Kõik algas kodust. Ursula Pipenberg-Põks


Ursula Põks (1919-2006) on toimetanud ja tõlkinud kirjandusklassikat ning töötanud pikka aega ajalehe “Sirp” toimetajana. Tema kui mitmekülgse toimetaja ja tõlkija tänuväärsest tööst on osa saanud paljud kirjandushuvilised nii kodu- kui välismaal. Nii on ta näiteks Eno Raua “Sipsiku” ja mitmete “Mirabilia” sarja tõlgete autor.
Tartumaalt Uderna vallast pärit isa August Põks (kuni 1938 Peks) oli talupidaja Suur-Tutermaa talus Keila vallas.
Ema Karin Põks (sündinud Pipenberg) oli Keila kõrtsmiku Konstantin Pipenbergi tütar, õppis kolm aastat enne I maailmasõda Leipzigis graafik, professor Bruno Héroux juures. Pärast abiellumist August Peksiga 1918. aastal, sai temast taluperenaine. Karin Põksi esivanemad olid pärit Ohtust.

Lapsepõlvekodust Tutermaalt sai Ursula kaasa huvi kultuuri, eriti keelte vastu. Ema ja ema õde Grete Pipenberg (eestistatult Maret Pedak) olid käinud tsaariaegses tütarlastekoolis, kus õpetati vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Tänu sellele, et ema ja õde Monika olid õppinud Saksamaal kunsti, oli kodus palju ka võõrkeelset kunstikirjandust. Ursula Põks õppis Elfriede Lenderi Gümnaasiumis Tallinnas, kus tema huvi keelte vastu süvenes. Aastatel 1958-1964 õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, omandades 43aastaselt kaugõppe teel kõrghariduse.

Vaimuergas ja elurõõmus Ursula Põks elas oma pika elu juba alates kooliajast Keilas. Ta elas oma vanaisa Konstanin Pipenbergi õe Meta Wunderi majas, mis asub Keila raudteejaama juures.

Näitusel eksponeeritakse Ursula Põksile ja tema perekonnale läbi aegade kuulunud mööblit, esemeid, raamatuid, dokumente ja kunstiteoseid, millised ta pärandas Harjumaa Muuseumile.

Näitust täiendab slaidiprogramm Bruno Héroux 1911. aastal valminud graafilistest lehtedest tema reisil Venemaale, Eestisse ja Keilasse.
Näituse koostas Harjumaa Muuseumi peavarahoidja Mall Siniveer.
Näituse ja slaidiprogrammi kujundas Kätlin Janson.

Kommenteerimine on suletud.