahendite tutvustamine. Punutud ja lihtsamad korjatud kirjadega paelad.

11.02.2012 – Etnograafiliste esemete kirjeldamine ja vöökirjade ülesjoonistamine. Säärepaelte punumine. Mustrijooniste lugemine ning lihtsamate korjatud kirjadega paelte ülesloomine ja kudumine.

17.03.2012 – Ülevaade kogutud vöökirjadest. Kirivöö osad, vöö ülesloomine.

21.04.2012 – Ülevaade eri tüüpi villadest ja lõngadest. Kirivöö ja kõlavöö kudumine.

26.05.2012 – Ülevaade villa ja lõnga värvimisest kohalike taimedega. Kõladega kudumine, paelte punumine.
Maikuine õpituba on osalustasuta ja algusega kell 12.

********************************************

Muuseumiöö Harjumaa Muuseumis ja Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis laupäeval, 19. mail


HARJUMAA MUUSEUMIS

Kutsume muuseumiööl avastama nukufilmi saladusi!  Oleme 19. mail avatud tasuta kella 18:00-23:00.

Muuseumiöö kava:

19.00-21.00 filmi õpituba.
MTÜ Animailm liikmete juhendamisel saab tutvuda nukufilmi tegemise telgitaguste, erinevate animatsioonivõimalustega ning proovida ka ise kätt filmikunstis.

21.00-23.00 kinoõhtu nukufilmiga.
Ekraanil tuntud ja armastatud palad Eesti Nukufilmi varasalvest. Kas „Kapsapead“ mäletad?

Kogu õhtu on avatud:

Püsinäitus „Harju elu“ koos Harjumaa filmi-eriga. Kus, millal ja mida on kaadrisse võetud?

Näituste saalis „Elu Kehra tehase korstna all“. Näitusel kroonikafilmid: „Hiina praktikandid Kehras“, „Uus tsehh Kehra Tselluloositehases“ ja „Tööprotsess Kehra sulfaattselluloosi vabrikus“

Näituste toas „Ütsi, ütsi, õeke!“. Setu käsitöö- ja pulmatraditsioonidest inspireeritud hoogne nukufilm ja selle tegemise tagamaid avav näitus.

AMANDUS ADAMSONI ATELJEEMUUSEUMIS

19. mail on kella 18:00-23:00 tasuta avatud muuseumi püsiekspositsioon.

Muuseumiöö kava:

Muuseumi peahoones näitame igal täistunnil (18.00 – 22.00) dokumentaalfilmi „Ela sajani: Maria Carlsson“ (Eesti 2009)

Muuseumi kõrvalhoones tegutseb joonisfilmide kunstnik, lavastaja ja režissöör Valter Uusberg, kes tutvustab joonisfilmi arengut ja käsitlust alates filmist „Lepatriinu jõulud“ kuni „Lotteni“. Lõikude vaatamine ja kommenteerimine.

Muuseumi hoovis on pimeduse saabudes võimalik näha klaasikunstnik Tiina Sarapu klaasi – ja valgusinstallatsiooni „Taevas maa peal“.

Lisainfo: www.amandusadamson.eu

********************************************

Hea majaomanik, ehitaja, arhitektuurihuviline!

Eesti Vabaõhumuuseum, Harjumaa Muuseum ja Tallinna Tehnikaülikool on koostamas teabetrükist, aitamaks majaomanikel otsustada, kuidas renoveerimise või ümberehitamise käigus tehtud muudatused hoonet mõjutavad.
Trükise selgrooks on planeeritud “enne-pärast” fotod erinevatest renoveerimistöödest.
Iga fotopaarile lisame ehitusfüüsiku, arhitektuuriajaloolase ja omaniku kommentaari.
Kui Sul on fotosid oma (või naabri) maja seisukorrast enne ja pärast ehitustöid, oleksime väga tänulikud kui neid meiega jagaksid. Eriti huvitavad meid pildid järgmistel teemadel:

Katusekonstruktsioonid
Näiteks katusekatte vahetus; sarikate, pennide, laetalade vms vahetus või parandus; soojustamine; katuseakende paigaldamine

Seinakonstruktsioonid
Näiteks palgivahetus; soojustustamine; välis- või sisevoodri vahetus; ülevärvimine

Avatäited
Näiteks uste ja akende vahetus, tendripostide, lävepaku vahetus või renoveerimine, topeltuste või akende lisamine

Vundament
Näiteks pragude täitmine; hoone tõstmine; vundamendi rajamine

Küttesüsteemid
Näiteks uute küttekehade lisamine, vanade küttekehade välja lõhkumine, vanade ahjude renoveerimine, uus korsten või korstnapits; kaasaegsete küttesüsteemide paigaldamine (nt soojuspump)

Fotod palume saata 23. aprilliks meiliaadressile maaarhitektuur@gmail.com
Palume lisada ka kontaktandmed – oleme väga huvitatud arutelust omanikega tehtud tööde ja tulemuste üle.
Usume, et kogemuste – nii heade kui halbade – jagamisest on kasu kõikidele!
Ettevõtmist toetab Kesk-Läänemere programmi INTERREG IVA projekt HELTH: http://helthproject.eu/.

********************************************

Harjumaa muuseumide päev

Laupäeval, 14. aprillil kell 12.00 kutsub Harjumaa Muuseum maakonnas asuvaid muuseume, kodu‑uurijate ühendusi, külaseltse ja teisi asjahuvilisi Harjumaa muuseumide päevale. Ürituse eesmärgiks on jagada omavahel kogemusi, (taas)luua kontakte ja pidada ühiseid plaane.

Päeva jooksul tuleb arutluse alla kolm suuremat teemaderingi. Anne Oruaas MTÜ-st Kehra Raudteejaam kõneleb erinevatest raha taotlemise võimalustest, Mall Siniveer Harjumaa Muuseumist jagab ideid kuidas odavalt, aga efektiivselt luua esmased  hoiutingimused museaalidele ja Anneli Kana MTÜ-st Metsanurme pakub välja variante turismialaseks koostööks. Igale sõnavõtule järgneb arutelu, kus kõigil on võimalus oma kogemusi jagada ja arvamust avaldada.

Osalemisest palume teada anda hiljemalt 12. aprilliks aadressil muuseum@hmk.ee

********************************************

Näitus „Vääna mõisaproua heegelpitsid“
12. jaanuarist kuni 8. aprillini 2012 on meil eksponeeritud ajalooline pitsiproovide kogu ning pitsiproovide järgi möödunud aastal heegeldatud pitsid ja õmmeldud ajaloohõngulised esemed.
19. veebruaril 2012 toimub samas avalik üritus tähistamaks legendaarse Vääna mõisaproua Pauline Luise von Stackelbergi 200. sünniaastapäeva.

2010/2011. aasta talvel kogunes Keilas Pitsiklubi – 12 naist –, kes otsustasid legendi kohaselt Vääna mõisaprouale kuulunud heegelpitside mustrid üles joonistada ning pitse järgi heegeldada. Originaalpitse oli 38, millest heegeldati 34 pitsi. Tegevuse eesmärgiks oli raamatu väljaandmine, milles oleks kajastatud nii pitsimustrid isetegijaile kui ka ajalooaineline materjal legendaarse mõisa ja seal elanud mõisarahva kohta. Raamatu piltidelt leiduvaid esemeid saab näitusel originaalkujul näha ning välja on pandud ka unikaalsed pitsiproovid.

Vääna mõisaproua Pauline Luise von Stackelberg (1812-1866) oli Vääna-kandi külakoolide käivitaja. Muuhulgas õpetas ta talutüdrukutele heegeldamist, tõi linnast materjale ja mustreid ning vahendas tellimusi linna peenemalt seltskonnalt. Talupoistele õpetas proua õlgkübarate punumist, mis olid samuti linna peenema seltskonna hulgas populaarsed.

Näituse koostas Heli Nurger
Lisainfo: heli.nurger@gmail.com

*********************************************

Harjumaa õpilaskonverents 2012

Kolmapäeval, 4. aprillil toimub Harjumaa Muuseumis algusega kell 11 Harjumaa  õpilaskonverents 2012, millel esinevad oma uurimistöödega 5.-12. klasside õpilased.

Konverentsi eesmärgiks on julgustada õpilasi tegelema uurimistöö ja teadusega. Teemapiiranguid töödele ei esitatud ning noorte valitud teemad on erinevatest valdkondadest.

Esitamisele tulevad ettekanded:

1. Reostuskoormus Keila linnale ja jõele autovoogude loendamise tulemuste põhjal aastatel 2005 ja 2011 Keila sillal. Koostajad Rasmus Pitkänen, Karel Kulp ja Erik Dzotsenidze  Keila Koolist, juhendaja Lii Sepp.

2. Päriskonnade liikumisviiside uurimine paberkonnade näitel. Koostajad Annika Vilbaste, Annemari Aaman ja Mari-Ellen Aaman Kuusalu Keskkoolist, juhendajad Eve Sarap ja Kertu Priilinn.

3. Hülgepüük Viimsi poolsaarel. Mikael Tüür Püünsi Koolist, juhendaja Veronika Uussaar.

4. NO99 Põhuteater – jälg Eesti kultuurimaastikul. Brita Rikkolas Keila Koolist, juhendajad Hurmi Väljamäe ja Iiris Oosalu.

5. Seltsielu Kõue vallas läbi aegade. Arnold Metsis Kose Gümnaasiumist, juhendaja Ly Renter.

6. Kaarel (Klaan) Kaldami elulugu. Karolin Kaldam Kose Gümnaasiumist, juhendaja Ly Renter.

7. Vihmametsade hävimine. Karin Kruup Keila Koolist, juhendaja Lii Sepp.

Konverentsi korraldab Harju Maavalitsus koos Harjumaa Muuseumiga ja Sihtasutusega Eesti Teadusagentuur. Toetavad Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Muinsuskaitseamet.

 

*********************************************

Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2011

Harjumaa Muuseumi pedagoogid Nele Kangert ja Liisa Põld ning muuseumisõber Tiina Vikat on leivapäeva läbiviijatena aasta muuseumihariduse edendaja 2011 nominentide hulgas!

Leivategu õpetati muuseumis tänavu sügisel juba kolmandat aastat ning kokku on sellest osa saanud 1261 last. Aasta muuseumihariduse edendaja 2011 auhinna nominentideks valiti veel Tallinna Linnamuuseum ja Eesti Vabaõhumuuseum.
Aasta konservaator 2011 nominentide hulgas on Heige Peets Ennistuskojast KANUT ja Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist, kelle eestvedamisel viidi Harjumaa Muuseumis läbi Eesti Konservaatorite Ühingu talgupäevad.

Auhindade võitjad selguvad auhinnagalal KUMU kunstimuuseumis 13. jaanuaril 2012.
Lisainfo siit

********************************************

Tarkust taimeterapeudilt!

Laupäeval, 25. veebruaril kell 11-14 jagab taimeterapeut Tiiu Väinsaar Harjumaa Muuseumis nõuandeid koduse taimeapteegi koostamiseks.
Diplomeeritud aednik ja agronoom Tiiu Väinsaar viis ligikaudu paarikümne aasta eest ellu oma unistuse ürdiaia rajamisest. Koos abikaasaga alustati oma kodus, Trummi talus Aruvalla külas Rae vallas Harjumaal, ravimtaimede kasvatamist ja teesegude valmistamist. Lisateadmisi ja õpetust sai ta mitme aasta jooksul Virpi Raipala Cormier juures Frantsilas Soomes ning omandas seal fütoterapeudi kutse.

Tiiu Väinsaar jagab Harjumaa Muuseumis oma teadmisi ja nõuandeid ravimtaimede omadustest ja kasvatamisest kahel laupäeval, 25. veebruaril ja 31. märtsil.
Esimesel õppepäeval tuleb juttu kodusest taimeapteegist ja taimede kodusest kasutamisest. Kaasa saab osta taimeteesid, rohelist jahu, salve ja tinktuure.

Osalemine muuseumi piletiga.

**********************************************

AUGUST PALM 110,
MÄLESTUSPÄEV JA NÄITUS

Laupäeval, 18. veebruaril 2012 algusega kell 11 toimub Harjumaa Muuseumis August Palmi mälestuspäev. Ettekannetega August Palmi põlvnemisest, perest ja kodutalust, elukäigust, tööst kirjandusmuuseumis, tegevusest Õpetatud Eesti Seltsis ja Eesti Kirjanduse Seltsis esinevad Saue Kodu-uurimise Seltsingu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu esindajad ning August Palmi tütar Ille Palm.

Päevakava

11.00 Avasõna

11.10 August Palmi põlvnemine, vanemad, pere, isatalu, koduküla – Helle Koppel, Saue Kodu-uurimise Seltsing

11.30 August Palmi elukäik ja päevaraamatud – Ille Palm

12.10 August Palmi õpingud Tartu Ülikoolis ja tegevus Õpetatud Eesti Seltsis – Kersti Taal, TÜ Raamatukogu bibliograaf

12.30 August Palm rahvaluulet kogumas – Rein Saukas, Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) endine töötaja

12.40 – 13.10 Paus, tutvumine näitusega

13.10 August Palmi tegevus kirjandusteadlasena ja Eesti Kirjanduse Seltsis – Krista Ojasaar, EKM info- ja personalijuht

13.40 August Palm ja Kirjandusmuuseum – Merike Kiipus, Arhiivraamatukogu juhataja; Heino Räim, Arhiivraamatukogu endine töötaja

14.10 August Palmi materjalid Eesti Kultuuriloolises Arhiivis – Vilve Asmer, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja

14.30 Kokkuvõte ja lõppsõna

14.40 – 16.00 Vestlusring – kohalolijate meenutused August Palmist.

Eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf August Palm on sündinud Harjumaal, Saue vallas Vanamõisa küla Kopli talus, kuuludes Vanamõisa küla Kleius-Meenkovide põlissuguvõssa, mille kirjalikud andmed ulatuvad tagasi aastasse 1712. Tema erialane tegevus on olnud mitmekesine: ta on avaldanud uurimusi Soome ja Eesti Kirjanduse Seltsist ning Eesti ärkamisaja kirjandusest ja memuaristikast, kirjutanud monograafia Villem Reimanist, uurinud E. Vildet, A. H. Tammsaaret, G. Suitsu, F. Tuglast, tõlkinud Soome kirjandust, avaldanud hulgaliselt retsensioone. A. Palm on uurinud Eesti pseudonüümikat ja anonüümikat ning olnud tegev raamatuteaduse ja bibliograafia valdkonnas.

9.-26. veebruarini on Harjumaa Muuseumis avatud näitus August Palmi elust ja töödest, mille eksponaadid on pärit Eesti Kirjandusmuuseumi ja Saue Kodu-uurimise Seltsingu kogudest.

Mälestuspäev toimub Saue Kodu-uurimise Seltsingu, Harjumaa Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös. Mälestuspäeva korraldamist toetab Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp.

Kõik huvilised on oodatud ja teretulnud!

**********************************************

Muuseumihariduse konverents

Esmaspäeval, 27. veebruaril kell 11 toimub Eesti Panga Muuseumis Estonia pst 11 1. muuseumihariduse konverents. Konverents toetub 2011. aasta muuseumipedagoogide suvekoolis Põlvamaal kogutud teadmistele ning annab põnevat teavet täiskasvanute koolitusest ja kaasamisest eri muuseumide näidete varal.
Konverentsil astuvad üles ka Harjumaa Muuseumi pedagoogid Liisa Põld ja Nele Kangert, ettekandega kogukonna kaasamise teemal.

KAVA:

10.30 Registreerimine ja hommikukohv
11.00 Tervitused
11.05 Merike Lang „Grupiprotsessidest 21. saj ja muuseumidest selle taustal“
11.30 Triin Siiner „Väärtustest muuseumihariduses“
12.00 Virve Tuubel „Muuseumipedagoogika õpetamisest Tartu Ülikoolis“

12.30-13.30 Lõuna (osavõtjate omal kulul kesklinna söögikohtades)

13.30 Maarja Kõuts „Mida Juhan ei õpi, seda Juku ei tea ehk täiskasvanuõpe lastemuuseumis“
14.00 Nele Kangert ja Liisa Põld „Kogukonna kaasamine – Harjumaa Muuseumi kogemus“
14.30 Elo Lutsepp „Meistrikursustest EVMi maa-arhitektuuri keskuses“
15.00 Lõpetamine

Konverentsile saab registreeruda kuni 23. veebruarini Maie Uustalu telefonil 6680760 või aadressil maie.uustalu@eestipank.ee.

**********************************************
Taas kirju korjama!

Laupäeval, 11. veebruaril kell 11 jätkub Harjumaa Muuseumis rahvusliku tekstiili õpitubade sari „Kirju korjama!“.

Näpunäiteid antakse etnograafiliste esemete kirjeldamiseks ja vöökirjade ülesjoonistamiseks. Praktilise tööna võetakse ette mustrijooniste lugemine, säärepaelte punumine ning lihtsamate korjatud kirjadega paelte ülesloomine ja kudumine. Juhendab käsitöömeister Eve Jakobson.

Jaanuarist septembrini toimuvad muuseumis nii nõuandeid kui ka praktilisi oskusi jagavad rahvusliku tekstiili õpitoad, mille teemaks on vööd ja paelad. Õpitubade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital. Osalemine on muuseumi piletiga. Vaata ka facebookist.

2011

Näitus “Elu Kehra tehase korstna all”

Pühapäeval, 11. detsembril 2011 avati Harjumaa Muuseumis näitus “Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest.

Alates sulfaattselluloositehase avamisest 1938. aastal on elu Kehras kulgenud tehase korstna all – seda nii otseses kui kaudses mõttes. Kunagi algas päev tehase vilega, teatas meeste tulekust lõunale, kuulutas tööpäeva lõppu. Tehasetöö tõi leiva lauale, tehas ehitas ja andis korteri, tehase saunas käidi end pesemas ja õhtuti tehase klubis kontserdil ja tantsimas. Peale ametliku toodangu tõid kohalikud tehasest seebikivi seebi keetmiseks, saepuru sigadele allapanekuks ja kasutatud vilti, millest peale pesemist ja harutamist saadi sokid jalga, kampsunid selga ja vaibagi põrandale.

Kuid enne pesu kuivama riputamist tuli naistel jälgida tuule suunda, et puhas pesu tahmaseks ei saaks. Ujuma minnes vaatasid lapsed jõe ääres, kumma kalda lähedusest sel päeval pruunid vahutordid ujuvad ja kas julgetakse vette minna või ei. Kehra sattunud võõrad, kirtsutasid nina harjumatu lõhna peale, millega kohalikud olid juba ammu harjunud.

Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast. Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. maini 2012.

Loe näituse kohta ajakirjas Harju Elu ilmunud Allar Viiviku artiklist “Vile aitas tundi ja papp läks tapeediks”.

 

Jõuluaja ideepäev
3. detsember kell 11-14

Eesti rahvakalendri järgi peetakse andresepäeva, 30. novembrit, külma ja talve saabumise päevaks ning alates andresepäevast hakati jõuludeks valmistuma. Harjumaa Muuseum kutsub kõiki laupäeval, 3. detsembril jõuluhõngulisse muuseumi!

Kolme tunni sees, kell 11-14, valmistame piparkoogitainast ja küpsetame piparkooke, jagame jõulumaiuste retsepte muuseumi arhiiviriiulitelt, vildime ja voldime ning punume villasest lõngast rahvuslikke paelu.

Kaasa löövad Keila Sõpruslinnade Selts, käsitöömeister Eve Jakobson ja sussimemm Maarja Simovart.

Avame muuseumi jõulupoe spetsiaalsete jõulutoodete ja talveajal kosutavate loodustoodete valikuga.

Sissepääs tasuta.

**********************************************
Harjumaa Muuseumi teabepäev „Meie pärand“ Rootsi-Kallavere Küla Muuseumis

Laupäeval, 5. novembril, algusega kell 11.00 toimub Rootsi-Kallavere Küla Muuseumis tasuta teabepäev „Meie pärand“, mis julgustab inimesi uurima oma perekonna ja ümbruskonna minevikku ning pakub välja ideid, kuidas seda teha koostöös muuseumite ja muinsuskaitseametiga või hoopis naabertalu-rahvaga.

Ettekannetele järgneb vabas vormis arutelu. Tutvuda saab Rootsi-Kallavere Küla Muuseumi kangatoaga, kuulata Rootsi-Kallavere Küla Seltsi eestvedajate kogemusi ja tekkinud uusi mõtteid teistega jagada.

Päevakava:

11.00 Avasõnad.

11.10 Millest alustada suguvõsauurimist? – Jaan Tagaväli (Eesti Genealoogia Selts)

11.40 Teile, meile, kõigile! Eesti Vabaõhumuuseumi ja majaomanike koostööst. – Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum)

12.10 Harjumaa kultuuripärand. – Ly Renter (Muinsuskaitseamet)

12.40 Kogukülaarheoloogia? – Nele Kangert (Harjumaa Muuseum/Tartu Ülikool)

13.10 Kohv, suupisted ja vabas vormis arutelu.
Rootsi-Kallavere Küla Seltsi liikmed Kersti Pent, Külvi Kuusk ja Priit Kase tutvustavad seltsi tegemisi ja jagavad kogemusi.

Kaart muuseumisse jõudmiseks asub Rootsi Kallavere Küla Seltsi Muuseumi kodulehel. Külla sissesõidutee asub Maardu liinibusside lõpp-peatuse juures.

**********************************************
Kahe päevaga korda
22. september kuni 23. oktoober

Neljapäeval, 22. septembril, avatakse Harjumaa Muuseumis näitus „Kahe päevaga korda“. Näha saab valikut museaalidest, mis korrastati Eesti Konservaatorite Ühingu konserveerimistalgutel Harjumaa Muuseumis 19.-20. augustil. Konservaatorid jagasid oma professionaalseid oskusi ja teadmisi Harjumaa muuseumide töötajatega läbi praktilise tegevuse. Kahe päeva jooksul vaadati üle ja tuulutati tekstiilesemeid ning puhastati arhiivkogus olevaid dokumente, raamatuid ja fotoalbumeid. Käsile võeti ka isolaatoris oma järge ootavad määrdunud esemed, mida nende senise seisukorra tõttu kogudes olevate museaalidega liita ei saanud. Kokku korrastati mitukümmend erinevast materjalist museaali. Osavõtjad olid Ennistuskojast KANUT, Eesti Vabaõhumuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Vantaa Kunstikoolist, Kose-Uuemõisa koduloomuuseumist, SA?st Rannarahva Muuseum, Kolga Muuseumist ja Harjumaa Muuseumist. Kokku 27 entusiastlikku talgulist. Talgupäevade eestvedajad Heige Peets Ennistuskojast KANUT ja Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist jagavad huvilistele praktilisi näpunäiteid 1. oktoobril kell 12-14 Harjumaa Muuseumis toimuval teabepäeval. Näituse koostasid Külli Kõrs, Anne-Liis Pitkänen ja Mall Siniveer. Fotod Marike Laht ja Heige Peets. Näitus jääb avatuks 23. oktoobrini 2011. Teabepäev vanade esemete korrastamisest

Harjumaa Muuseumis toimub laupäeval, 1. oktoobril kell 12-14 Eesti Konservaatorite Ühingu teabepäev. Erinevast materjalidest esemete puhastamiseks ja hooldamiseks jagavad nõuandeid Heige Peets Ennistuskojast KANUT ja Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist.
Näited näitustel „Kahe päevaga korda“ ja „Paraadportreede maalija Karl Herman“.
Osalemine muuseumi piletiga.
**********************************************

Harjumaa Muuseumis meenutatakse 1944. aasta septembrit

Laupäeval, 24. septembril tähistatakse Keila ümbruses 1944. aastal toimunud lahingute 67. aastapäeva.
Väljasõit Kumna mälestuskivi juurde toimub kell 12 Keila Linnavalitsuse eest (kutsetega külalistele). Päev jätkub kell 13.15 algavate ettekannetega Harjumaa Muuseumis.

Ettekanded:
1. Tiit Petersoo, “Sündmused Kosel 22. septembril 1944”
2. Heikki Potter, “Pitka viimastest päevadest”
3. Toomas Hiio, “1944. aasta septembri sündmuste retseptsioonist”

Üritust juhib Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel, toetavad Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum. **********************************************

Rehielamused
09. juuni kuni 18. september

Rehielamused on näitus, mis vaatleb rehemaja mitme nurga alt. Näituse peamiseks eesmärgiks on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga loodetavasti saab nii mõnigi majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Kindlasti kuulvad traditsioonilised maamajad arhitektuuriajaloolaste ja etnograafide huviorbiiti. Nii antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võime rääkida ka rehemajade statistikast. Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsida aitavad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodudes mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb. Meelde tuletatakse, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii, nagu inimesed mõjutavad oma ümbritsevat keskkonda, jätab ka erinevate putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka enda maja üle ega palkidel pole kurjakuulutavaid augukesi ja reetlikku heledat puru. Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitmete kunstnike teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemajade ehitamiseks, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.
Näitus on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmist finantseeritava projekti Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes elumajades (HELTH) toetusel.

**********************************************
Harjumaa Uurimusi 8. Prangli kogumik

20. mail esitleti Prangli rahvamajas Harjumaa Muuseumi trükist Harjumaa Uurimusi 8. Prangli kogumik, milles tutvustatakse nii muuseumi kolme aasta välitööde tulemusi kui ka teiste Prangli-uurijate töid.

Prangli kogumikku võib võtta kui erinevate Prangliga seotud inimeste kohtumispaika. Sama kirev kui autorite taust, on ka kogumiku artiklid. Harjumaa Muuseumi teadur Liisi Taimre vaatleb Prangli minevikku ajalooteaduslikust aspektist, tuues välja kolm huvitavamat küsimust saare vanemast ajaloost. Harjumaa Muuseumi pedagoog Liisa Põld tutvustab Gustav Vilbastet kui teenekat Prangli uurijat. Prangli Põhikooli direktor Tiina Prangli kirjutab Prangli eluolust eelmisel sajandil ning ühtlasi heidab pilgu ka saare võimalikku tulevikku. Tartu Ülikooli etnoloogiamagistrant Jaanika Jaanits laseb oma artiklis kõnelda välitööde käigus intervjueeritutel ja lisab juurde etnoloogi vaatenurga. Eesti Keele Instituudi murdeuurija Piret Norvik analüüsib Prangli murraku eripärasusi. SA Rannarahva Muuseumi arendusjuhi Alar Miku huviobjektiks on Prangli hülgekütid. Harjumaa Uurimusi 8. Prangli kogumik on kuue autori tõlgendus saare minevikust, olevikust ja võimalikest tulevikuperspektiividest.

Trükise Harjumaa Uurimusi 8. Prangli kogumiku valmimist toetasid Kultuuriministeerium programmi Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008 – 2010 raames ja Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp. Kogumik on müügil Harjumaa Muuseumis, Rannarahva Muuseumis, Pranglisaarte muuseumis ning alates juunist hästivarustatud raamatupoodides üle Eesti.

**********************************************
Omaette jäänud saared. Pilguheit Harjumaa püsiasustuseta saartele
17. märts kuni 24. juuli

Näitus on kokkuvõte 2009. ja 2010. aastal tehtud vaatlusretkedest Harjumaa püsiasustuseta väikesaartele. Lähtematerjaliks olid Harjumaa Muuseumi kogusse kuuluvad fotod 20. sajandi algusest ja aastast 1989. Näituse ettevalmistamise käigus jäädvustati fotodele kunagiste püsiasustusega saarte maastike muutumine hoonestuse ja rajatiste hävimisel.

Vaatluse all olid kuni 1952. aasta sügiseni tihedalt asustatud Rammu, Aksi ja Koipsi saared. Suur osa saarerahvast põgenes juba 1944. aastal nõukogude okupatsiooni eest Soome kaudu Rootsi. Kaheksa aasta pärast sunniti saartele jäänud elanikud nõukogude piirivalve käsul oma kodudest mõne päeva jooksul lahkuma. Kõik loodu jäi omapead. Viimase suvise fotoretke sisse mahtusid Rammu ja Koipsi lähedale jäävad Rohusi ja Pedassaare.
Kuna viimastel aastatel on hoogustunud saarte külastamine, siis jagab näitus lisaks kultuuriajaloolisele infole teavet Kolga lahe ja Prangli maastikukaitsealade koosseisu kuuluvate saarte külastamise ja seal liikumise piirangute ning tingimuste kohta. Kaitse-eeskirjad piiravad saarel liikumist ja tegutsemist maastiku, taimestiku ja lindude kaitseks.

Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Filmiarhiivi, Eesti Riigiarhiivi, Eesti Meremuuseumi ja Harjumaa Muuseumi materjale. Kasutatud on ka erakogudesse kuuluvaid fotosid. Vaadata saab Tallinnfilmi Eesti Kroonikat nr 11 „Tavalised lood. Rammu saare lugu.”. Näituse koostasid Riine Kallas ja Ly Renter, stendid kujundas Kätlin Janson. Toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.

**********************************************
Paerännak Harjumaa Muuseumis
31. märts kuni 5. juuni

Helle Perensi näitus „Paerännak“ annab efektsete kiviminäidiste kaudu ülevaate Eesti paekivi mitmekesisusest ja selle kasutamisest olulisemates paeehitistes läbi sajandite.

Aasta-aastalt on suurenenud paekiviga tegelevate ettevõtjate arv ning arhitektide ja restauraatorite huvitatus paest kui ehitus- ja taastamismaterjalist. Eesti parematest, keskajast tuntud ehituspae liikidest on pidevasse kasutusse jäänud Lasnamäe ehituslubjakivi ja Kaarma dolomiit, mis on jätkuvalt paetöötlejate huviväljas. Pärast mitmekümneaastast vaheaega on uuesti ehituskivina tootma hakatud Ungru lubjakivi, Orgita dolomiiti ja Vasalemma marmorit.

Eesti ehituspaekivi mitmekesisust tutvustavad aastatel 1990-2010 tehtud vaatlusandmete põhjal koostatud maakondade paekaardid. Esindatud on Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa oma iseloomulike paeliikide, ?maardlate ja -ehitistega. Huvilised saavad ka ülevaate kohalike ja üle-eestilise kasutusega paeliikide vahekorrast ehitistes ning erinevate liikide ehituskõlbulikkusest. Arvukad kiviminäidised pakuvad lihtsate pindade kõrval filigraanseid mustreid ja säravaid värve. Pilgupüüdjateks on korall Vasalemma paemurrust Harjumaal, korall-lubjakivi Järvamaalt, sõrmuspaas Lõu pangalt Saaremaal, rõngaspaas Tamsalu paemurrust Lääne-Virumaal, dolomiit Rõstla karjäärist Jõgevamaal.

Väljapanek võtab kokku selle koostaja aastakümnete pikkuse paerännaku, mille sisse on mahtunud töised avastusretked paekivi ja paeehitiste uurimisel, samuti hobi korras sündinud kivilooming. Ühtlasi tähistab Helle Perens näituse avamisega oma 70. juubelisünnipäeva.

Autor annab 26. mail kell 12 ülevaate näituse eksponaatidest ja teeb huvilistele Keila linnas ringkäigu, tutvumaks kohaliku paekasutusega. Ehituspaekivi näitus on Harjumaa Muuseumis avatud 31. märtsist kuni 5. juunini.

**********************************************
Keila päeval Harjumaa Muuseumis

Harjumaa Muuseum kutsub Keila päeval, 28. mail oma õuele vanu käsitöövõtteid õppima. Kell 11-16 on kohal sepad, lambakasvatajad, nahakunstnikud ja pehme mööbli restauraator. Esinevad rahvatantsijad ja pillimängijad ning avatud on traditsiooniline välipuhvet Roheline Konn muuseumisõprade ja Keila Sõpruslinnade Seltsi kaasabil.

Taas painutatakse ja taotakse rauda. Iga soovija saab kirikuesise platsi ümbrisketi taastamiseks ketilüli meisterdada ja sellele oma nime lüüa. Näidatakse lamba niitmist, pestakse villa, kraasitakse ja kedratakse. Proovida saab nahast kukru tegemist. Materjale ja meistrite töid saab kaasa osta.

Oskusi õpetavad ja algajaid aitavad Rossi sepad, Hea Villa Selts, Niitvälja nahakoda. Kontserte annavad Reet Leemetsa tantsijad Keilast ja Laulasmaalt, Memmede ühendatud lauluansambel ning Harju KEKi rahvapilliorkester.

MUUSEUMI ÕUEL kell 11-16
Rossi sepad
Niitvälja nahakoda
Hea Villa Selts
Sadulsepp Eha Vacht
Reet Leemetsa rahvatantsurühmad ja memmede ühendatud lauluansambel
Harju KEK-i rahvapilliorkester
Muuseumisõbrad

Kätt saab proovida
·ketilülide sepistamises
·villa pesemisel, kraasimises ja ketramises
·nahast meisterdamises

Lastele
Karkudel käimine, vibulaskmine ja osavusmängud

Kontserdid
Reeda rühm, Lahepere Lained ja Memmede ühendatud lauluansambel kell 11
Harju KEK-i rahvapilliorkester kell 13

Välipuhvet „Roheline Konn 3“
kell 11-16

MUUSEUMIS kell 11-18
Näitused
„Harju elu“
„Paerännak“
„Omapead jäänud saared. Pilguheit Harjumaa püsiasustuseta saartele“
Muuseumisse sissepääs piletiga

**********************************************
Paeretk

26. mail kell 12 räägib Harjumaa Muuseumis geoloog ja paekivi uurija Helle Perens oma näitusel „Paerännak“ ehituspaekivist ning teeb huvilistele Keila linnas ringkäigu, tutvustades kohalikku paekasutust. Osalemine muuseumi piletiga.
**********************************************
Õuesõppe programmid Harjumaa Muuseumis
3.-5. mai, 9.-11. mai, 16.-18. mai

Harjumaa Muuseum kutsub lasteaiarühmi ja koole õues õppima!

Kaardiõpe ja orienteerumine Jõepargis
Määrame ilmakaari, mõõdame vahemaid ja uurime erinevaid kaarte. Joonistame ise kaardi muuseumi hoovist ning lõpetuseks läbime väikeste gruppidena Jõepargis orienteerumisraja.
Programmi kestus on 60 minutit.

Puude uurimine Keila Jõepargis
Teeme ringkäigu Jõepargis ning uurime, milliseid puuliike Jõepargis kasvab. Rühmatööna otsime kaardi abil puid ning määrame nende kõrguse ja jämeduse ning võrdleme omavahel vaatlusi ja mõõtmistulemusi.
Programmi kestus on 90 minutit.

Programmides osalemine eelregistreerumisega. Osalemistasu 1,28 eurot lapse kohta. Iga 10 lapse kohta 1 täiskasvanu tasuta. Registreerimine ja info telefonil 678 1668 või e-post muuseum@hmk.ee

**********************************************
Harjumaa õpilaskonverents 2011

Neljapäeval, 7. aprillil algusega kell 10 toimub Harjumaa Muuseumis Harjumaa õpilaskonverents 2011, millel esinevad oma uurimistöödega 8.-12. klasside õpilased.

Konverentsi eesmärgiks on julgustada õpilasi tegelema uurimistöö ja teadusega. Teemapiiranguid töödele ei esitatud ning noorte valitud teemad on erinevatest valdkondadest.

Esitamisele tulevad ettekanded:
1. Kuivajõe meeskoori ajalugu Siim Suurkask, Kose Gümnaasium, juhendaja Ly Renter

2. Märt Kalviku elulugu Kaarel Hordo, Kose Gümnaasium, juhendaja Ly Renter

3. Saku Põllumajandusuuringute Keskus Mari-Liis Duglas, Saku Gümnaasium, juhendaja Anna Kikkas

4. Iiri punase setteri sagedamini esinevad haigused. Field of Dreams suguvõsa C ja D pesakonna monitooring. Kelli Talving, Kose Gümnaasium, juhendaja Eelika Lüll

5. Keemiliste elementide nimetused Daria Podorskaja, Maardu Gümnaasium, juhendaja Ljudmilla Dmitrijeva

6. Muld kui kasvukeskkond Hanna Maria Kariis, Audentese Erakool, juhendaja Anna Kikkas

7. Minu päev muusikas Merily Salura, Kose Gümnaasium, juhendaja Ave Oja

8. Ajalehe pealkirjad Brita Rikkolas, Keila Kool, juhendaja Hurmi Väljamäe

Konverentsi korraldab Harju Maavalitsus koos Harjumaa Muuseumiga ja SA-ga Archimedes, toetab Harjumaa Omavalitsuste Liit.

Lisainfo:
Sirje Luide
Harju Maavalitsus
sirje.luide@mv.harju.ee

**********************************************
Hea Villa näitus Harjumaa Muuseumis
13. jaanuar kuni 27. märts

Harjumaa Muuseumis avatakse neljapäeval, 13. jaanuaril kell 16 Hea Villa näitus. Näitusel saab näha erinevate lambatõugude villa, käsitsi kedratud lõnga ja villatöötlusvahendeid. Huvilised saavad osaleda kahes töötoas. Näituse koostas MTÜ Hea Villa Selts.

Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villasid ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani ja nii pehmed kui karmid. Näitusel saab näha ka villatöötlusvahendeid.

Kahel laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil, toimuvad muuseumis töötoad, kus MTÜ Hea Villa Selts liikmed õpetavad tänapäevaste villatöötlusvahenditega villa kraasima, kammima ja käsitsi lõnga ketrama.

Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest toimusid 2009. aastal Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. aastal Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. märtsini.
Näitust ja töötubasid toetab Eesti Kultuurkapital.

MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villalambakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi. Lisainfo: http://heavillaselts.ee/

Lisainfo:
Julika Roos
MTÜ Hea Villa Selts, juhatuse liige
Tel. 521 8299

**********************************************
Hea villa õpituba Harjumaa Muuseumis
12. veebruaril ja 12. märtsil kell 11.00

Harjumaa Muuseumis toimub laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil kell 11 Hea villa õpituba, mille viib läbi MTÜ Hea Villa Selts.

Õpitoa teemadeks on: lambavill ja selle omadused, villa eeltöötlus, kraasimine ja kammimine, ketramine voki ja kedervarrega, haspeldamine ja lõnga kerimine. Antakse praktilisi näpunäited ja õpetatakse töövõtteid kaasaegsetel käsitöötarvikutel. Samaaegselt on avatud Hea Villa näitus, mida saab vaadata kuni 27. märtsini.

Õpituba juhendavad Riina Paisu, Julika Roos ja Merike Palm (12.03).
Osalemine muuseumi piletiga.

Hea osaleja, kui Sul on endal vokk, kraasid või muud villatöölemise vahendid ning meelepärast lambavilla, võta needki võimaluse korral kaasa!

Õpitoa läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

MTÜ Hea Villa Selts
www.heavillaselts.ee

2010

“LÄÄNE-HARJU SUGUPUUDE NÄITUS”
23. oktoober kuni 13. veebruar 2011

Laupäeval, 23. oktoobril kell 12.00 avatakse Harjumaa Muuseumis Eesti Genealoogia Seltsi ja Harjumaa Muuseumi ühisnäitus “Lääne-Harju sugupuud”, kus antakse näpunäiteid algajatele suguvõsauurijatele ning tutvustatakse Harju-Madise, Nissi, Hageri ja Keila kihelkonna sugupuid.

Lääne-Harju sugupuude näitus on sissevaade pere- ja sugukondade põlvnemise loosse neljas Harjumaa kihelkonnas – Harju-Madisel, Nissis, Hageris ja Keilas. Tutvumiseks on väljas erinevad sugupuutabelid (kõugud, järglastabelid, perepuud), talu-, pere- ja suguvõsauurimused, vanad perekonnapildid ning kaardid. Näituse eksponaadid erinevad küll kujult ja paigutuselt, materjalilt ja kujunduselt, kuid nende autoreil on üks sarnane ning oluline ühenduslüli – nende kõigi juured on Harjumaal, olles ehk ühel või teisel viisil omavahel põimunudki.

Eksponaate on võimalik kohapeal sirvida ning lugeda, näpuga tabelites järge ajada ja uurijatele sõnumeid jätta.

Neile genealoogiahuvilistele, kes pole veel jõudnud oma suguvõsa ajaloo uurimisega alustada, pakub näitus kasulikke juhiseid ja näpunäiteid.

Näituse raames toimub Harjumaa Muuseumis Eesti Genealoogia Seltsi eestvedamisel neli kihelkondlikku teemapäeva, kus keskendutakse konkreetse kihelkonna ajaloolisele kujunemisele, kultuuriloole ning genealoogiale ning antakse praktilisi nõuandeid suguvõsauurijatele. Teemapäevad toimuvad: 6. novembril – Harju-Madise, 20. novembril – Nissi, 4. detsembril – Hageri ja 15. jaanuaril – Keila kihelkond.

Näituse koostasid Evelin Povel-Puusepp (Eesti Genealoogia Selts) ja Liisi Taimre (Harjumaa Muuseum). Stendid illustreeris Ülle Meister ning näituse kujundas Kätlin Janson.

Lisainfo:
Liisi Taimre
Teadur
Harjumaa Muuseum
Tel 678 2052
e-post: liisi.taimre@hmk.ee

Evelin Povel-Puusepp
Eesti Genealoogia Selts
evelinpovel@gmail.com

**********************************************
KIHELKONNAPÄEVAD HARJUMAA MUUSEUMIS

Sugupuude näituse raames leiavad muuseumis aset Harju-Madise, Nissi, Hageri ja Keila kihelkonda tutvustavad teemapäevad, mis keskenduvad iga konkreetse kihelkonna ajaloolisele kujunemisele, kultuuriloole ning genealoogiale. Päeva teines osas praktilised näpunäited suguvõsauurimiseks.

HARJU-MADISE KIHELKOND – 6.11.2010
1) Liivi Aarma (TÜ ja EGeS) „Harju-Madise kirik, kogudus ja kihelkond aegade voolus“
2) Raivo Maine (EGeS) „Ajalooline Harju-Madise kihelkond ja suguvõsauurimine“
3) Karl von Ramm (Padise mõis) „Rammide suguvõsa Padise mõisas“ (“Ramm´s family in Padise manor”). Ettekanne tuleb esitamisele eesti keeles.
4) Helve Roosaar ja Kaire Veeroja-Vannaasseme (Harju-Madise Koduloo- ja Suguvõsauurijate Selts) „Vasalemma ajalugu ja suguvõsad“
5) Anne Sokko (Keila raamatukogu, Wellbachide suguvõsa liige) „Üks Harju-Madise suguvõsa – Wellbachid“

NISSI KIHELKOND – 20.11.2010
1) Liivi Aarma (TÜ ja EGeS) „Nissi kihelkonna ja kiriku ajaloost“
2) Endel Ojasild (EGeS) „Nissi kihelkond Eesti ja maailma kaardil“
3) Kristjan Luhamets (EGeS) “Oh kui õndsad on need pühad taevas…”. Ülevaade nii sellenimelise rahvalaulu üleskirjutamisest Nissi kihelkonnas kui ka laulu ettelauljast ja tema järeltulijatest.
4) Diana Allas (EKA magistrant) „Genealoogiline skeem ehk sugupuu infograafikas“

HAGERI KIHELKOND – 4.12.2010 kell 11.00
1) Liivi Aarma (TÜ, EGeS) „Hageri kiriku, koguduse ja kihelkonna ajaloost“
2) Virve Õunapuu (Hageri Muuseum) „Hageri kihelkonna muinasmaastikud“
3) Anne Untera (Eesti Kunstimuuseum) „Kunstnikud Hageri kihelkonna mõisates ja pastoraatides“
4) Arvi Anderson (Kohila Gümnaasium) „Katk ja selle kokkupuuted Hageri kihelkonnaga ning katkupärimused“
5) Enno Reinsalu (EGeS) “Mis sai Jänesmaa Jänestest”

KEILA KIHELKOND – 15.01.2011 kell 11.00
1) Liivi Aarma (TÜ, EGeS) „Keila kiriku, koguduse ja kihelkonna ajaloost“
2) Eda Liiväär (EGeS, Saue valla kodu-uurija) „Keila kihelkonna Ääsmäe küla elanike juured on Lõuna-Eestis“
3) Helle Koppel (EGeS, Saue Kodu-uurimise Seltsing) „Saue-Vanamõisa 300-aastased suguvõsad“
4) Jaan Tagaväli (EGeS, MTÜ Viimsi Kultuuriloo Selts) „Naissaare põlisasustusest“
5) Evelin Povel-Puusepp (EGeS, Saue Kodu-uurimise Seltsing) „Mõisnike vangerdused: ühtne mõisamajapidamine Keila (Keila khk), Kuijõe (Kullamaa khk) ja Mõniste (Hargla khk) mõisas“

Sissepääs muuseumipiletiga.

**********************************************
HARJUMAA MUUSEUMI VANEMAD TRÜKISED
18. november kuni 9. jaanuar 2011

Läbi aegade on meil tähtsaks peetud kirjasõna ja raamatut. Aukartusega on suhtutud pühakirjaraamatutesse, mis olid kõrvuti kalendritega põhiliselt esimesed meie esivanemate lugemislaual. Neid loeti, nende abil sai nii mõnigi lugemise selgeks, neisse märgiti perekonna tähtsündmused, neid anti edasi järgmistele põlvkondadele. Enamik päris vanu eesti raamatuid on päevinäinud välimusega, kuid siiski raamatust hoolivate inimeste kaudu mitte ära visatud, vaid esivanemate mälestust kalliks pidades muuseumisse toodud.

Eesti raamatu ajalugu hõlmab viit sajandit. Näitusel eksponeeritavatest on vanim raamat aastast 1831. Eksponeeritakse raamatuid, laululehti, tunnistusi jm. Väljapandu on mitmekeelne ja kirjapilt huvipakkuv.

Näitusega kaasneb muuseumitund “Vaaremade juturaamat”, kus tutvutakse vanade raamatutega, harjutatakse kirja, mängitakse keele- ja sõnamänge. Tunnid toimuvad ajavahemikus 30. november – 2. detsember ja 7.- 9. detsember ning on eelregistreerimisega.

Näituse koostas fondihoidja Anne-Liis Pitkänen.

**********************************************
AVASIME AMANDUS ADAMSONI ATELJEEMUUSEUMI

Reedel, 12. novembril 2010 kell 14 avas Harjumaa Muuseum oma filiaali, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi. Muuseumi avamisega tähistati ühtlasi kujur Amandus Adamsoni 155. sünniaastapäeva.

Muuseum on rajatud skulptori suveateljeesse Paldiskis, kus Adamson oma Eestis viibimise perioodidel elas ja töötas. Skulptori noorem tütar Maria Maddalena Carlsson kinkis ateljee koos kinnistuga 2005. aasta 11. novembril Eesti Vabariigile sooviga, et sinna saaks tema isa elu ja tööd kajastav muuseum. Alaliselt Rootsis elav Maria Maddalena Carlsson on oma särava isiksusega, terava mälu ja sooja huumoriga olnud abiks ja toeks muuseumi loomisel ning osaleb ka selle avamisel.

Alates 13. novembrist on muuseum külastajatele avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-15 ning tutvustab skulptor Amandus Adamsoni elu ja loomingut. Muuseumis eksponeeritakse kujurile kuulunud mööbliesemeid ning fotosid ja dokumente perekonnast. Suures osas Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvat Adamsoni loomingut esitatakse kolmemõõtmeliste virtuaalobjektidena.

Ettevalmistustööd ajaloomälestisest hoone restaureerimiseks ja muuseumi rajamiseks algasid 2006. aastal ning restaureerimine ja ekspositsiooni koostamine 2009. aasta kevadel. Tööde teostamist rahastasid Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Tööde kogumaksumuseks kujunes 6,2 miljonit krooni, millest EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus moodustas kokku 3,6 miljonit krooni. Restaureerimise projekti koostas Arhitektibüroo Allan Strus OÜ, tööd teostas Rihti Projekt AS. Muuseumi sisekujunduse autoriks on Laika, Belka & Strelka OÜ. Ekspositsiooni 3D lahendused teostas 3 Technologies R&D AS.

Harjumaa Muuseum tänab kõiki, kes on oma abiga ateljeemuuseumi avamisele kaasa aidanud.

**********************************************
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum sai toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt

Harjumaa Muuseumi filiaal Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum sai toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Paldiskis oleva Amandus Adamsonile kuulunud suveateljee restaureerimiseks ning avamiseks muuseumina.

Amandus Adamsoni suveateljee restaureerimise ja muuseumina avamise projekti maksumus on 4 230 629 krooni, millest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus eraldas Harjumaa Muuseumile Amandus Adamsoni ateljee restaureerimiseks ja arendamiseks kaasaegseks muuseumiks Piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmist 3 596 035 krooni. Eelmise aasta detsembris läbi viidud riigihanke tulemusena hakkab suveateljee hoonet restaureerima Rihti Projekt AS. Püsiekspositsioon valmib koostöös Laika, Belka ja Strelka OÜ-ga. Restaureerimistööd peaksid plaanide kohaselt lõppema 2010. aasta mais ning maja on kavas külastajatele muuseumina avada sama aasta novembris.

Amandus Adamsoni tütar Maria Carlsson kinkis suveateljee kinnistu riigile 2005. aasta novembris ning sellest sai Harjumaa Muuseumi filiaal. Suveateljee on kingitud selle seaduslike pärijate poolt riigile eeldusel, et riik restaureerib maja ja ei anna seda edasi eravaldusesse.

**********************************************
“EESTISSE ARMUNUD…”
Karl Tihase joonistusi ja skitse 1940.-1950. aastaist.
17. juuni kuni 14. november 2010

Näitus on eesti taluarhitektuuri uurija ja Eesti Vabaõhumuuseumi asutaja Karl Tihase (1914-2005) joonistustest ja skitsidest. K. Tihase jäädvustas arvukatel välitöödel taluhooneid ja –mööblit, ehitusdetaile ja mustreid. Neid nii oma kerge ja tundliku joonega visandades ning joonistades kui ka fotoaparaadiga ülesvõtteid tehes.
Näituse koostas Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekretär Maret Tamjärv eelmisel aastal Karl Tihase 95. sünniaastapäevaks. Kujunduses kasutatud rahvuslik tekstiil ja taluõuede taimed lisavad väljapanekule südamlikkust ning viivad vaataja suvisele rännakule Eestimaa taludesse.
Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 14. novembrini.

**********************************************
“ETTEVAATUST! NÄITUS!”
Liikluskasvatusest läbi aegade
26. august kuni 17. oktoober 2010

Harjumaa Muuseumis näitustesaalis on avatud Põhja Regionaalse Maanteeameti liiklusohutus ja –kasvatusalane näitus „ETTEVAATUST! NÄITUS! Liikluskasvatusest läbi aegade“.
Näitusel on eksponeeritud on temaatilised plakatid, voldikud, õpikud, ajakirjad, kleebised, fotod, lauamängud ning erinevad liiklusohutusvahendid helkuritest- kiivritest kuni lipukeste ja kinnasteni. Saab näha ka liiklusega seotud esemeid Harjumaa Muuseumi kogudest.

Saab vaadata liiklusohutusalaseid õppefilme, samuti on lastel võimalus mängida liiklusmänge ning käelise tegevuse kaudu kinnistada oma liiklusteadmisi.
Näituse autor on Eve-Mai Valdna.

8. septembrist 14. oktoobrini toimuvad kolmapäeviti ja neljapäeviti õpilastele ja koolieelikutele muuseumitunnid legendaarse Mare Arnaga, kus tõsine oskusteave edastatakse lastele arusaadavas ja mängulises vormis. Korratakse üle ohutu liiklemise põhitõed ning räägitakse turvavahendite kasutamise olulisusest.

Kestus 60 minutit.
Osavõtt 10.- krooni
Grupi suurus kuni 30 õpilast.
Iga 10 lapse kohta üks täiskasvanu tasuta.

Muuseumitunnis osalemine eelregistreerimisega, telefon 678 1668 või e-post muuseum@hmk.ee

Koostööpartnerid: Mootorrattamuuseum, Jürgen Laos ja Mare Arna

**********************************************
Harjumaa Muuseumis meenutatakse 1944. aasta septembrit

Laupäeval, 25. septembril tähistatakse Keila ümbruses 1944. aastal toimunud lahingute 66. aastapäeva. Kumna mälestuskivi juurde on väljasõit kell 12 Keila Linnavalitsuse eest (kutsetega külalistele).
Päev jätkub kell 13.15 Harjumaa Muuseumis.

Ettekanded:
1. Soomepoiste II pataljon Iru-Lagedi rindel septembris 1944
Hanno Ojalo, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi esimees

2. Laevadel Läände 1940 – 1944
Mati Õun, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi auesimees

3. Metsavendlusest.
Aart Nõmm, Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts

Üritust juhib Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel, toetavad Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum.

**********************************************
Laupäeval 28. augustil kell 15.00 toimub
muuseumi sünnipäevale pühendatud rõdukontsert.
Esineb segakoor „Keila“.

Kontsert ja muuseumisse sissepääs laupäeval prii.

**********************************************
KEILA KIRIKUÕPETAJA ADO KÖÖGARDALI NÄITUSE KATALOOG

Jaanuari esimesel nädalal ilmus trükist Harjumaa Muuseumi näituse „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevapilte ja reisimärkmeid 1924-1938“ kataloog.

Kataloogis on väljasõitudel tehtud 121 fotot ning reisikirjeldused Köögardali päevaraamatutest. Erinevalt näitusest, sisaldab kataloog reisipäevade terviktekste ning Köögardali kirjutatut on muudetud minimaalselt, seda tekstist parema arusaadavuse huvides.

Ado Köögardal sündis 1891. aastal Viljandimaal Karula vallas ning suri 1957. aastal. Keila koguduse õpetaja oli ta aastatel 1921-1957 ning Lääne-Harju praost alates 1935. aastast.
Köögardal võttis lisaks kogudusetööst tulenevatele ametisõitudele ette väljasõite koos oma perekonna ja tuttavatega. Päevaraamatutes on Köögardal üksikasjalikult kirjeldanud Loone, Varbola ja Padise linnamägesid, olusid ja ehitisi Väike-Pakri saarel ning Vormsil, närvekõditavat meeleolu Eesti-Vene piiril Narvas, ametisõite Paldiskisse, Raplasse ja Tartusse, huvireise Pärnusse ja Eesti põhjarannikule ning külaskäike isakodusse Viljandimaal. Ta on üles tähendanud sõidupiletite ja toiduainete hinnad, võõrastemajades peatumise maksumused, õhutemperatuuri ja ilmastikuolud, reisikaaslaste meeleolud ja juhtumised, samuti Eesti ühiskondlikus elus toimunud sündmused. Köögardali tutvusringkond oli lai ning kuupäevalise ja mitmel juhul ka kellaajalise täpsusega ülesmärgitud kohtumised ning detailsed olustikukirjeldused on tänuväärseks materjaliks ajaloouurijatele.

Kataloogi andsid välja Harjumaa Muuseum, Ado Köögardali perekond ja kirjastus Atlex. Kataloogi koostasid Ulla Kadakas ja Riine Kallas, toimetas Anu Saluäär ning kujundas ja küljendas Irina Gron. Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Keila Linnavalitsus.
Ado Köögardali päevaraamatud ja fotod on tema perekonna omandis.

Näituse kataloogi saab osta Harjumaa Muuseumist, peagi ka Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipoest ja Tartu Ülikooli raamatupoest.

**********************************************
HARJUMAA MUUSEUM kutsub 10-12 aastaseid lapsi osalema linnalaagris
SUVESEIKLUS JÕESAAREL III
14.–17. juunil kell 10-16

14. juuni LOODUSPÄEV
Hall hobune, rohelised aisad?
Õpitakse tundma Keila jõeparki. Saadud teadmised kinnistame seiklusliku maastikumänguga.
15. juuni VÄLJASÕIT RAPLAMAALE
Tutvume Mahtra Talurahvamuuseumi ja selle ümbrusega.
16. juuni LUGEMISPÄEV
Inimene ei ole, aga räägib, puu ei ole, aga lehed, särk ei ole, aga õmmeldud?
Loeme raamatuid, proovime jutte üles kirjutada, joonistada ja meisterdada.
17. juuni FOTOPÄEV
Olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina vana, vanaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrvad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi? Jagame lastele nippe, kuidas pildistada, mida sealjuures tähele tuleb panna, kuidas jäädvustada liikuvat objekti jne. Saadud teadmisi rakendame ka praktikas.

Osavõtutasu: 300 krooni
Registreerimine: kuni 10. juunini telefonil 678 1668 või e-posti aadressil muuseum@hmk.ee.
Registreerida saab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja. Maksmine sularahas Harjumaa Muuseumis või arve alusel.
Osalejate arv: max 20 last
Linnalaagrit toetab Keila Linnavalitsus.

Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee

**********************************************
“KUNSTIANDELISED NAISED” JA “NAISTEMOE AKSESSUAARE 20. SAJANDIST”

Harjumaa Muuseumis saab alates 11. märtsist vaadata näitusi „Kunstiandelised naised“ ja „Naistemoe aksessuaare 20. sajandist“.

Kunstiandeliste naiste näitus sai teoks tänu nende tütrele ja õele Ursula Põksile, kes pärandas oma perekonnale kuulunud mööbli, kunstiteosed, dokumendid ja fotod Harjumaa Muuseumile. Pärandus oli mahukas ja mitmekülgne ning muuseum koostas selle põhjal 2008. aastal väljapaneku, mille keskmes oli tõlkija ja toimetaja Ursula Põks. Tänu tollasele näitusele sai muuseum uue annetuse ning muuseumi kunstikogu täienes U. Põksi ema ja õe, Karin Pipenbergi ja Monika Põksi, töödega. Karin Pipenberg õppis aastatel 1910-1913 Leipzigi Kuninglikus Graafiliste Kunstide ja Raamatukunsti Akadeemias professor Bruno Heroux ateljees. Tema õpetaja B. Heroux külastas 1911. aastal Eestit ning jäädvustas nii Keilat kui oma õpilase perekonda. Monika Põks õppis aastatel 1938-1942 Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat, siirdus 1942. aastal Saksamaa tööteenistusse ja õppis Müncheni Kunstiakadeemia õhtukursustel.

Näitusel „Kunstiandelised naised“ eksponeeritakse Karin Pipenbergi pastelle, söejoonistusi ja graafikat, Monika Põksi akvarelle ning Bruno Heroux graafilisi lehti Karinist. Väljapanekut täiendavad Monika kirjad Münchenist ning materjalid perekonna Suur-Tutermaa ja Keila kodu kohta.
Näituse koostasid Riine Kallas, Kätlin Janson, Urmas Veersalu, Mall Siniveer.

Väljapanek „Naistemoe aksessuaare 20. sajandist“ tutvustab Harjumaa Muuseumi ajaloolises kogus olevaid naisteriietuse lisandeid, mis pärinevad 1920ndatest kuni 1960ndatest aastatest. Näituseks on seatud kübarad, kindad, muhvid, käekotid, kübara- ja juuksenõelad, suled, sallid ja rätikud. Ajastukohast stiili ja moodi tuletavad meelde vanad fotod muuseumi kogust.
Näituse koostasid Mall Siniveer ja Kätlin Janson.

Kunstiandeliste naiste näitus jääb avatuks kuni 22. augustini ning väljapanekut naistemoe aksessuaaridest saab vaadata kuni 16. maini.

**********************************************
KÄSITÖÖMEISTRITE ÕU
KEILA PÄEVAL 29. MAIL

Muuseumisõprade rongkäik kell 11
Keila raudteejaam- Haapsalu mnt- Keskväljak- Jõepark- Harjumaa Muuseum

MUUSEUMI ÕUEL kell 12-16
Rossi sepad
Niitvälja nahakoda
Muuseumisõbrad

Kätt saab proovida
· ketilülide sepistamises
· pastelde ja kukru meisterdamises
· nõelviltimises

Lastele
Karkudel käimine, vibulaskmine ja osavusmängud

Kontserdid
Keila Linnaorkester kell 13
Keila Kultuurikeskuse
Reeda rühm, naisansambel ja Keila Pensionäride Ühenduse rühm
ning Lahepere Lained kell 15

Välipuhvet „Roheline Konn 3“
kell 12-16

MUUSEUMIS kell 11-18
Näitused
„Harju elu“
„Harjumaa kaunimad käsitööd“
„Kunstiandelised naised. Karin Pipenberg ja Monika Põks“
Muuseumisse sissepääs piletiga

**********************************************
GRAAFIK OLEV SOANSI MÄLESUTUSKONVERENTS KEILAS
28. mail kell 11.00-15.00

Reedel, 28. mail algusega kell 11, toimub Harjumaa Muuseumis graafik Olev Soansi 85. sünniaastapäeva tähistav konverents. Meenutatakse Olev Soansi ja tema tegevust kunstiõppejõuna ning käsitletakse praegust kunstipedagoogikat, kunstniku rolli ja graafika muutumist ajas.

Alates 1966. aastast Keilas elanud Olev Soansi (1925-1995) tuntakse eksperimenteerijana vabagraafikas, kunstipedagoogina, Eesti kultuurilooliste kaartide autorina ja Tallinna Graafikatriennaalile alusepanijana. Keila kultuuriloolise kaardi müügist saadud tulu annetas O. Soans Keila Miikaeli kiriku roosakna taastamiseks ja Harjumaa Muuseumi toetamiseks.

Olev Soansi mälestuse jäädvustamiseks asutasid Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum 2000. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Olev Soansi mälestusfondi, mille eelmise aasta jaotuse stipendium anti Markus Härmale.

Harjumaa Muuseum tänab konverentsi ettevalmistamise eest Kerttu Soans-Tammistot ja Urmas Viiki. Kunstiteadlase Jüri Haini ja graafik Urmas Viigi ettekanded salvestab Raadio Ööülikool.

Konverentsi läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Keila Linnavalitsus.
Konverentsi kava:
11.00 – 11.10 Tervitus
11.10 – 12.00 Jüri Hain Olev Soans Tallinna graafikatriennaali ellukutsujana ja ideede generaatorina
12.00 – 12.50 Urmas Viik Graafika muutumisest ajas
12.50 – 13.30 Kohvipaus
13.30 – 14.00 Ivar Sakk Infograafika
14.00 – 14.30 Maiu Rõõmus Olev Soansi meetodi kasutamisest tänases Eesti Kunstiakadeemias
14.30 – 15.00 Kerttu Soans-Tammisto Isiksuslike omaduste osa inimeste liikumisel eesmärgi suunas

**********************************************
MUUSEUMIÖÖ
15. MAI 2010

Harjumaa Muuseum on tasuta avatud kl 18-22

T-loo jutustab Kerttu Soans
Lugu kuuleb valides muuseumiööl telefoninumbri 171201233

AVATUD NÄITUSED:

* Kunstiandelised naised. Karin Pipenberg ja Monika Põks
* Naistemoe aksessuaarid
* Püsinäitus „Harju elu“

MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
20.00-21.00 Teatraliseeritud jalutuskäik „Piitsahoopidest Püha Jürini. Mõisalood ja -legendid“
Esitab Keila Gümnaasiumi näitetrupp „Roheline Kass“ Kai Kulboki juhendamisel

**********************************************
HARJUMAA MUUSEUM KUTSUB KÜNNIPÄEVAL ÕUE ÕPPIMA

Eesti rahvakalendri järgi tähistatakse 14. aprillil künnipäeva ning alates 2004. aastast alustatakse samal kuupäeval õuesõppe hooaega. Harjumaa Muuseum kutsub sel päeval lapsi Keila Jõepargi loodust uurima ja praktilisi ülesandeid lahendama.

Õuesõppe tund “Puude uurimine Keila Jõepargis” algab
kolmapäeval, 14. aprillil
kell 10.00, 12.00 ja 14.00.

Tunni kava:
1) uurimisrühmade moodustamine ja uurimismetoodika tutvustamine;
2) kaardi tutvustamine ja ilmakaarte määramine;
3) kaardil kirjeldatud puude otsimine ning kõrguste ja jämeduste mõõtmine ning vaatluste ja tegevuste kirjeldamine;
4) uurimistulemuste esitamine ja võrdlemine.

– Tunnis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Registreerida saab telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee
– Tegevus kestab 60 minutit ning see sobib lasteaialastele, 1.-3. klassi ning 4.- 6. klassi õpilastele.
– Õuesõppe tunni jaoks vajaminevad töövahendid on muuseumi poolt.
– Grupi suurus kuni 30 õpilast.
– Tunni maksumus on ühele õpilasele 15 krooni.

**********************************************
Harjumaa Muuseum
kutsub lasteaia- ja koolirühmi
JÜRIPÄEVALE
21. – 23. aprillil
kell 10.00 ja 12.00

Kuidas sai jüripäev oma nimetuse? Miks oli jüripäev vanade eestlaste jaoks oluline? Mida ennustati sel päeval? Miks ei tohi jüripäeval oksi murda? Miks tehakse jüripäeval lõket? Teeme ka ise lõket ja võitleme lohega.
Tegevus toimub õues.

Programmi kestus 60 minutit.
Osavõtt ühele lapsele 15 krooni.
Grupi suurus kuni 25 õpilast.
Iga 10 lapse kohta üks täiskasvanu tasuta.

Osalemine eelregistreerimisega, telefon 678 1668 või e-post muuseum@hmk.ee

Lisainfo:
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee, 678 2052

**********************************************
TELEKUNSTNIK TIIU ÜBI ISIKUNÄITUS
14. jaanuar kuni 7. märts

Harjumaa Muuseumis saab alates 14. jaanuarist vaadata telekunstnik Tiiu Übi isikunäitust „MEENUTADES MÖÖDUNUD AEGU. 30 aastat ETV-s, eskiise ja fotosid. Akvarelle.“

1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstnik-pedagoogi kutsega lõpetanud Tiiu Übi töötas Eesti Televisioonis 30 aasta jooksul kunstnik-lavastajana ja peakunstnikuna. Tema loominguna on valminud arvukad stuudiokujundused meelelahutus- ja autorisaadetele ning lava- ja kostüümikavandid nii telefilmidele kui ka nüüdseks täisikka jõudnute kunagiste, praegu juba klassikaks saanud, lemmiklavastustele „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“ ning „Lumekuninganna“. Viimane on seotud ka kunstniku enda lapsepõlvega ja on seetõttu tema üks südamelähedasemaid töid.
Näitusel ongi valik Tiiu Übi loominguna valminud telelavastuste ja –filmide jaoks tehtud lava- ning kostüümikavanditest. Enamus neist kuuluvad kunstniku erakogusse, eksponeeritud on ka kavandeid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest.

Tiiu Übi esimeseks tööks teles olid Vladimir Karasjov-Orgussaare juhtimisel valminud telefilmile „Lindpriid“ tehtud lavakavandid, mille tegemist juhendas Linda Andreste ja mis olid Tiiu Übi diplomitööks kunstiinstituudis. Filmile “Lindpriid” järgnes töö filmide „Aeg maha“, „Igavesti Teie“ ja „Need vanad armastuskirjad“ juures ning arvukalt telelavastusi, millest on kunstnikule meeldejäävamad „Juhtum habemeajamise juures“ ning „Rudolf ja Irma“.

Tiiu Übi on ka saadete „Aeg Luubis“, „Laupäevaõhtud“, „Roosa pühapäev“ ja Soome-Eesti ühissaate „Küsi julgesti!“ kujunduste autor. Stuudiokujunduste puhul tuli materjalivaestel aegadel appi leidlikkus ning käiku läksid tööstusjäätmed. Huvitavad ja efektsed kujundused tulid plastmassribadest, millest olid välja stantsitud mütsinokad ning mida omavahel mütsinokanegatiivideks kutsuti. Samalaadselt läks käiku sõjaaegne pimenduspaber, mis augustati ja millest loodi taust Noortestuudio lauluvõistluse saatele.

Praegu Keilas elav kunstnik tegeleb maalimisega ning nii on vaadata ka tema viimaste aastate akvarellid ja portselanimaal.
Tiiu Übi isikunäitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 7. märtsini.

**********************************************
15.-16. VEEBRUAR – VASTLAD

Kuidas teame, millal on vastlapäev? Miks peab vastlapäeval vähemalt seitse korda juukseid kammima? Mida sel ajal kõige meelsamini söödi? Kuidas teha vurri? Neile ja paljudele küsimustele saame vastuse programmist. Lisaks selgitame välja, kelle linad sel aasta kõige pikemaks kasvavad; mängime mänge. Programm toimub osaliselt õues.

Kestus: 60 minutit
Grupi suurus kuni 25 õpilast.
Osalustasu ühele lapsele 15 krooni.

Info ja registreerimine: 6781668

2009

**********************************************
TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. MEESTE JA NAISTE PESU
29. oktoober 2009 kuni 10. jaanuar 2010

Muuseumiaasta viimane kollektsiooninäitus Harjumaa Muuseumis on naiste ja meeste pesust.

Harjumaa Muuseumi väikses näituseruumis on muuseumiaasta jooksul eksponeeritud erinevaid väljapanekuid muuseumi ajaloolisest kogust: peakatteid, klaas- ja metallesemeid ning portselan- ja savinõusid.

Näitusel näeb naiste särke, pükse, alusseelikuid, korsette ning meeste särke ja pükse. Suur osa kollektsiooni naiste pesust on valminud Olga Amanda Leinemanni (1894-1984) käsitööna. O. A. Leinemann sündis Harjumaal Padise vallas Harju-Ristil Tuipalu talus, elas aastatel 1910-1914 Peterburis, kus õppis käsitööd ja töötas lapsehoidjana.

Näitusele tegi valiku peavarahoidja Mall Siniveer.
Kujundas Kätlin Janson.

2009. aasta on muuseumiaasta, kõik Eesti muuseumid tutvustavad oma kollektsioone, näitusi, publikatsioone, tööd ja töötajaid, et väärtustada kultuuripärandi hoidmist.

**********************************************
TÄNA PULMAD, HOMME PULGAD, ÜLEHOMME LEPAMALGAD”
9. oktoober 2009 kuni 10. jaanuar 2010

Näitus “Täna pulmad, homme pulgad, ülehomme lepamalgad” tutvustab 19. sajandi ning 20. sajandi alguse pulmakombeid Harjumaal. Eelkõige pööratakse tähelepanu pulmadele eelnenud ajale ning veimevaka valmistamisele ja selle laialijagamisele. Eksponeeritakse esemeid Harjumaa Muuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, SA Viimsi Muuseumid ja Rootsi-Kallavere Küla Muuseumi, Mahtra Talurahvamuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

Näituse koostasid Jaanika Jaanits ja Liisa Põld ning kujundas Kätlin Janson. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp. Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 10. jaanuarini 2010.

**********************************************
VILTIMISE TÖÖTUBA
12. detsembril kell 12.00

Harjumaa Muuseum kutsub kõiki käsitööhuvilisi laupäeval, 12. detsembril kell 12.00 viltimise töötuppa, kus kõik saavad endale nõelviltimise tehnikas teha looduslikest materjalidest ilusaid ja huvitavaid jõuluehteid, loomi ja pehmeid jõulukaarte.

Sissepääs muuseumi piletiga.

Lisainfo:
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052

**********************************************
TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. PORTSELAN- JA SAVINÕUD
27. august kuni 25. oktoober 2009

Alates 27. augustist on Harjumaa Muuseumis avatud järjekordne näitus muuseumikogu tarbeesemetest, seekord on esil portselan- ja savinõud.

Harjumaa Muuseumi portselan- ja savinõude kollektsioon koosneb taldrikutest, tassidest, kruusidest, kannudest, supitirinatest, vaagnatest, kaussidest, vaasidest ja veel mitmetest praktilistest tarbeesemetest. Igapäevased tarbeesemed ja praktilise otstarbega iluasjad on valmistatud Eestis, Venemaal, Lätis, Tšehhis, Saksamaal ja Soomes.

Vaadata saab ka Keilas elava keraamiku Kärt Seppeli ja Harjumaa Muuseumi keraamika töötubades valminud töid.

Harjumaa Muuseumi väikeses näituseruumis on muuseumiaasta jooksul erinevad väljapanekud muuseumi ajaloolisest kogust. Oleme eksponeerinud klaasesemeid, peakatteid ja metallesemeid.

2009. aasta on muuseumiaasta, kõik Eesti muuseumid tutvustavad oma kollektsioone, näitusi, publikatsioone, tööd ja töötajaid, et väärtustada kultuuripärandi hoidmist.

Näitusele tegi valiku peavarahoidja Mall Siniveer.
Kujundas Kätlin Janson.

Näitus jääb avatuks 24. oktoobrini.

**********************************************
AUHIND NÄITUSELE “ERAMAA?”

Harjumaa Muuseumi näitus „Eramaa?“ saavutas Eesti muuseumide festivali näituste konkursil 2.-3. koha. Konkursi žürii hinnangul oli tegemist parima kaasamõtlemist nõudva näitusega.

„Eramaa?“ keskpunktis on Harjumaa erinevad kultuuriväärtuslikud piirkonnad: Rootsi-Kallavere, Tuhala, Nabala, Salmistu ja Jägala-Jõesuu ning avalike ja eraomanike huvide konflikt minevikupärandi kaitsmisel.
Näitusele eelnes samateemaline fotokonkurss ja sellele esitatud töid kasutati näituse koostamisel. Näitusega kaasnesid väitluskoolitus ja –konkurss gümnaasiumiõpilastele teemal „Kinnisvaraarendus ohustab kultuuripärandit“. Näitust eksponeeriti Harjumaa Muuseumis 15.01.-22.03.2009.
„Eramaa?“ kontseptsiooni autor on Liisi Taimre, koostajad Liisi Taimre ja Urmas Veersalu ning kujundaja Kätlin Janson. Näituse koostamist toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp.

XII Eesti Muuseumide festival toimus 28.-29. septembril Narvas. Auhinnalist kohta jagati koos Narva Muuseumi näitusega „Puhkus Narva-Jõesuus ja ümbruses“. Konkursi võitis Tartu Linnamuuseum näitusega „Aateline Suvirändur ja tema kullafond. Gustav Matto pärand Tartu Linnamuuseumis.“
Näitust „Eramaa?“ saab Narva Muuseumis vaadata kuni 10. jaanuarini 2010.

Loe ka http://www.narvamuuseum.ee/?next=pressiteated&id=467&menu=menu_kula ja http://www.muuseum.harju.ee/arhiiv.php

**********************************************
“LEIVAPÄEV”
12.-16. oktoobril kell 11.00 ja 13.00

v Räägime, miks hakati leiba küpsetama
v Tutvustame leiva valmistamise erinevaid etappe
v Saame teada, missugune on leiva tähtsus eestlaste jaoks
v Õpime leivaga seotud uskumusi ja rahvapäraseid väljendeid
v Küpsetame leivaloomakese
v Sööme sooja leiba

Leivapäeva aitab läbi viia suurte kogemustega kutseline pagar ja muuseumisõber Tiina Vikat.

Programm kestab 60 minutit.
Osalustasu ühele lapsele 25.- krooni.
Grupi suurus kuni 25 õpilast.
NB! Registreerimine on lõppenud. Grupid on täis.

Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee, 678 2052
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052

**********************************************
“PERMIKOMI SÜGIS”
10. oktoobril kell 13.00

Hõimukuul, 10. oktoobril kell 13.00, näitab Harjumaa Muuseum Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jäätsi dokumentaalfimi “Permikomi sügis”.

Film räägib ühe soome-ugri rahva näitel etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal. Intervjuude ja argielustseenide kaudu dokumenteerib film praegust majanduslikku ja kultuurilist olukorda permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaeseimate piirkondade hulka. Uuritakse, mida tähendab olla permikomi tänapäeva Venemaal.

Kohal on ka autor, kes filmi kommenteerib ja vaatajate küsimustele vastab.

Sissepääs muuseumi piletiga.

**********************************************

VÄLJASÕIDUD EESTIS. KEILA KIRIKUÕPETAJA ADO KÖÖGARDALI PÄEVAPILTE JA REISIMÄRKMEID 1924-1938
16. maist kuni 4. oktoobrini

Näitus „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevapilte ja reisimärkmeid 1924-1938.“ pakub külastajale võimaluse rännata koos Ado Köögardaliga toonases Keila kihelkonnas ja Eestis ning teha üks lühivisiit ka Helsingisse. Köögardali mahukad päevaraamatud ja fotoalbumid kuuluvad tema perekonnale.

Ado Köögardal armastas lisaks kogudusetööst tulenevatele ametisõitudele reisida koos oma perekonna ja tuttavatega. Väljasõite võeti ette saartele ja rannikule, populaarsetesse suvituskohtadesse, looduskaunitesse paikadesse ning sugulaste ja perekonnatuttavate juurde. Oma päevaraamatutes on Köögardal üksikasjalikult kirjeldanud Lohu, Varbola ja Padise linnamägesid, olusid ja ehitisi Pakri saartel ja Vormsil, närvekõditavat meeleolu Eesti-Vene piiril Narvas. Üles on tähendatud sõidupiletite ja toiduainete hinnad, võõrastemajades peatumise maksumus, õhutemperatuur ja ilmastikuolud, reisikaaslaste meeleolud ja juhtumised, samuti Eesti ühiskondlikus elus toimunud sündmused.

Ado Köögardal sündis 1891. aastal Viljandimaal Karula vallas, käis koolis Karula-Saarepeedi vallakoolis, Viljandi linnakoolis ja H. Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Astus Tartu Ülikooli 1910. aastal, kuulus korp! Fraternitas Esticasse, kuid lahkus sealt ning astus Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Lõpetanud 1916. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna, teenis Köögardal abiõpetajana Peetri koguduses Valgas, õpetajana Gdovis ja Kanepis. Keila koguduse õpetaja oli Köögardal aastatel 1921-1957 ning alates 1935. aastast Lääne-Harju praost. A. Köögardal suri 1957. aastal ja on maetud Keila kirikaeda.

Näitusele valitud päevapiltide laiendatud allkirjad on väljavõtted Ado Köögardali päevaraamatutest, mida ta pidas aastatel 1910–1952. Kahjuks pole kõik aastakäigud säilinud: 1934.–1935. aasta päevik jäi 1940. aastal Keila kirikumõisas ette Vene sõjaväele, Vabadussõja-aegse ja Eesti Vabariigi algusaastate päevikud hävitas A. Köögardal ise repressioonide hirmus Nõukogude okupatsiooni ajal. Perekonna palvel lõpetas A. Köögardal päevaraamatu pidamise 1952. aastal.

Ado Köögardalilt on ilmunud kaks raamatut: ajalooline ülevaade „Keila kihelkonnaloost“ ning romaan „Rahula kirikla“. Ta on teinud kaastööd ajalehtedele „Postimees“, „Viljandi Teataja“, „Meie Elu“, „Päevaleht“, lühipalasid ja jutlusi ilmus „Meie Kirikus“ ja „Eesti Kirikus“, lastejutte avaldasid „Laste Rõõm“ ja „Laste Sõber“.

Harjumaa Muuseum tänab Ado Köögardali perekonda võimaluse eest kasutada näituse tarbeks fotoalbumeid ja päevaraamatuid. Näituse seadsid kokku Ado Köögardali tütretütre tütar Ulla Kadakas ja Riine Kallas, kujundas Kätlin Janson.
Näituse koostamist toetas Eesti Kultuurkapital ning see jääb avatuks kuni 4. oktoobrini 2009.

**********************************************

MÄLESTUSTE KONKURSS “BALTI KETT 20”

Mälestuste kogumise konkursi tähtaega on pikendatud 1. oktoobrini. Täname kõiki, kes on meile juba oma mälestused saatnud!

23. augustil 2009 möödub 20 aastat Balti ketist. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe – igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi.

Harjumaa Muuseum kuulutab välja mälestuste kogumise võistluse “Balti kett 20”. Konkursile ootame kirjatöid, kus kajastuksid inimeste mälestused, emotsioonid, mõtisklused, mis on seotud 20-aasta taguste sündmustega. Parimatele töödele paneb muuseum välja auhinnad.

Mälestused võib kirja panna vabas vormis, samuti ei ole piiranguid kirjatööde pikkusele. Soovi korral võib töödele lisada fotosid, mille muuseum pärast koopiate tegemist autoritele tagastab.

Teemale lähenemise vaatenurk on iga autori enda otsustada. Siiski anname mõned pidepunktid, mida võib mälestuste kirjapanemisel arvestada:

· meeldejäävamad seigad ja hetked Balti ketist;
· organisatoorsed küsimused (kust saite üritusest teada, kuidas jõudsite kohale, kus seisite jne);
· Balti ketis osalemisega seotud hirmud ja ootused-lootused;
· kohapeal valitsenud meeleolud, emotsioonid;
· inimestel kaasas olnud loosungid, plakatid, lipud jms;
· mõtted seoses Balti ketiga 20 aastat hiljem.

Tööd palume saata hiljemalt 1. oktoobriks 2009 e-posti aadressile liisi.taimre@hmk.ee või aadressile Linnuse 9 Keila, 76608.
Lisainfo liisi.taimre@hmk.ee või telefonidel 6781668, 52 53 892

NB! Kui kellelgi on kodus alles Balti ketiga seonduvat esemelist materjali (märgid, särgid, lipud, plakatid, loosungid jms), oleksime väga tänulikud, kui saaksime nende esemetega tutvuda ja omaniku nõusolekul neid näitusel eksponeerida ja/või ümber pildistada.

********************************************** Harjumaa Muuseum kutsub oma sünnipäeval,
pühapäeval, 30. augustil
muuseumisse, Jõeparki ja linnusele

Põnevus- ja osavusmängud lastele ning avastamisrõõmu kogu perele
Muuseum on avatud kell 11-18
Sissepääs tasuta

Kavas on:
kell 12-13 maastikumäng Jõesaarel
Jõepargis toimuva maastikumängu kaarte jagatakse 12.00 kuni 13.00.

kell 13 peavarahoidja ¾ tund teemal „Vana moodne“ –
tarbeesemeid muuseumikogust

kell 14 osavusmängud, viktoriin

kell 15 tänutund väsimatutele muuseumisõpradele

Info muuseumi haridustegevuste ja muuseumisõbraks liitumise kohta.

Avatud on näitused
„Harju elu“
„Väljasõidud Eestis. Ado Köögardali reisimärkmeid ja päevapilte 1924-1938“
„Tarbeesemeid Harjumaa Muuseumi kogust. Savi- ja portselannõud“

**********************************************

TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. METALLNÕUD
18. juunist kuni 23. augustini

Harjumaa Muuseumi ajaloolises asjakogus on mitmesuguseid metallnõusid. Kogu koosneb pottidest, pannidest, metallpurkidest, kommikarpidest, kaussidest, kandikutest, vaagnatest, piimanõudest, kohvikannudest. Kogus on ka üks suur samovar nn. teemasin ja vasest suured keeduanumad, milles keedeti moosi. Esmakordselt eksponeerime suurt õlinõu, mis restaureeriti Ennistuskojas Kanut.

Väljas on veel proua Soansile kuulunud kohvikann ehk nn. väike samovar, koorekann ja suhkrutoos ning mõnda muud huvitavat.

Näituse koostas Külli Kõrs.
Kujundas Kätlin Janson.
Näitus jääb avatuks kuni 23. augustini.

Tarbeesemeid Harjumaa Muuseumi kogust:
Metallnõud 18. juuni – 23. august
Portselan- ja savinõud 27. august – 24. oktoober
Naiste ja meeste pesu 29. oktoober – 10. jaanuar 2010

**********************************************

SUVESEIKLUS JÕESAAREL
15. – 17. juunil kell 10-16

Harjumaa Muuseum kutsub taas 10-12 aastaseid lapsi osalema suveprogrammis „Suveseiklus jõesaarel”.

15. juunil LOODUSPÄEV
Matkame Ohtu rabasse ja linnamäele, sööme ja mängime erinevaid mänge.

16. juunil KÄSITÖÖPÄEV
Õpime tundma viltimise tehnikaid ja teeme märgviltimistehnikas esemeid.
Meisterdame puukoorest pullusid ehk võrgukorke.
Hommikul väljasõit Viimsisse. Käsitööpäev toimub Viimsi Vabaõhumuuseumis.

17. juunil MÄRKAMISEPÄEV
Haarame fotokaamerad, läheme Keila peale ja õpime märkama ning avastama elu meie ümber.

Osavõtutasu: 210 krooni (sisaldab sooja sööki, suupistet ja töövahendeid).
Registreerimine on lõppenud.
Suveseiklusele on registreerunud 22 last.

Suveseiklust toetab Keila Linnavalitsus.

Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee

**********************************************

KÕIK ON TROIS
23. aprillist kuni 14. juunini näitusetoas

Näitus on Harjumaa Muuseumi ja SA Viimsi Muuseumid välitöödest Prangli saarel 2008. aasta suvel. Vaadata saab valikut välitööde käigus kogutust – katkendeid intervjuudest saare elanike ja suvitajatega, fotomaterjali ning kalapüügivarustust.

Kunagi ligi 500 elanikuga Prangli saarele on püsiasunikke jäänud vaid umbes 70. Sellest hoolimata on saarel alles väga tugevad kalapüügitraditsioonid ja vähesel määral oma murret. Nõukogude ajal kuulus Prangli piiritsooni, mis tähendas saareelanike jaoks suuri muutusi eluolus, kuid Pranglile omane saare-identiteet on säilinud siiamaani.

Harjumaa Muuseumi välitööd toimusid 30. juunist kuni 6. juulini 2008. Välitööde jooksul käidi läbi Prangli 3 küla – Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa ning viidi läbi intervjuusid nii Prangli põliselanike kui suvitajatega, pildistati ja filmiti Prangli praegust eluolu. Keskenduti muutustele pärast nõukogude perioodi, eluolule nõukogude ajal, perepärimusele ja Prangli murde eripäradele. Välitöödel osalesid Harjumaa Muuseumist Jaanika Jaanits, Liisi Taimre ja Liisa Põld, Tartu Ülikooli magistrandid Piret Koosa ja Marje Ruisu ning Egle Jaomaa Tallinna Ülikoolist. SA Viimsi Muuseumid välitööde põhieesmärgiks oli muuseumi esemelise kogu täiendamine kalapüügivarustusega.

Näituse koostasid Jaanika Jaanits, Liisa Põld ja Liisi Taimre ning kujundas Kätlin Janson. Välitööde läbiviimist ja näituse koostamist toetas Kultuuriministeerium programmist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008-2010“. Näitust saab Harjumaa Muuseumis vaadata 14. juunini. Edasi eksponeeritakse väljapanekut Pranglisaarte Muuseumis 18. juunist – 5. septembrini ja Rannarahva Muuseumis Viimsis 7. septembrist – 30. oktoobrini.

**********************************************

MÄLESTUSTE KONKURSS “BALTI KETT 20”

23. augustil 2009 möödub 20 aastat Balti ketist. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe – igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi.

Harjumaa Muuseum kuulutab välja mälestuste kogumise võistluse “Balti kett 20”. Konkursile ootame kirjatöid, kus kajastuksid inimeste mälestused, emotsioonid, mõtisklused, mis on seotud 20-aasta taguste sündmustega. Konkursitööde põhjal on plaanis avada 21. augustil Harjumaa Muuseumis näitus. Parimatele töödele paneb muuseum välja auhinnad.

Mälestused võib kirja panna vabas vormis, samuti ei ole piiranguid kirjatööde pikkusele. Soovi korral võib töödele lisada fotosid, mille muuseum pärast koopiate tegemist autoritele tagastab.

Teemale lähenemise vaatenurk on iga autori enda otsustada. Siiski anname mõned pidepunktid, mida võib mälestuste kirjapanemisel arvestada:

· meeldejäävamad seigad ja hetked Balti ketist;
· organisatoorsed küsimused (kust saite üritusest teada, kuidas jõudsite kohale, kus seisite jne);
· Balti ketis osalemisega seotud hirmud ja ootused-lootused;
· kohapeal valitsenud meeleolud, emotsioonid;
· inimestel kaasas olnud loosungid, plakatid, lipud jms;
· mõtted seoses Balti ketiga 20 aastat hiljem.

Tööd palume saata hiljemalt 1. juuniks 2009 e-posti aadressile liisi.taimre@hmk.ee või aadressile Linnuse 9 Keila, 76608.
Lisainfo liisi.taimre@hmk.ee või telefonidel 6781668, 52 53 892

NB! Kui kellelgi on kodus alles Balti ketiga seonduvat esemelist materjali (märgid, särgid, lipud, plakatid, loosungid jms), oleksime väga tänulikud, kui saaksime nende esemetega tutvuda ja omaniku nõusolekul neid näitusel eksponeerida ja/või ümber pildistada.

**********************************************

Harjumaa Muuseum
koos muuseumisõprade ja MTÜga Keila Roheline Punkt
kutsub Keila Päeval, 30. mail
JÕE ÄÄRDE

Muuseumisõprade rongkäik
kell 11
Keila raudteejaam- Haapsalu mnt- Keskväljak- Jõepark- Harjumaa Muuseum

Kanuusõidud Keila jõel
kell 12, 13 ja 14
Kogunemine muuseumi ees Jõepargi kaardi juures
Algus ja lõpp jalakäijate silla juures
Sõit kestab kuni 30 minutit
Juhendajad MTÜ-st Keila Roheline Punkt

Lastele
Veemutukad ja –putukad
kell 12-15
Uurime mageveekogu elustikku

Välipuhvet „Roheline Konn 2“
kell 12-15
muuseumisõprade kaasalöömisel

Harju KEK-i rahvamuusikaansambli ja Keila Kultuurikeskuse Reeda rühma kontserdid
kell 12-15

**********************************************

Jalgrattamatk marsruudil KEILA-KEILA-JOA-VÄÄNA-HUMALA-KUMNA-KEILA
23. mail kell 10.00

Rattamatka algus Keila Rattapoe (Paldiski mnt 17) kõrvalt parklast.
Orienteeruv lõpp Keilas 15.00. Matka pikkus u 35 km.

Osalemistasu täiskasvanutele 25 krooni, õpilastele 15 kr.
Osalejatele kindlustatud matkakaart, ratta tehnoabi ja esmaabi.
NB! Kiiver pähe!

Lisainfo: www.muuseum.harju.ee või 5141416

**********************************************

MUUSEUMIÖÖ Keilas ja Kolgas

Laupäeval, 16. mail toimub üle-eestiline muuseumiöö, mil muuseumid on tavapärasest kauem avatud. Harjumaa Muuseumi eriprogramm algab kell 18 muuseumis ja lõpeb orienteeruvalt kell 20.30 Keila Keskpargis. Harjumaa muuseumide ühise ettevõtmisena toimub esmakordselt Harjumaa muuseumiöö Kolga mõisas, mis algab kell 22 ja kestab üle südaöö. Muuseumiöö ürituste ajal on sissepääs muuseumidesse tasuta.

Muuseumiöö võtmelauseks Eestis on ÖÖS ON ASJU. Harjumaa Muuseumi muuseumiöö kava on seotud nii Keila mineviku kui tulevikuga. Nimelt avatakse näitus Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali fotodest koos reisimärkmetega aastatest 1924-1938 ning linnaaednik Inge Angerjas räägib Keila Keskpargi, endise Keila kiriku kalmistu, tulevikust.

Harjumaa Muuseumi kava:
18.00 – 20.00 Fuajees näitus „Öös on asju“.
Ainult 16. mail kell 18-20
18.15 – 18.30 Näituse „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali reisimärkmeid ja päevapilte 1925-1938“ avamine
18.30 – 19.00 Ettekanne Ado Köögardalist – Ulla Kadakas, Muinsuskaitseamet
19.00 – 19.30 Ettekanne Keila Tähepargi arendusprojektist (praegune Keskpark, endine Keila kirikuaia kalmistu) – Inge Angerjas, Keila Linnavalitsus
19.30 – 19.50 Näituse „Öös on asju“ eksponaadi tutvustamine – peavarahoidja Mall Siniveer
19.50 – 20.00 Jalutuskäik muuseumist Keila kirikuaeda, küünalde süütamine Ado Köögardali kalmul
20.10 – 20.20 Jalutuskäik kirikuaiast Keskparki, küünalde süütamine

Harjumaa muuseumide kava Kolga mõisas:
Muuseumide ühisnäitus „Öös on asju“ Kolga mõisa valitsejamajas
22.00 – 22.30 Meelis Vahari keelpillikvarteti kontsert Kolga mõisa peahoones
22.30 – 23.30 Muuseumide ja eksponaatide esitlused näitusel „Öös on asju“
23.30 – 24.30 Ekskursioon Kolga mõisa peahoones

Ühise ettevõtmisega kutsuvad muuseumid inimesi oma kodukoha kultuuripärandit märkama ja hoidma ning julgustavad nõuannete küsimiseks muuseumide poole pöörduma. Harjumaa muuseumiööl osalevad 12 maakonnas tegutsevat muuseumi: Harjumaa Muuseum, Kolga Muuseum, SA Viimsi Muuseumid, Padise Muuseumid SA, Rebala muinsuskaitseala muuseum, Rootsi-Kallavere Küla Muuseum, Toomani Talumuuseum, Näkiallika Tööriistade Muuseum, Kolgaküla Traktorite ja Tööriistamuuseum, Mootorrattamuuseum, Rehemetsa koduloomuuseum ja Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum.

Euroopas tähistatakse muuseumiööd juba viiendat aastat ligi 2000 muuseumis. Üle-eestiline muuseumiöö on üks Muuseumiaasta suurüritustest.

**********************************************

UUDISHIMU
SILVI KALDA ISIKUNÄITUS
28. märtsist kuni 10. maini näitusesaalis

Jaanuaris auväärset juubelit tähistanud Silvi Kalda üllatab jätkuva fantaasia, materjalikäsitluse ja loomisnaudinguga, millest annavad tunnistust viimase aasta jooksul valminud pea paarkümmend uut tööd. Olgu siinkohal mitmekesise loomingu mõne näitena nimetatud külalisteraamat „Visioon“ (jaapani paber, paekivi, nahk, segatehnika, 2008), Eno Raua raamatu „Sipsik“ köide (puit, nahk, metall, nöör, segatehnika, 2008) ja Iraani eepose „Schāhnāme“ köide (nahk, pärgament, paber, segatehnika, 2008).

Kunstiteadlase Inge Tederi sõnul mõjuvad Silvi Kalda loodud köited alati väga väärikalt ja on oma loomemõtteliselt aktiivsed, ükskõik, millist materjali või tehnikat ta ei kasutaks. Loomisel on Silvi Kalda olnud nii materjalide kui ka tehnikate kasutamisel lausa pillav, kuid alati sisukas ning paralleelselt klassikalises kujundusvõttes lahendatud teostega mõjuvad tema vabaloomingulised kompositsioonid lausa installatsioonidena.

Seekordne isikunäitus on kauaaegsel Keila linna elanikul Silvi Kaldal Harjumaa Muuseumis kolmas. Kokku on Silvi Kalda loomingut Harjumaa Muuseumis eksponeeritud kuuel näitusel, neist kolmel on ta esinenud koos oma üliõpilastega. Silvi Kalda töötas Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna õppejõuna aastatel 1967-1993. Paljud tema õpilased on tänaseks nimekad nahakunstnikud.

Näituse koostamist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital. Näituse ja kataloogi kujundas Tiia Eikholm, kataloogi koostasid Inge Teder ja Tiia Eikholm.

**********************************************

AUTOGA KEILAST CAPE COASTI!

Kolm nädalat, 17 riiki, erinevad mundrikandjad ja mitmenäoline kõrb…

Esmaspäeval, 27. aprillil kell 18.00
räägib Keila rännumees Andres Sepp
Harjumaa Muuseumis
seiklustest teel autoga Eestist Ghanasse.

Sissepääs muuseumipiletiga.

**********************************************

JÜRIPÄEVA TALGUD

Haridus- ja Kultuuriselts Läte ning Harjumaa Muuseum kutsuvad Jüripäeva talgutele
laupäeval, 25. aprillil kell 11-15.

* Sillutame muuseumi lõkkeplatsi ümbrust
Tööd juhendab haljastusspetsialist Tiiu Eller
* Koristame Keila linnuse varemeid
* Riisume lehti ja kogume oksi
* Seame üles püstkoja
* Meisterdame lindude pesakasti
* Teeme jürituld ja sööme suppi
* Talgupäeva lõpetab jalutuskäik Jõepargis

Osalemissoovist palume teada anda telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee kuni 23. aprillini. Kaasa on vaja võtta töökindad.
Talgupäev toimub projekti „Allikalt algab jõgi“ raames ja seda toetab Vabaühenduste Fond.

**********************************************

TEADUSPÄEV VÄLITÖÖDEST PRANGLI SAAREL

Harjumaa Muuseumis toimub neljapäeval, 23.aprillil algusega kell 12.00 teaduspäev, mis annab ülevaate Harjumaa Muuseumi ja SA Viimsi Muuseumid eelmise aasta suvel läbi viidud välitöödest Prangli saarel. Harjumaa Muuseumi välitööd toimusid 30. juunist kuni 6. juulini 2008. Välitööde jooksul käidi läbi Prangli 3 küla – Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa ning viidi läbi intervjuusid nii Prangli põliselanike kui suvitajatega, pildistati ja filmiti Prangli praegust eluolu. Keskenduti teemadele: muutused pärast nõukogude perioodi, elu-olu nõukogude ajal, perepärimus ja Prangli murde eripärad Välitöödel osalesid Harjumaa Muuseumist Jaanika Jaanits, Liisi Taimre ja Liisa Põld, Tartu Ülikooli magistrandid Piret Koosa ja Marje Ruisu ning Egle Jaomaa Tallinna Ülikoolist.

Teaduspäev täiendab Harjumaa Muuseumi ja SA Viimsi Muuseumid koostööna valminud näitust „Kõik on trois“.
Välitööde läbiviimist ja näituse koostamist toetas Kultuuriministeerium programmist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008-2010“.

KAVA

12.00 Avasõnad
Liisi Taimre, Harjumaa Muuseumi teadur
12.05 Ülevaade Harjumaa Muuseumi välitöödest Pranglil
Jaanika Jaanits, Harjumaa Muuseumi muuseumipedagoog
12.35 Välitöödel filmitud videomaterjali tutvustamine
Marje Ruisu, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia magistrant
13.05 Kohvipaus
13.30 SA Viimsi Muuseumid kogumistöö Pranglil
Alar Mik, SA Viimsi Muuseumid arendusjuht
14.00 Näituse avamine

Teaduspäeval osalemiseks palume teatada hiljemalt 21. aprilliks telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee

Lisainfo:
Jaanika Jaanits
Harjumaa Muuseumi muuseumipedagoog
e-post: jaanika.jaanits@hmk.ee
Telefon: 678 2052

**********************************************

KERAAMIKA ÕPITUBA “KINGITUS EMALE!”

Harjumaa Muuseum korraldab 18. aprillil ja 2. mail keraamika õpitoa „Kingitus emale!“. Õpitoas saab valmistada kingituse emadepäevaks. Esimesel laupäeval, 18. aprillil voolitakse ja vormitakse savist meelepärane kingitus ning 2. mail saab vahepeal põletusahjus karastunud kink värvilise glasuurkatte.

Kursuse osalustasu kokku on 200 krooni. Huvitatud saavad end kursusele registreerida kuni 14. aprillini e-posti aadressil muuseum@hmk.ee või telefonil 678 1668. Õpituba juhendab Kätlin Janson.

Lisainfo:
Kätlin Janson
katlin.janson@hmk.ee
Tel 6782052

**********************************************

TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. PEAKATTED.
5. märtsist kuni 19. aprillini muuseumi näitusetoas

Harjumaa Muuseumi ajaloolises asjakogus on mitmesuguseid peakatteid. Kollektsioon sisaldab pottmütse, tanusid, vormimütse, kübaraid meestele ja naistele ning koolimütse. Esemed on valmistatud tekstiilist, siidist, nahast, kunstnahast, villasest lõngast ning loodusest leitavast materjalist. Mõned on tööstuslikult õmmeldud ja teised jällegi kootud ning punutud. Kollektsioonis leidub veel rohelisi ja valgeid kirurgimütse, mis kuulusid Keila kauaaegsele kirurgile Peeter Sepale.

Naiste kübarad on konserveeritud Ennistuskojas KANUT 2004. aastal.

Näituse koostas Külli Kõrs.

Harjumaa Muuseum tutvustab muuseumiaastal oma tarbeesemete kogusid erinevate näitustega:

· Klaasnõud 16. jaanuar – 1. märts
· Peakatted 5. märts – 19. aprill
· Metallnõud 18. juuni – 23. august
· Portselan- ja savinõud 27. august – 24. oktoober
· Naiste ja meeste pesu 29. oktoober – 10. jaanuar 2010

**********************************************

Harjumaa Muuseum
kutsub lasteaia- ja koolirühmi osalema
LIHAVÕTTEPROGRAMMIS
7.-9. aprillil kell 12.00 ja 14.00

* Õpime tundma lihavõttekombestikku
* Selgitame välja osavaima munaveeretaja
* Värvime sibulakoortega mune
* Võtame väikse kehakinnituse

Programmi kestab 60 minutit.
Osavõtt 25.- krooni
Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee, tel 678 2052
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052

**********************************************

HARJUMAA PARIM GUUGELDAJA

Õiged vastused.

1. Millise muuseumiga on seotud Harjumaal Kingu talu?
Viimsi Vabaõhumuuseum

2. Mitu Keila linna ajaloomälestist on muinsusakaitse all?
5 (Keila kalmistu, Keila kirikuaed, I maailmasõjas hukkunute ühishaud, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Vabadussõja mälestusmärk – Keila Algkooli hoone)

3. Nimeta tuntud muusik ja helilooja, kes sündis 1913. aastal Harjumaal ning kasutas varjunime G. Diesel.
Raimond Valgre

4. Millise Harjumaa omavalitsuse vapil on kaks paati?
Loksa linna vapil

5. Millises Harjumaa paigas peetakse tähtsaks Püha Laurentiuse mälestuspäeva?
Kuusalus

6. Kes on kavandanud Kalevi Keskstaadioni ja millise muuseumiga Harjumaal on see isik seotud?
Erika Nõva. Toomani talu (Toomani talumuuseum) on tema sünnikodu.

7. Millises Harjumaa kihelkonnas on olnud kõige rohkem mõisu?
Keila kihelkonnas, 38 mõisa (mõisaportaal – www.mois.ee)

8. Millises muuseumis saab näha järgmisi eksponaate: BTR-60, ATS, BRDM, SU-76M?
Eesti Vabadusvõitluse muuseumis

9. Miks ei tohi talvel viibida Ülgase kaevanduse käikudes?
Käikudes külastamine septembrist maini häiriks seal talvituvaid nahkhiiri.

10. Kui palju 15-19-aastasi noori elas Harjumaal Statistikaameti andmetel 1998. aastal ja kui palju 2008. aastal (1. jaanuari seisuga)?
1998. aasta 1. jaanuari seisuga oli Harjumaal 15-19-aastasi noori 41 374 ja 2008. aastal 33 676.

11. Kes pani aluse Kolga muuseumile?
Gustav Vilbaste

12. Millise Harjumaal asuva objekti koordinaadid on X:6607480, Y:528830?
Naissaare tuletorn

Üllatuslikult oli 12 küsimuse hulgas mitu komistuskivi. Mitmel korral eksiti 6. ja 8. küsimusele vastates. Kalevi Keskstaadioni kavandajaks pakuti Peeter Tarvast ning loetletud sõjamasinate omanikuks Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi. Neid vastuseid ei saanud me õigeks lugeda.

Kõikidele küsimustele vastasid õigesti 5 inimest.

Loosiauhinnad

DVD “Loodusest leitud lood ” võitsid Ann Karafin ja Liis Piiriste.

Ekskursiooni sõpradega Harjumaa Muuseumis võitsid Margo Tiiman ja Brita Liivamaa.

Peaauhinna – seikusmängu “Suur aardejaht Keila Jõepargis” koos nelja sõbraga võitis Indrek Puolokainen.

Palju õnne võitjatele ja aitäh kõikidele osalenutele. Võitjatega võtame ühendust.

**********************************************

“ERAMAA?”
15. jaanuarist kuni 22. märtsini muuseumi näitusesaalis

Näitusel tutvustatakse erinevaid Harjumaa kultuuriväärtuslikke piirkondi, nende minevikku ja tulevikku. Samuti on näitusel väljas konkursile “Eramaa!” saadetud fotod.

Kust läheb piir eraomandi ja meie kõikide ühise minevikupärandi vahel? Kuidas kaitsta minevikku nii, et selle all ei kannataks tulevik? Tutvustades erineva saatusega Harjumaa kultuuriväärtuslikke piirkondi – Rootsi-Kallavere, Tuhala ja Nabala, Salmistu, Jägala-Jõesuu – ja laenates eeskujusid välismaalt, proovib näitus nendele küsimustele vastata. Erilise tähelepanu all on viimase aastakümne jooksul muinsuskaitsjate hulgas elavat diskussiooni tekitanud kireva minevikuga Keila Jõesaar endise mõisapargi südamena ja selle tulevik.

Lisaks saab näha 2008. aasta sügisel toimunud Harjumaa Muuseumi fotokonkursile „Eramaa!“ saadetud fotosid omapärastest eravalduse tähistamise viisidest. Fotokonkursil osales 64 tööd 26 autorilt. Esimese koha pälvis Kaido Viht fotoga “Pardivaldus”, teine ja kolmas koht läksid jagamisele Roger Kuslapi ja Ingmar Muusikuse vahel. Eriauhinnaga märgiti ära Eve Valdna, Meelis Vihi, Riin Riibergi tööd. Elavat vastukaja leidsid 18. novembril 2008 ajalehes Postimees avaldatud konkursitööd.

 

FOTOKONKURSI “ERAMAA!” PARIMAD FOTOD

 

Suured tänud abi eest näituse koostamisel: Tiit Eenraid, Priit Kase, Külvi Kuusk, Priit Lätti, Ülle Meister, Ester Oras, Mirja Ots, Kersti Pent, Mihkel Pukk, Janek Safranovski, Anne Taimre, Ants Talioja, Hannes Vinnal, National Trusti pressimeeskond.

Näituse koostas Liisi Taimre ja kujundas Kätlin Janson. Fotokonkursi viisid läbi Urmas Veersalu ja Liisi Taimre. Näitust ja fotokonkurssi toetasid Eesti Kultuurkapital ja digitaaltrükikoda Artprint. Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

**********************************************

Näitus pani väitlema

Harjumaa Muuseum korraldas koostöös Eesti Väitlusseltsiga näituse „Eramaa?“ juurde Harjumaa ja Tallinna gümnaasiumiõpilastele väitluskoolituse ja –turniiri. Turniiri võitis Tallinna Inglise Kolledži võistkond ja parimaks kõnelejaks valiti Tiit Kass Tallinna Tehnikagümnaasiumist.

19. veebruaril toimunud koolitusel osales 15 õpilast neljast Harjumaa koolist. Eesti Väitlusseltsi koolitajate juhendamisel said noored arendada oma avaliku esinemise oskusi ning omandasid algteadmisi väitluse reeglitest. Peatähelepanu pöörati Karl Popperi väitlusformaadile ja kõik osalejad said omandatud oskusi proovida kohapeal peetud miniturniiril.

Väitlusturniir toimus 15. märtsil Harjumaa Muuseumis. Kuuest registreerunud võistkonnast osalesid turniiril Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna Tehnikagümnaasiumi esindajad.

Esimeses voorus väitlesid võistkonnad juba varem ettevalmistatud teemal „Kinnisvaraarendus ohustab kultuuripärandit“. Võitjaks tuli Tallinna Inglise Kolledži meeskond.

Teises voorus pidid noored väitlema muuseumiaastale väga kohasel teemal „Muuseum peaks olema meelelahutusasutus“. Tegu oli improvooruga ja osalejatel oli teema ette valmisatmiseks aega vähem kui tund. Peamiseks vaidluspunktiks kujunes küsimus, kas muuseum peaks olema eelkõige ühele kitsale ühikonnagrupile suunatud teadusasutus või proovima erinevate atraktsioonidega tõsta terve ühiskonna haridustaset. Teine voor lõppes viigiga.

Kokkuvõteks tunnistati esimese koha vääriliseks Tallinna Inglise Kolledži võistkond koosseisus Hannes Nõgisto, Kari Kalk ja Rauno Kiviloo. Parima kõneleja tiitli sai Tallinna Tehnikagümnaasiumi noormees Tiit Kass. Turniiri peakohtunik oli Ragnar Siil, talle olid abiks Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased ja sama kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Salumäe.

Näitus „Eramaa?“ on avatud kuni 22. märtsini.

Harjumaa Muuseum tänab kõiki koolitajaid, kohtunikke ja osalejaid.

**********************************************

Harjumaa Muuseum kutsub gümnaasiumiõpilasi väitlusturniirile ja –koolitusele!

Harjumaa Muuseumis toimub 15. märtsil kell 11 väitlusturniir teemal “Kinnisvaraarendus ohustab kultuuripärandit”. Turniir toimub näituse “Eramaa?” raames, kust on õpilastel võimalik leida teemakohast lisamaterjali ja ideid. Näitus tõstatab küsimusi: Kas maa ja selle minevik ning tulevik saavad olla kellegi eraasi? Millisest ajahetkest saab maast kultuurväärtus? Kuidas hoida tasakaalu mineviku-mälestuste ja tuleviku-unistuste vahel?

Ootame osalema Harjumaa ja Tallinna gümnaasiumite õpilasi.
Kõikidele turniiril osalejatele tagatakse ettevalmistusperioodil tasuta sissepääs Harjumaa Muuseumisse. Turniir toimub Karl Popperi väitlusformaadis, kus on kolmeliikmelised võistkonnad. Iga võistkond uurib läbi väitlusteema mõlemad pooled ja valmistab ette nii jaatava kui eitava kaasuse.
Parimatele auhinnad.

Võistkondadele, kellel puudub varasem väitluskogemus või kes soovivad oma seniseid oskusi arendada korraldab Harjumaa Muuseum koostöös Eesti Väitlusseltsiga 19. veebruaril kell 10-16 tasuta koolituse, kus arendatakse avaliku esinemise oskust ja õpetatakse koostama kaasust ning püstitama ja ümber lükkama argumente.

Turniirile ja koolitusele registreerimise tähtaeg on 13.veebruar! Registreerumisel märkige osalejate nimed, kooli nimi ja kontaktisiku andmed. Palume võistkondade registreerimisel märkida, kas osalete ka koolitusel või ainult turniiril.
Osaleda saab maksimaalselt 12 võistkonda.

Väitlusturniiri ja koolitust toetab Harjumaa Omavalitsuste Liit.

**********************************************

VASTLAPÄEVA PROGRAMM 16.-17. veebruaril

Seekord räägime lustiküllasest vastlapäevast. Õpime tundma vanu vastlapäeva kombeid ja mänge. Vaatame, milliste kelkude ja suuskadega vanasti sõideti. Meisterdame ja keerutame vastlavurri ning sööme vastlakuklit.

**********************************************

Näitused ja üritused Harjumaa muuseumides 2008. aastal

NÄITUSED

Kose – Uuemõisa muuseum
Kuni 1.02.2009
Vanade salmikute, päevikute ja laulikute näitus

Viimsi Koduloomuuseum
14.05.-30.11.
Nora Raba raudskulptuuride näitus II korruse saalides (kuni remondini)

20. august kuni november
Eesti Vabariik 90

november kuni jaanuar 2009
Saaniteki lood

Kolga Muuseum
Märts-veebruar 2009
EV-90 Kuusalu kihelkonnas: Kolga KK õpilaste fotonäitus: “Kodupaik läbi laste silmade”

ÜRITUSED

Viimsi vabaõhumuuseum
27.-28. mai
Viimsi valla 1.-4. klasside õpilastele programm Ajalootund Rannatalus

Viimsi Koduloomuuseum
Suvel
Arved Haugi festival

MTÜ Metsanurme muuseum
24. juuni
Koduõlle meistrite võistlus

Kolga Muuseum
5.juuli
Teemapäev „Puu talupoja peos“

2008


“TALUPERENAINE” JA “MARET” JUHISTEGA JÕULUPÜHADEKS
5. novembrist 2008 kuni 11. jaanuarini 2009 muuseumi näitusetoas

Näitus tuletab meelde, missuguseid nõuandeid anti jõuludeks valmistumiseks ja kodu kaunistamiseks 20. sajandi esimesel poolel tolleaegsetes kodukultuuri ajakirjades. Vaatame soovitusi ajakirjadest “Maret”, “Taluperenaine” ja “Kõigile”. Loodame selle ülevaatega pakkuda nii avastamis- kui äratundmisrõõmu ka praegusele perenaisele.

“Taluperenaine” ilmus aastatel 1927-1940 ja tegemist oli kodumajanduse ja -kultuuri ajakirjaga, milles anti nõuandeid põllumajanduse, aianduse, tervishoiu, käsitöö, kokanduse ja moe alal.

1935.-1940. aastani ilmus moe, romaani, filmi, spordi, majapidamise ja käsitöö ajakiri “Maret”. Sealsete piltide, õpetuste ja lõikelehtede järgi said perenaised oma kodu kujundada. “Maretis” oli ka palju moodsaid romaane, filminäitlejate pilte ja moekülgi. Tänapäevaste arusaamade järgi võib “Maretit” nimetada ka seltskonnaajakirjaks.

Ajakirja “Kõigile” anti välja aastatel 1936-1940. See perekonna ja kodude kuukiri käsitles oma veergudel kodusisustust, moeelu, käsitööd, köögindust, isiku- ja iluravi, naise tööd ja tegevust, lastekasvatust, tervishoidu, sporti ja teisi eluvaldkondi. Lisaks praktilistele nõuannetele ilmusid ka teaduslikud artiklid.

Koostajad: Liisa Põld ja Jaanika Jaanits
Kujundaja: Kätlin Janson

**********************************************

KÕIK ALGAS KODUST. URSULA PIPENBERG-PÕKS
9. oktoobrist 2008 kuni 11. jaanuarini 2009 muuseumi näitusesaalis

Ursula Põks (1919-2006) on toimetanud ja tõlkinud kirjandusklassikat ning töötanud pikka aega ajalehe “Sirp” toimetajana. Tema kui mitmekülgse toimetaja ja tõlkija tänuväärsest tööst on osa saanud paljud kirjandushuvilised nii kodu- kui välismaal. Nii on ta näiteks Eno Raua “Sipsiku” ja mitmete “Mirabilia” sarja tõlgete autor.
Tartumaalt Uderna vallast pärit isa August Põks (kuni 1938 Peks) oli talupidaja Suur-Tutermaa talus Keila vallas.
Ema Karin Põks (sündinud Pipenberg) oli Keila kõrtsmiku Konstantin Pipenbergi tütar, õppis kolm aastat enne I maailmasõda Leipzigis graafik, professor Bruno Héroux juures. Pärast abiellumist August Peksiga 1918. aastal, sai temast taluperenaine. Karin Põksi esivanemad olid pärit Ohtust.

Lapsepõlvekodust Tutermaalt sai Ursula kaasa huvi kultuuri, eriti keelte vastu. Ema ja ema õde Grete Pipenberg (eestistatult Maret Pedak) olid käinud tsaariaegses tütarlastekoolis, kus õpetati vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Tänu sellele, et ema ja õde Monika olid õppinud Saksamaal kunsti, oli kodus palju ka võõrkeelset kunstikirjandust. Ursula Põks õppis Elfriede Lenderi Gümnaasiumis Tallinnas, kus tema huvi keelte vastu süvenes. Aastatel 1958-1964 õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, omandades 43aastaselt kaugõppe teel kõrghariduse.

Vaimuergas ja elurõõmus Ursula Põks elas oma pika elu juba alates kooliajast Keilas. Ta elas oma vanaisa Konstanin Pipenbergi õe Meta Wunderi majas, mis asub Keila raudteejaama juures.

Näitusel eksponeeritakse Ursula Põksile ja tema perekonnale läbi aegade kuulunud mööblit, esemeid, raamatuid, dokumente ja kunstiteoseid, millised ta pärandas Harjumaa Muuseumile.

Näitust täiendab slaidiprogramm Bruno Héroux 1911. aastal valminud graafilistest lehtedest tema reisil Venemaale, Eestisse ja Keilasse.
Näituse koostas Harjumaa Muuseumi peavarahoidja Mall Siniveer.
Näituse ja slaidiprogrammi kujundas Kätlin Janson.

**********************************************

TOOMAPÄEVA KONTSERT
21. detsember 2008 kell 14.00

Muuseumi püsinäitusesaalis alustab kontserti Harju KEKi rahvamuusikaorkester ning kontserdi lõpetab segakoor “Keila”.

Sissepääs muuseumi piletiga.

**********************************************

JÕULUPROGRAMM 8.-12. DETSEMBRIL

Meenutame jõule 70-80 aastat tagasi, arutame jõulude tähenduse üle. Õpime, kuidas pühadeks valmistuti ja mil moel vanasti kodusid jõuludeks kaunistati.
Meisterdame jõulukrooni!
Laseme jõululõhnad tuppa ja maitsed keelele!

Kohtumiseni!

**********************************************
SOODSALT MOODSAKS
7. detsember 2008 kell 12.00-14.00

Harjumaa Muuseumis Keilas toimub 7. detsembril 2008 kell 12.00-14.00 taaskasutuse moetöötuba „Soodsalt moodsaks“. Töötoa eesmärgiks on anda nõu, kuidas vanadest riideesemetest uus, huvitav ja kantav rõivas valmistada. Lisaks saab ideid erinevate faktuuride ja kaunistusvõimaluste loomise kohta. Töötuba juhendab moekunstnik Anu Hint.

Huvilistel tuleb kaasa võtta niit, nõel, nööpnõelad, joonlaud, kriit, käärid ning vanu riideesemeid, mida soovitakse ringi teha. Võimalusel kaasa võtta pesumasinas vilditud villaseid kampsuneid. Töötoa osalustasu on 50 krooni.

Lisaüritusena toimub 7. detsembril kell 11.00-12.00 Harjumaa Muuseumi fuajees vanade riiete vahetuslaat. Laadal on töötoast osavõtjatel võimalus vahetada koju kappi kogunenud riideid, et nendest uued ja huvitavad rõivaesemed valmistada.

Taaskasutuse moetöötuba täiendab Harjumaa Muuseumi näitust „“Taluperenaine“ ja „Maret“ juhistega jõulupühadeks“, mis on avatud 5. novembrist 2008 kuni 11. jaanuarini 2009.

**********************************************

HAJAMEELSED & SEKELDUSED KOSILASTEGA
22. novembril kell 16.00

Kernu Rahvamaja näitetrupp esitab Harjumaa Muuseumi püsinäituse saalis kaks näidendit.

Pilet 50.-

**********************************************

LASTEKIRJANDUSE SEMINAR

Harjumaa Muuseumis toimub kolmapäeval, 19. novembril, kell 12-14 lastekirjanduse seminar. Seminari viib läbi lastekirjanduse uurija Mari Niitra.

Harjumaa Muuseum korraldab koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga 2008/2009 õppeaastal eesti keele ja kirjanduse õpetajatele kaks seminari.
Novembris toimuval seminaril käsitleb Mari Niitra uuemat eesti lastekirjandust ja kvaliteettõlkeid väliskirjandusest. Lastekirjanduse seminar sobib ka klassiõpetajatele.
Järgmisena on 11. veebruaril kavas loovkirjutamise seminar.
Seminarist osavõtuks on vajalik eelregistreerimine telefonil 678 1668 või e-postiga muuseum@hmk.ee. Registreerida saab kuni 14. novembrini. Seminaril osalemine maksab 100 krooni ning tasuda saab sularahas või arvega. Õpetajad saavad tõendi seminaril osalemise kohta.

Harjumaa Muuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi esimene ühine ettevõtmine leidis aset eelmise aasta detsembris, kui Keila Gümnaasiumi humanitaarklasside õpilastega kohtusid kirjanikud Sass Henno ja Jaak Urmet.
Harjumaa Muuseum tänab Eesti Kirjanduse Seltsi Tallinna esindajat Kristel Kiigemäge ning Keila Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajat Hurmi Väljamäed.

Lisainfo:
Riine Kallas
Tel 678 1668
riine.kallas@hmk.ee

**********************************************

AMANDUS ADAMSON 153

Kolmapäeval, 12. novembril, möödub skulptor Amandus Adamsoni sünnist 153 aastat. Kunstniku sünniaastapäeva puhul on kell 15-18 tema suveateljee ja aed Paldiskis kõigile huvilistele tasuta avatud.

Suveateljees saab vaadata graafikanäitust. Tööde autorid on 4. ja 18. oktoobril Harjumaa Muuseumi graafika töötubades osalenud noored ja pisut vanemad kunstihuvilised, kes tegid graafik Kadi Kurema juhendamisel tutvust kuivnõela tehnikaga. Töötoad kaasnesid Harjumaa Muuseumi näitusega „Olev Soans – kolleeg ja õpetaja“ ning need juhatas sisse Olev Soansi tütar Kerttu Soans-Tammisto. Töötubade toimumist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond, Keila Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital. Lisaks graafikanäitusele on üles seatud ka fotojäädvustused kahest tööpäevast.
Ateljeed ja aeda tutvustab Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi juhataja Kätlin Janson. Külastajatele pakutakse sügisilma trotsimiseks sooja teed.

Amandus Adamsonile kuulunud kinnistu Paldiskis on alates 2005. aasta novembrist Harjumaa Muuseumi filiaal. Tänavu renoveeriti kinnistul asuvad paekivist kõrvalhooned ja müüritis. Tööd teostas OÜ Marxram. Ajaloomälestisest suveateljee restaureerimist on kavas alustada 2009. aastal.

**********************************************

JÕULUTASSI MEISTERDAMINE
9. ja 23. november 2008 kell 12.00 – 14.00

Harjumaa Muuseumis toimub 9. ja 23. novembril 2008 kell 12.00-14.00 keraamika töötuba „Jõulutassi meisterdamine“.
Esimesel kohtumisel, 9. novembril, saab savist tassi valmis voolida. Teisel korral, 23. novembril, toimub valmistatud tassi katmine värviliste glasuuridega.
Tassi tegemist juhendab Kätlin Janson Harjumaa Muuseumist.
Osalustasu kogu kursuse peale on 200 krooni.

Jõulud on tulekul ja parim kink sõbrale on omavalmistatud tass!

**********************************************

GRUUSIA JA ARMEENIA 2008. AASTA SÜGISEL
31. oktoobril kell 19.00 muuseumi püsinäituse saalis

Üks vahva seltskond, kes aasta tagasi seikles Andres Sepa juhtimisel Lääne-Aafrikas Ghanas, sai seekord kokku Gruusia ja Armeenia teedel. Gruusias viisid matkateed Tbilisi, Gurjaani, Lagodekhi rahvusparki Ananaurisse, Kazbeki ja Gori linna. Armeenias aga Novaranki, Sisiani, Jerevani ja Arakatsi mäe otsa.

Seikluslikuks tegi rändamise ennekõike telkides ööbimine ning pöidlaküüdi kasutamine. Niisiis võisid matkasellid end ühel hetkel leida neljakesi istumas Iraani mehe rekka esiistmel või vana hea mosse tagaistmel või hoopis autokastis…

Kõigest sellest ja pilte võrratust loodusest ning lugusid suurtest seiklustest saab kuulda ja näha Harjumaa Muuseumis reedel, 31. oktoobril kell 19.00.

Sissepääs muuseumipiletiga.

**********************************************

Näitusega “Kõik algas kodust. Ursula Pipenberg-Põks” seoses toimuvad kaks järgnevat üritust:


Laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00
Meenutusi Ursula Põksist tema endistelt kolleegidelt Ressi Kaeralt, Ülo Tuulikult, Jaan Klõšeikolt, Mirjam Peililt, Tamara Reitsakult.

Laupäeval, 8. novembril kell 12.00
Loeng “Kuidas hoida ja hooldada vana mööblit?”
Tarkusi jagavad Tiit Hindpere Ennistuskojast KANUT ja Andres Gailan Sadulsepp OÜst.

Loengul näidatakse fotosid ning jagatakse kogemusi näitusel “Kõik algas kodust. Ursula Pipenbeg-Põks” eksponeeritud mööbli restaureerimisest.

Mõelmal üritusel osalemine muuseumipiletiga.

**********************************************

HÕIMUKUUL HARJUMAA MUUSEUMIS

Hõimukuul näitab Harjumaa Muuseum kahel järjestikusel pühapäeval filme soome-ugri rahvastest. Kohal on ka autorid, kes filme kommenteerivad ja küsimustele vastavad.

19. oktoobril kell 14.00 Liivo Niglase film “Juri Vella maailm”

26. oktoobril kell 14.00 Ergo-Hart Västriku ja Taisto Raudalainen’i film “…ja päästa meid ära kurjast”

Sissepääs muuseumi piletiga.

“Juri Vella maailm”

Film räägib Lääne-Siberis elavast metsaneenetsist Juri Vellast, kes vastukaaluks pealetungivale “tsivilisatsioonile” on loonud oma maailma.

Juri Vella (kodanikunimega Aivaseda) on neenetsi kirjanik, kes pöördus kümme aastat tagasi oma sugukonna maadele taigasse, et elada normaalset metsaneenetsi elu. Ta rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuskompleksi, kuhu kolisid elama ka tema kaks tütart peredega. Tegemist pole lihtsa karjakasvatustaluga, vaid omaette väikese maailmaga, mis peab sealsetele elanikele pakkuma kaitset Siberi põlisrahvaid varitsevate ohtude eest, milledeks on ühelt poolt alkoholi põhjustatud degenereerumine ja teiselt poolt traditsioonilistele elatusaladele vaenulik Vene riigi ekstensiivne majanduspoliitika.

Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta oma talvelaagrisse rajanud kooli, kus viit last õpetavad kaks ukraina päritolu õpetajannat.

Lisaks põdrakasvatusele ja sellealasele ühiskondlikule tööle on ta loonud Varjogani vabaõhumuuseumi, etnograafilise ja (põhiliselt enda salvestatud) videoarhiivi hantide ja metsaneenetsite elust.

Juri Vella maailm sisaldab endas nii traditsioonilisi elatusviise kui ka moodsa tehnoloogia kasutamist; tema igapäevaelus on põhjapõdrakasvatus, poliitika ja animismil põhinev religioon üks tervik, mille eesmärgiks on tagada inimesele võimalus elada täisväärtuslikku elu.

Kestus 58 minutit

Stsenarist, rezhissöör, operaator, helioperaator ja produtsent Liivo Niglas.

“…ja päästa meid ära kurjast”

Film on suuremas osas üles võetud 2003. a. juulis Laugasuu (Ust’-Luga) lähistel – Jõgõperäs, Liivtshüläs ja Luuditsas, mis kokku moodustavadki tänaseks allesjäänud Vadjamaa e. Vaipoole maanurga.

Filmi keskmes on sarmikalt ”vadja väge” esindav, oma emakeelt oivaliselt valdav peategelane, Tatjana Prokopenko, kelle kaudu tutvusid autorid veel teistegi vadja keelt kõnelevate inimestega. Tatjana kõne ja tegevuse kaudu püütakse peegeldada nii vadja kultuuri-identiteedi praegust seisu kui ka kaasaegset elu-olu.

Teiseks eesmärgiks oli Luuditsa külapüha dokumenteerimine. Mainitud külapüha on kinnistumas juba traditsiooniks, sidudes endaga vadja suguvõsasid, kelle järeltulijaist on juba ammu saanud linnaelanikud. Kodukandipüha on suurepärane võimalus naasta juurte juurde ning oma päritolu väärtustada. Seda enam, et 2003. aasta peol avalikustati esmakordselt verivärske vadja rahvasümboolika – vapp ning lipp; esiettekandes kõlas autentse rahvalaulufraasi põhjal komponeeritud hümn.

Kestus 60 minutit

Autorid: Taisto Raudalainen ja Ergo-Hart Västrik.

**********************************************

OLEV SOANS – KOLLEEG JA ÕPETAJA
2. juulist kuni 26. oktoobrini 2008 muuseumi näitusetoas

Näituse koostamise mõte sai alguse 2007. aasta septembrikuus, mil kunstiteadlane Jüri Hain andis Harjumaa Muuseumile üle tema valduses olnud mitmesuguseid Olev Soansi elu ja tegevusega seonduvaid materjale. Muuseumi kogud täienesid fotode ja trükistega, kunstniku kirjade ja käsikirjadega ning temale saadetud kirjadega. Patt oleks olnud jätta uued museaalid arhiiviriiulitele uurijaid ootama. Seda enam, et osalt on tegemist loomingu nn telgitagust edasi andva ja sõna otseses mõttes graafiku isiklikku käepuudutust kandva materjaliga. Eesti kunstiajaloo jäädvustused on kolleegide keskel üles võetud fotod Graafika Eksperimentaalateljees, Lahemaa väljasõidul ja Keila haiglas. Omaaegset Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Soansi initsiatiivil sisse seatud anatoomia õppeklassi meenutavad üliõpilaste valmistatud õppevahendid.

Alates 1966. aastast Keilas elanud Olev Soans aitas 1988. aastal valminud Keila infograafilise kaardi müügist laekunud rahaga taastada Keila Mihkli kiriku roosakna ja toetas Harjumaa Muuseumi loomist. Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum asutasid 29. mail 2000 Olev Soansi mälestusfondi. Fond annab välja stipendiume ja toetab Keila kunstielu edendamist.

Harjumaa Muuseum tänab Jüri Haini ja Eesti Kultuurkapitali.
Väljapaneku koostas Riine Kallas ja kujundas Kätlin Janson.
Näitus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18 kuni 26. oktoobrini.

**********************************************

GRAAFIKA TÖÖTOAD HARJUMAA MUUSEUMIS
4. oktoobril ja 18. oktoobril kell 11-15

Harjumaa Muuseumi fuajees seatakse kahel laupäeval, 4. ja 18. oktoobril kell 11-15, sisse graafikaateljee. Graafik Kadi Kurema juhendamisel saab proovida kuivnõela tehnikat, alates oma mõtete kraapimisest vaskplaadile kuni tõmmiste väljavõtmiseni trükipressi vahelt.

Kaasa tuleb võtta pehmeid riidelappe trükiplaadi puhastamiseks ja naaskel vaskplaadi kraapimiseks. Teised töövahendid ja -materjalid on kohapeal olemas.
Mõlemal laupäeval on rühma suuruseks kuni 15 osalejat. Eelkõige ootame 12 – 19 aastaseid kunstihuvilisi. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee hiljemalt 26. septembriks.

Kadi Kurema on õppinud 1984-1990. aastal Kunstiinstituudis (Kunstiakadeemias) graafika erialal. Alates 1993. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Vabakutseline kunstnik, illustreerinud ka õpikuid ja lasteraamatuid. Elab ja töötab Tallinnas, suviti sünnilinnas Pärnus. Kasvatab kahte tütart ja musta labradori koera.

Graafika töötoad täiendavad näitust „Olev Soans – kolleeg ja õpetaja“, mis on avatud kuni 19. oktoobrini. Töötubade läbiviimist toetavad Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Keila Linnavalitsus.

**********************************************

UUSI KAVATSUSI KEILAS
24. aprill kuni 28. september 2008

Näitus on pühendatud Keila linnaks nimetamise 70. aastapäevale.

Eesti sai aprillikuus kehtima hakanud uue linnaseaduse alusel 1938. aasta 1. mail juurde neliteist uut linna. Alevitest tõusid koos Keilaga linna õigustesse Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani.

Linnaks nimetamine toimus hõlpsasti ja ilma asjaosaliste suuremate jõupingutusteta. Seda hinnatavam ja meenutamist vääriv on nende Keila elanike tahe, entusiasm ja meelekindlus, kes Keilat oma mõtetes elujõulisena nägid ja teda oma tegudega edasi viisid.

Näitus rõhutab omaaegseid uusi algatusi Keilas, mis leidsid aset noore Eesti Vabariigi esimese kahekümne aasta jooksul. Mõjusaimaks näiteks neist on Eestis oma ideelahenduse poolest ainulaadne Vabadussõja mälestusmärk. Väikestele külastajatele on omaette näitus koos nuputamismängudega Keila aastakümnetetagusest lasteaiaelust.

Harjumaa Muuseum tänab Virve Ellertit, Ilme Viivikut, Tiina Vikatit, Sirje Parameeli, Aita Põldarut, Maire Rannast ja Valdur Timmi, kes jagasid oma teadmisi ringkäikudel Keilas. Seltskonna ja muuseumitöötajate jalutuskäigud koos elava aruteluga panid aluse Keila uuele linnalegendile tänavaid ja kinnistuid visiteerivast salapärasest komisjonist.

Harjumaa Muuseum tänab toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgruppi ja Kultuuriministeeriumi. Näitusel kasutatud fotod ja dokumendid on Tallinna Linnaarhiivi, Riigiarhiivi, Harjumaa Muuseumi ning Allar Viiviku, Virve Ellerti, Tiina Vikati, Sirje Parameeli ja Valdur Timmi kogudest.

Näituse koostas Riine Kallas. Kujundas ja lasteosa teksti kirjutas Kätlin Janson.

**********************************************

HARJUMAA MUUSEUMI SÜNNIPÄEV
30. august 2008

Muuseum avatud kell 11-18
Sissepääs tasuta
Teenindab kohvik „Punase Vähi Gurmee“

Kavas:
kell 11 Jalutuskäik mõisapargis
kell 12 Lustlik vaimu ja jõu katsumise mäng „Parimast parim“
kell 13 Jalutuskäik mõisapargis
kell 14 Viktoriin „Harju kõige, kõige“
kell 15 Näitemängu „Harju keskmine“ esmaesitus
Pühendatud Harjumaa Muuseumi 20. sünnipäevale ning Rudolf Põldmäe 100. sünni- ja 20. surma-aastapäevale.
Autor Priit Põldma.
kell 16 Sünnipäevatordi söömine

Kõik on lahkesti oodatud!

**********************************************

VABARIIGILE – VALVEL!
4. juunist kuni 10. juulini 2008 Paldiski Raamatukogus

Väljapanek on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ning tugineb Harjumaa Muuseumi fotokogule. Näitusel on fotod Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidest ja pidulikest tähistamisestest Harjumaal aastatel 1918-40. Teiste hulgas on väljas jäädvustused vabariigi esimese aastapäeva paraadist Paldiskis, rivistustest Naissaarel ja Aegnal.

Näituse koostas Külli Kõrs ja kujundas Kätlin Janson.

**********************************************

Harjumaa Muuseum kutsub
10-12 aastaseid lapsi osalema suveprogrammis
SUVESEIKLUS JÕESAAREL 16.-20. juunil kell 10-16

Põnevat tegevust jätkub terveks nädalaks.
16. juunil LOODUSPÄEV
Tutvume Jõepargi loodusega, keedame lõkkel teed, nuputame, mängime.

17. juunil KERAAMIKAPÄEV
Voolime savist esemeid ja katame need värvilise glasuuriga. Juhendab keraamik Tiina Kaljuste.

18. juunil PALDISKI PÄEV
Kogunemine hommikul Keila raudteejaamas kell 9. Rong Paldiskisse väljub kell 9.14. Ekskursioon Paldiskis. Lõunasöök Peetri Tollis kell 12. Adamsoni Ateljeemuuseumi kunstilaagris osalemine kell 13-15. Rong väljub Paldiskist kell 16.06 ning jõuab Keilasse tagasi kell 16.37.

19. juunil KESKAJA PÄEV
Meisterdame, proovime keskaegseid kirjutamisvõtteid, otsime aaret.

20. juunil MEEDIAPÄEV
Õpime kirjutama artikleid ja teeme päris oma seikluste lehe.

Keskaja päeva toetab Olde Hansa.

Osavõtutasu: 350 krooni (sisaldab viiel päeval sooja sööki, suupistet, sõitu Paldiskisse ja töövahendeid).
Registreerimine: kuni 6. juunini telefonil 678 1668 või e-posti aadressil muuseum@hmk.ee.
Registreerida saab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja. Maksmine sularahas Harjumaa Muuseumis või väljastatava arve alusel ülekandega.
Registreerimine on lõppenud.

**********************************************

KUNSTILAAGER PALDISKI LINNA LASTELE
16.-18. juunil kell 10-15

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum korraldab 16.-18. juunil Paldiski linna lastele kunstilaagri. Laager toimub Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi territooriumil aadressiga Adamsoni 3, Paldiski. Laagrist saavad osa võtta 10-12 aastased lapsed eelneva registreerimisega. Laagrist saab osa võtta kuni 12 last. Kolmepäevase laagri päevakava järgi toimuvad kunstitunnid kell 10-12 ja kell 13-15. Kell 12-13 saavad lapsed oma kodudes lõunal käia. Esimesel päeval on teemaks joonistamine, teisel keraamika ning kolmandal päeval meisterdamine.
Kunstilaagrist osavõtt on lastele tasuta.

Laagri läbiviimist toetavad Paldiski Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

**********************************************

ÜLLATAVAD AVASTUSED
03. aprill kuni 15. juuni 2008

Fotonäitus eelmise aasta suvel Harjumaal toimunud arheoloogilistest kaevamistest. Fookuses on kolm objekti koos avastatuga: Jägala linnamägi Jägala-Joa külas Jõelähtme vallas, Ildase talu Tõdva külas Saku vallas ja endine Keila mõisa süda, Keila Jõepark Keila linnas.

Näituse pealkiri tuleneb asjaolust, et 2007. aastal läbi viidud kaevamised kummutasid seniseid oletusi ja lubasid teha uusi järeldusi. Jägala linnamäel välja kaevatud kaitseehitise jäänused viitavad linnuse seniarvatust varasemale ehitamisajale. Tõdva küla oletatavas muistses asulakohas avastati hilisviikingiaegne metallurgiakompleks. Keila Jõepargis leiti ehitiste osi, mille kohta kaartidel tähistus puudus.

Väljapanekuga tähistab muuseum 18. aprillil algavat muinsuskaitsekuud.

Tekstide autorid on kaevamisi läbi viinud Tartu Ülikooli magistrandid Mari Lõhmus ja Ester Oras, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktorant Mauri Kiudsoo ja magistrant Ragnar Nurk. Fotode autorid on Andres Elliku, Mari Lõhmus, Ester Oras, Risto Tõrv, Mauri Kiudsoo ja Ragnar Nurk. Näituse kujundas Kätlin Janson.

Arheoloogilisi kaevamisi jätkatakse tänavu Jägala linnamäel ja Tõdva külas.

**********************************************

“TUNNE KEILAT!” MÄNG LÕPPENUD

Kogu maikuu kestnud liikumismängust laekus korraldajatele tagasi 118 osavõtukaarti.

Mängu lahenduseks oli nimi “Kuldne Kartoffel”. Sellist toredat nime kandis Keila linnaksnimetamise ajal siin asunud restoran-võõrastemaja. Rootsiajal ehitatud majas oli olnud kõrts ja postijaam selle valmimisest alates. Maja oli üsna pikk, ta ulatus tänase Keila Raeapteegi kõrvalt kuni Ülesõidu tänavani. Maja hävis 24. veebruaril 1944. aastal õnnetusjuhtumi tõttu, mis sai alguse hoones asunud saapatikuvabrikust.

Õige lahendusega tagastatud osaluskaartide vahel toimus Keila Päeval loosimine Harjumaa Muuseumi, Keila Linnavalitsuse ja Keila Rattapoe auhindadele.
Loosiõnn naeratas järgnevatele inimestele:

Grete-Leena – DVD “Harjumaa loodusest leitud lood”
Rein Sirp – DVD “Harjumaa loodusest leitud lood”
Marge Asik – DVD “Harjumaa loodusest leitud lood”
Anu Salumäe – punane Salomoni kott
Maria Andrejeva – helesinine Salomoni seljakott
Kairi Teesalu – punamustakirju Salomoni kott
Ilmi Põder – joogipudel koos vöörihmaga
Reili Kärbo – must Salomoni seljakott
Margus Ratassepp – väike roosa Salomoni kott
Lauri Laur – Keila Rattapoe kinkekaart 1000 kr

**********************************************

KEILA PÄEV
Keila Päeval, 31. mail Harjumaa Muuseumis:

* kell 9
Jalutuskäik Keilas Harjumaa Muuseumi eest

* kell 11-15
Puhvet „Roheline Konn“ muuseumisõprade kaasalöömisel. Koogid, joogid, õllevaht.

* kell 12 ja 14
Kontserdid muuseumi õuel.
Harju KEK-i rahvamuusikaorkester koos Keila Kultuurikeskuse Reeda rühma ja Keila Pensionäride Ühenduse rahvatantsurühmaga.

* kell 15
* Jalutuskäik Keilas Harjumaa Muuseumi eest

Sissepääs prii.

**********************************************

LIIKUMISMÄNG “TUNNE KEILAT!”
01. mai – 30. mai 2008

Mängus osalevad Harjumaa Muuseumist (Linnuse 9, avatud E-P 11-18) või Keila Rattapoest (Paldiski mnt 17, avatud E-R 10-19, L 10-16) saadud ja sinna tagastatud osavõtukaardid.
Osavõtutasu on 5 kr.

Kõik õige lahenduse ja templiga tagastatud kaardid osalevad 31. mail Keila Päeva ajal (sellel päeval saab veel kaarte tagastada) toimuvas auhindade loosimises. Auhinnad panevad välja Keila Rattapood, Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum. Peaauhinnaks on Keila Rattapoe kinkekaart väärtuses 1000 kr.

Leia üles 15 kaardil numbritega tähistatud objekti ning selle lähedusest mõned tähed ja kirjuta need kaardi pöördel asuvatesse lahtritesse. Objektide juures paiknevaid infotahvleid ja viitasid tuleb lugeda ülevalt alla ja vasakult paremale (nagu tavaliselt).

Näide: HARJUMAA MUUSEUM (12. täht on “S”)

Tähtedeks tuleb lugeda ka logodes olevad kujundatud tähed. Tühikuid, numbreid, komasid, sulge ja muid kirjavahemärke mitte arvestada.

Lahenduseks on üks Keilaga seotud nimi. Head otsimist!

**********************************************

FILMIÖÖ
24. mail kell 22.00 Harjumaa Muuseumis

Käesoleval aastal on filmiöö rahvusvaheline. Oma filmi Sisukivi esitleb Soome tuntud dokumentaalfilmide autor Petteri Saario. Filmil on eestikeelne tõlge.

Sisukivi on austusavaldus saarestikuelule ja loodusele Husö saarel Ahvenamaa ulgusaarestikus. „Kaljul on imelik kivi. Isa ütleb, et see on looduse ime, aga see ei ole. Isa pani selle sinna.” Nende vaevalt kümneaastase Elini sõnadega algab inimese ja mere lähedastest suhetest jutustav Petteri Saario dokumentaalfilm. Elini pere elab aastaringselt väikesel Husö saarel. Saarel elab aastaringselt vaid viis inimest. Film on kummardus looduslähedasele elulaadile.

Filmiööle pääs on prii.

**********************************************

Rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail, on Harjumaa Muuseumisse sissepääs prii.

Muuseum on avatud kell 11-18. Vaadata saab püsinäitust „Harju elu“, arheoloogianäitust „Üllatavad avastused“ ja näitust „Uusi kavatsusi Keilas“.

Lastele on Keila näitusel päris oma väljapanek, mida saab uudistada konn Kaarli seltsis.

Teretulemast!

**********************************************

LINNULAULUHOMMIK
17. mail kell 7.00

MTÜ Roheline Punkt ja Harjumaa Muuseum kutsuvad traditsioonilisele linnulauluhommikule Keila Jõepargis 17. mail kell 7.00. Kogunemine Harjumaa Muuseumi juures. Linde aitavad tuvastada ja linnulaulu tõlkida Einard Mändla ja Urmas Veersalu. Jalutuskäik lõpeb linnuviktoriiniga.
Üritus on tasuta!

**********************************************

Keila XXII muinsuskaitsepäeva konverents

„Arheoloogilised uuringud 2007. aastal Harjumaal“
8. mail 2008 kell 11.00 Harjumaa Muuseumis

11.00-11.05 Sissejuhatus
Riine Kallas, Harjumaa Muuseumi direktor

11.05.-11.25 Arheoloogiapärandi kaitse Eestis
Ulla Kadakas, Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor

11.25-12.10 Jägala linnamägi ja selle põhjajalamile jääv asulakoht
Mari Lõhmus ja Ester Oras, Tartu Ülikooli magistrandid

12.10-12.50 Tõdva hilisviikingiaegne metallurgiakompleks
Mauri Kiudsoo, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktorant

12.50-13.30 Keila Jõesaar
Ragnar Nurk, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi magistrant

13.30-14.15 Kohvipaus

14.15 Väljasõit Jägala linnamäele, buss Harjumaa Muuseumi eest

15.15 Jägala tulevikuplaanid
Janek Safranovski, MTÜ Jägala Linnamägi

ca kell 16.15 Tagasisõit Tallinna kaudu Keilasse

Väljasõidul osalemise soovist palume teada anda hiljemalt 29. aprilliks.
Telefon 6781668 või e-post muuseum@hmk.ee

Avatud on samateemaline näitus „Üllatavad avastused“.

**********************************************

Harjumaa Muuseum kutsub lasteaia- ja koolirühmi oma õuele

JÜRIPÄEVA PIDAMA
21.-23. aprillil 2008
kell 11.00 ja 14.00

* Õpime tundma jüripäeva kombestikku
* Mängime teemakohaseid mänge
* Nuputame ja mõistatame
* Süütame jüripäeva lõkke
* Joome teed ja sööme pirukat

Programm kestab 60 minutit.
Osavõtt muuseumi piletiga (a 10 krooni).
Osalemine eelregistreerimisega, telefon 678 1668 või e-post muuseum@hmk.ee

**********************************************

SIRLETT’i FILMIÕHTU
13. aprillil kell 15.00 – 18.00
Harjumaa Muuseumis

1. Sirlett 10. 2003 7 minutit
2. Kajaka naer I (Kurkse) 2003 10 min.
3. Kajaka naer II (Kurkse) 2003 15 min.
4. Jaanipäeval Jaanimäel 2004 23 min.
5. Kunstisuvi Kloogarannas 2005 26 min.
6. Keila laululava maalimine 2006 11 min.
7. Rongiga… 2006 14 min.
8. Sirlett ? 2008 20 min.

Sissepääs muuseumi piletiga (Sirlett’i liikmetele sissepääs prii).

**********************************************

SIRLETT 2008
Keraamika- ja maalinäitus
06. märts kuni 13. aprill 2008

Kunstiringi SIRLETT keraamika- ja maalinäitus kajastab põhiliselt viimase õppeaasta loomingut.

Laste, noorte ja nooruslike kunstiringid Keila Kultuurikeskuses ja Lasteaias Miki tegutsevad juba 15. õppeaastat Sirje Rannametsa juhendamisel. Üle 90 õpilase (alates 4. eluaastast) tegelevad kunstiga 1- 3 tundi nädalas. Viljeldakse erinevaid kunstiliike: joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine. Suviti toimuvad Eestimaa looduskaunites paikades kunstilaagrid.

Õpilaste arvates võimaldab kunstiga tegelemine puhata argipäevast, sisustada kvaliteetselt vaba aega ja eelkõige julgustab jäädvustama ümbritsevat maailma läbi oma silmade ja emotsioonide. Kunstiringi SIRLETT loomingut on esitletud enamasti Eestimaal, aga ka Saksamaal ja Soomes.

Näitus Harjumaa Muuseumis, Linnuse tn 9, jääb avatuks kuni 13. aprillini. Muuseum on kuni märtsi lõpuni avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-16. Alates 2. aprillist on muuseum avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

SIRLETT tänab südamest toetajaid ja näitusel osalejaid!
Värvilisi kunstielamusi!

**********************************************

VABARIIGILE – VALVEL!
14. veebruar kuni 30. märts 2008

Väljapanek on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ning tugineb Harjumaa Muuseumi foto-, ajaloolisele ja arhiivkogule.

Näituse põhiosa moodustavad fotod Eesti Vabariigi sünnipäeva pidulikest tähistamistest aastatel 1919-1936 Harjumaal. Teiste hulgas on väljas jäädvustused vabariigi esimese aastapäeva paraadist Paldiskis, rivistustest Naissaarel ja Aegnal. Samuti eksponeeritakse Keila koolijuhataja Konrad Brehmile kuulunud elamu seina vahelt 1993. aastal leitud Eesti riigilippu.
Näituse koostas Külli Kõrs ja kujundas Kätlin Janson.

Näitust täiendab muuseumitund Eesti Vabariigi sümboolikast koos töölehtede komplektiga alg- ja põhikooli õpilastele.
Ekskursioonid kooli- ja lasteaiarühmadele esmaspäevast reedeni eelneva etteteatamisega.

**********************************************

KALENDER 2008
HARJUMAA MUUSEUMI KUNSTIKOGU

Lauakalender tutvustab muuseumi kunstikogu ja sellesse on valitud nii Harjumaalt pärit kunstnike kui Harjumaal elanud ja loonud kunstnike töid. Esindatud on Olev Mikiver, Enno Lehis, Ludvig Oskar, Balder Tomasberg, Karl Herman, Valter Riiner, Aleksander Möldroo, Karl Burman noorem, Olev Soans, Bruno Heroux ja Tiina Tarve.

Koostanud: Harjumaa Muuseum, 2007
Kujundanud: Rein Seppius
Trükk: AS Aktaprint
Hind: 45 krooni

**********************************************

OMA RIIK, OMA RAHA: EESTI RAHA LUGU
10. jaanuar kuni 2. märts 2008

Eesti Panga muuseumi väljapanek „Oma riik, oma raha: Eesti raha lugu“ valmis Eesti Panga ja Eesti raha ajaloo eksperdi Ivar Leimuse koostöös ning pälvis 2006. aasta sügisel Eesti muuseumide festivalil Narvas peaauhinna.

Näitus tutvustab Eesti Vabariigis käibinud maksevahendeid alates Eesti Vabariigi loomisest 1918. aastal kuni tänapäevani ning tutvustab ka tulevikuraha eurot. Tiit Jürna kujundatud näitus jagab teavet eri rahadest eesti, vene ja inglise keeles ning on illustreeritud paljude näidistega. Näitusel saab kokku panna puslesid eri perioodide rahadest ning lahendada ristsõnu. Samuti saab vaadata filmi 1928. aastal käibele lastud krooni valmistamisest ja selle käitlemisest Eesti Pangas enne ringlusselaskmist. Külastajad saavad detektori abil tuvastada oma isiklikus rahakotis leiduvate kupüüride õigsust.

27. – 29. veebruaril saab näitusel vaadata ka uusi, Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud meenemünte.

Näitus jääb avatuks kuni 2. märtsini.

**********************************************

RAAMATU “RÄNNAK ÜMBER LÄÄNEMERE” ESITLUS
Harjumaa Muuseumis laupäeval, 23. veebruaril kell 14

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva eelõhtul, 23. veebruaril kell 14, esitletakse Harjumaa Muuseumi raamatukogus raamatut “Rännak ümber Läänemere”, mille on koostanud ajaloodoktor Mati Graf.

“Rännak ümber Läänemere” on pea tervet sajandit hõlmav eluloo- ja mälestusteraamat Helmut Einpaulist (sünd 1915, Valgetähe V kl teenetemärk), kes elab alates 2003. aastast Keilas.

Helmut Einpauli elukäik on sarnane paljude tolle põlvkonna inimeste omaga: poisipõlv ja koolitee äsjaiseseisvunud Eestis, ajateenistus armees, esimene töökoht ja kodurajamine. Kõik hea ja parem tundus ees olevat. Kuid suur sõda ja võõrvõim tõid kaasa ootuste ja lootuste purunemise, surma ja kannatusi, kümnete tuhandete eestlaste siirdumise võõrsile. Helmutil oli võimalus jälgida võõrvõimu toimetusi Eestis, elada nii natsionaalsotsialistlikul kui sõjajärgsel Saksamaal, seejärel ligi pool sajandit Rootsi Kuningriigis.

Mati Grafi koostatud raamat on kokku pandud arhiiviandmetest, sugulaste mõtisklustest ja mälestustest, aga eelkõige intervjuudest Helmut Einpauli endaga. Kasutatud on fotosid Eesti Filmiarhiivi ja erakogudest. Raamatus on 168 lehekülge ja see ilmus kirjastuses Argo.

Esitlusel kommenteerivad ajaloosündmusi Helmut Einpaul ja Mati Graf. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo:
Mall Siniveer
Tel 6782051
mall.siniveer@hmk.ee

**********************************************

EESTI KIRJANDUSE SELTS 100
10. jaanuar kuni 10. veebruar 2008

Näitus „Eesti Kirjanduse Selts 100“ tutvustab Eesti Kirjanduse Seltsi ajalugu.

Väljapanek annab ülevaate EKS-i asutamisest ja asutajatest, tähtsamatest ja olulisematest tegemistest aastatel 1907 – 1940 ning EKS-i tegevusest tänapäeval. Näituse koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja kirjandusloolane Marin Laak ja EKS-i endine teadussekretär Krista Ojasaar.

Näitus jääb avatuks kuni 10. veebruarini.

**********************************************

GHANA ÕHTU
14. jaanuaril 2008 kell 18.00

2007. aasta oktoobris ja novembris seikles trobikond eestlasi, nende hulgas viis keilakat, neli nädalat Ghanas. Lääne-Aafrikas asuv Ghana on endine Inglise koloniaalmaa, mille pindala on viis korda suurem kui Eestil ning rahvaarv ulatub 23 miljonini.

Taliharjapäeva rännuõhtul tuleb juttu esiisade aegsest kuningaks (kogukonnavanemaks) pühitsemise rituaalist, seiklustest vee peal ja bussi katusel ning ilmekaid lugusid ränduritega juhtunust, uskumatust külalislahkusest ja lihtsast elust.

**********************************************

2007

HÕIMURAHVASTE PÖÖRIPÄEV
29. november – 6. jaanuar 2008

Hingedeaeg, talvine pööripäev, saabuvad jõulud ja aastavahetus on soome-ugri rahvastel olnud aeg täis erilisi toiminguid ja uskumisi. Aasta pimedaimal ajal on sanditatud, tulevikku ette kuulutatud ja lahkunud esivanemate hingesid koju oodatud.
Näitus „Hõimurahvaste pööripäev“ tuletab meile meelde, et oleme kõik üks veelinnu rahvas.
Väljapaneku valmimisele aitasid kaasa Eesti Ajaloomuuseum, Sihtasutus Fenno-Ugria, Soome Instituut ja Eesti Draamateater.

Näituse koostas Kadri Hunt ja kujundas Kätlin Janson. Näituse koostamist toetas Eesti Kultuurkapital.

**********************************************

JÕULUAEG UNGARIS
29. november – 6. jaanuar 2008

Väljapanek „Jõuluaeg Ungaris“ tutvustab ungarlaste jõulukombeid 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Ungari jõulutraditsioonides on säilinud talvise pööripäevaga seotud iidseid kombeid nagu loomamaskides meeste ringkäik ja lugulaulude laulmine (regölés) teise jõulupüha tervituseks ning jõululaua katmine nõude ja toitudega, millele omistati maagilist jõudu. Kristliku ajastu levinuim komme on jõulusõime ehitamine ja jõulumängud Jeesuse sünni tervituseks (betlehemezés).

Eksponeeritud fotod ja esemed pärinevad Szentendre vabaõhumuuseumi ja Ungari Etnograafiamuuseumi kogudest. Näitus saab teoks Ungari Instituudi kaasabil. Näituse kujundas Kitti Kiss.

**********************************************

JÕULUOOTUS HARJUMAA MUUSEUMIS
„METSARAHVA PÖÖRIPÄEV“
10. – 14. detsember 2007.a.

22. detsembril algab kalendri järgi talv, on talvine pööripäev. Päevad enam ei lühene, selle üle aga on ju põhjust rõõmu tunda. Pööripäev tähistab hetke, mil valgus sünnib kesk pimedust uuesti ning päike annab esimese märgi sellest, et ees ootavad palju meeldivamad ajad. Talvist pööripäeva on alati tähtsustatud kui sümboolset valguse võitu pimeduse üle.

Harjumaa Muuseum kutsub lapsi osa saama metsarahva pööripäevapühadest. Karu ja rebane, kukk ja kana ning teisedki tegelased tutvustavad eestlaste ja lähimate hõimurahvaste talviseid pühi ning tavasid. Lisaks väike näidend, meisterdamine ja kehakinnitus.

Jõuluprogrammi teostatakse Harjumaa Muuseumis 10. – 14. detsembril kell 10.00 ja 12.00. Tegevus toimub muuseumi ruumides ja tasu on 25.- osaleja kohta.
Kohtumiseni!

**********************************************

ÜRITUSED DETSEMBRIS

Ungari päev
Laupäeval, 8. detsembril kell 13

Jõuluehete töötuba kell 13-14
Ungarlannast sisekujundaja Edina Dufala juhendamisel valmivad ungaripäraste mustritega paberist jõuluehted. Kaasa võtta väikesed käärid.
Ungari tantsutuba kell 14-15
Ungarlased on tuntud särtsakate tantsude poolest. Esinevad professionaalsed tantsijad Ungarist Csaba Balogh ja Vera Szabó. Hiljem tutvustab ühises tantsuringis Dóra Olah nii suurtele kui väikestele lihtsamaid ungari tantsusamme.
Kõlavad ungari jõululaulud.
Koostöös Ungari Instituudiga.
Osavõtt tasuta.

EKS muuseumis
Kolmapäeval, 12. detsembril kell 13

Eesti Kirjanduse Seltsi ja Harjumaa Muuseumi kirjandusürituste sarja avamine. Gümnasistidele kohtumine kirjanike Sass Henno ja Wimbergiga (Jaak Urmet) muuseumi raamatukogus. Koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga.
Osalemine tasuta.

Soome päev
Kolmapäeval, 19. detsembril kell 14

Soome jõulukommetest ja – toitudest ning uuest Hannele Huovi lasteraamatust „Urbo ja Turbo jõulud“ räägib lastele Soome Instituudi juhataja Jaana Vasama. Koostöös Soome Instituudiga.
Osavõtt tasuta.

Segakoori „Keila“ kontsert
Kolmapäeval, 26. detsembril kell 16

Segakoori „Keila“ jõulukontsert
Kolmapäeval, 26. detsembril kell 16

Dirigendid Anu Matteus ja Arvo Pihlamets
Kontsertmeister Eva Teppo
Viiulil Ann Meeta Teppo

Sissepääs tasuta.

**********************************************

HARJUMAA RAHVAMAJAD
13. september kuni 25. november 2007

Harju Maavalitsuse Haridusosakond tegi oma 22. juuli 1929 kirjaga nr 1865 Hariduse- ja sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks saadetud Harjumaa rahvamajade võrgu kavas ettepaneku 65 rahvamaja rajamiseks tolleaegse Harjumaa 89 kooliringkonna kohta. Üks osa nendest ettepanekutest sai teoks.

Näituse eesmärgiks on väärtustada rahvamajasid kui üht osa eesti maa-arhitektuurist ja Eesti arhitektide loomingust. Eksponeeritakse fotosid ja projekte. Slaidiprogramm näitab rahvamajades asetleidnud lustakaid ja pidulikke sündmusi ning Maidla koolimaja-seltsimaja renoveerimist.

Näitusel ja slaidiprogrammis kasutatud fotod on Eesti Arhitektuurimuuseumi, Rebala muinsuskaitseala muuseumi, Kolga Muuseumi ja Harjumaa Muuseumi ning Kiisa Rahvamaja, Voose Rahvamaja, Neeme Rahvamaja, Saue-Jõgisoo Seltsimaja, Maidla Külaseltsi kogudest ning erakogudest. Ehituskavandid on Tallinna Linnaarhiivi, Eesti Riigiarhiivi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Harjumaa Muuseumi kogudest.

Eraldi äramärkimist väärivad 1947. aastal toimunud Eesti esimese maarahvamajade tüüp-projektide võistlusel preemiaid pälvinud tööd Erika Nõvalt ja tandemilt August Volberg-Peeter Tarvas. Tegemist on rohkelt käsitsitööd nõudnud originaalkavanditega, mille kolmest autorist kaks, õde-venda Nõva ja Volberg, on pärit Harjumaalt.

Näituse koostasid Ly Renter ja Riine Kallas. Kujundas Taimi Soo. Toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp.

Euroopa muinsuskaitsepäevade raames on näituse külastamine laupäeval, 22. septembril tasuta.

**********************************************

Näitus KLEIDID VANAST (M)AJAST
20. september kuni 4. november 2007

Eve Selisaar: “Meenutades nõukogude aega, mäletame ju hästi, kuidas poest oli saada vaid massitiraažides toodetud ilmetut kaupa. Nõnda kandsime kõik sarnaseid kleite, kingi, kübaraid. Eks hädaga lasti ateljeedes õmmelda. Tegumoodi sai küll valida, aga oh häda, kangas oli ikka seesama, mis sadadel teistelgi.

Minnes ajas tagasi viiekümnendatesse aastatesse, oli olukord veelgi troostitum. Sõja järel nappis kõigest, kaasa arvatud kehakatteist. Pidi olema väga leidlik vanade riiete ümbertegemisel ja uute muretsemisel. Sellest ajast on pärit ka näitusel olevad kleidid. Minul vedas, isapoolne vanaema oskas õmmelda. Tegi mulle üsna mitu tillukest kleiti, kõik enam-vähem ühesuguse „šnitiga“.

Ema on mul alalhoidliku loomuga, seetõttu ongi palju kleite veel alles, rippunud aastakümneid tolmunud pööningukappides. Kui juba neid nõndaviisi on hoitud, mälestustena möödunud aegadest ja olnud inimestest, tahtsin anda neile uue võimaluse kasvõi korrakski päevavalgele tulla. Veel on olemas ka minu ema, kes kõike mäletab ja kirjutamise abil mulle seletusi annab. Ema mäletab, kustkohast ja millal riidekangas saadi, kes ja kellele õmbles. Midagi oleks nagu praegugi kleitides veel sees; kandja hõng, aja vaim…“

**********************************************

AMANDUS ADAMSON 152
12. november 2007 kell 17.00-20.00

Esmaspäeval, 12.novembril toimub Paldiskis, Amandus Adamsoni suveateljees, skulptor Amandus Adamsoni sünniaastapäeva tähistav üritus, mille korraldavad Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna üliõpilased ja Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum.

Suveateljee aias eksponeeritakse väikesemõõdulisi skulptuure, mida ilmestab valgusmäng. Õuealal näidatakse eelmise aasta sünnipäevaürituse videofilmi. Majas saab tutvuda suvel tehtud värviuuringute käigus välja tulnud seinakaunistustega. Külastajatele jagatakse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi voldikuid.

Suveateljee ning õueala, aadressiga Adamsoni 3, avatakse külastajatele kell 17.00 ning suletakse kell 20.00.

Amandus Adamsoni Rootsis elav noorem tütar Maria Maddalena Carlsson kinkis kinnistu Adamsoni 3 riigile 11. novembril 2005. Täna on see Harjumaa Muuseumi filiaal ja kannab nime Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Ateljeemuuseumi valmistatakse ette restaureerimiseks ning sinna kunstikeskuse rajamiseks.

Harjumaa Muuseumi filiaal
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum
juhataja Kätlin Janson
678 2052
katlin.janson@hmk.ee

**********************************************

RAHVAMAJA OMA AJAS
10. oktoober kell 11.00

Harjumaa Muuseumi konverents „Rahvamaja oma ajas“ toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2007 algusega kell 11.00 Harjumaa Muuseumis Keilas, Linnuse tn 9.
Osalemine on tasuta. Konverentsi toimumist toetab Eesti Kultuurkapital. Avatud on näitus „Harjumaa rahvamajad“.

Registreeruda saab kuni 3. oktoobrini.
Telefon: 678 1668, e-post: muuseum@hmk.ee

Konverentsi kava

10.45-11.00 Kogunemine ja registreerimine

11.00-11.10 Teema ja konverentsi sissejuhatus
Riine Kallas, Harjumaa Muuseumi direktor

11.10-11.30 Rahvamaja kultuuriministeeriumi vaatevinklist
Eino Pedanik, Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik

11.30-11.50 Eesti rahvamajad arvudes
Aino Arro, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse direktor

11.50-12.10 Kultuurielu mõjutav seadusandlus Harju maakonna näitel 1860ndatest aastatest tänapäevani
Aivi Lintermann, Harjumaa Kultuurikorraldajate Liidu liige

12.10-12.30 Harju maakonna rahvamajad täna
Riin Kivinurm, Harju Maavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja

12.30-13.30 Lõuna muuseumis

13.30-13.50 Seltsimaja ja seltsitegevus
Ellen Karu, etnoloog

13.50-14.10 Linnade rahvamajad – ostukeskused
Helen Sooväli, Eesti Humanitaarinstituudi sotsiaal- ja kultuurantropoloogia õppetooli vanemteadur

14.10-14.30 Kolhoosikeskus arhitektuurikultuuri hoidjana?
Liina Jänes, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna peaspetsialist

14.30-15.00 Ühe maja lugu – Kolgaküla rahvamaja
Melika Kindel, folklorist

15.00-15.30 Kokkuvõte Harjumaa Muuseumi mälestuste kogumise konkursist „Kodukandi rahvamajad“ ja konkursil osalenute tunnustamine
Ly Renter, Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor