Gustav Kulbi pildialbum


Näitusel „Gustav Kulbi pildialbum“ on valik fotograafi ülesvõtetest. Näituse keskmes on Keila tähtsündmused ja inimesed, ajaloolised hooned ning Keila ja Harjumaa looduskaunite kohtade vaated 20. sajandi esimesest poolest.
Järvamaal sündinud Gustav Kulp (1874-1964) oli erialalt kellassepp, kes asus 1908. aastal elama Keilasse ja kelle sünnist möödus 29. aprillil 140 aastat. Keilasse kolides hakkas Kulp kohe kohaliku laulukoori tööst osa võtma. Aasta pärast sai temast koorijuht, kes oma laulukooridega ka üldlaulupidudest osa võttis ning kes koos muusika- ja näitemänguhuvilistega Keila kultuurielu õitsval järjel hoidis. Viimast korda juhatas G. Kulp koori 1945. aastal, olles siis 71-aastane. Muusikaarmastus oli Kulbil pärit kodust. Külakoolis olevat õpetaja ütelnud: „Täna laulda ei saa, Kulp puudub.“.

Fotograafiaharrastusega alustas Gustav Kulp 1914. aastal ning peagi sai temast nõutud päevapiltnik, keda kutsuti koolidesse, pulmadele, matustele ja seltskondlikele koosviibimistele. Fotograafil oli tööd palju, sest amatöörfotograafiaga veel ei tegeletud. Kulbi töökoda oli nii argi- kui ka pühapäeviti päev läbi avatud, leeripäeval oli lillesülemitega pildistada soovijate järjekord ukse taga. Gustav Kulp ostis tsaariaja lõpul endale Jaama tänava ja Haapsalu maantee nurgal asunud maja, millele ta hiljem ateljee juurde ehitas. Eesti Vabariigi ajal 1930ndatel aastatel ehitas ta maja koos kellassepaäri ja ateljeega Haapsalu maanteele.

Näituse ettevalmistamisel aitas muuseumi nn Kulbi klubi, mis mitu korda koos käis. Kokkutulnud aitasid kirjeldada muuseumi kogus olevaid Gustav Kulbi ülesvõtteid ja tõid fotosid juurde oma perekonna pildialbumitest.
Näituse koostamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Keila Linnavalitsus. Näituse kuraator ja kujundaja Riine Kallas. Töörühm koosseisus Riine Kallas, Külli Kõrs, Mall Siniveer, Annika Teras. Näitus on eesti ja inglise keeles.

Suur osa Gustav Kulbi üles võetud Keila vaadetest on MTÜ Eesti Fotopärand üles laadinud ajapaik.ee-sse www.ajapaik.ee . Ajapaiga ja ülepildistamise kohta saab lugeda Keila Lehe 5.07.2014 numbrist artiklis „Ajapaik pakub äratundmis- ja avastamisrõõmu“.

Rändnäitusena vormistatud näitust saab alates 1. oktoobrist soovi korral üles seada ka väljaspool muuseumi. Näituse laius on 3 m ja kõrgus 2,3 m, kokkupakitult 92×43 cm, kaasas on kohtvalgustid.

Kommenteerimine on suletud.