Uusi kavatsusi Keila linnas


Näitus on pühendatud Keila linnaks nimetamise 70. aastapäevale.

Eesti sai aprillikuus kehtima hakanud uue linnaseaduse alusel 1938. aasta 1. mail juurde neliteist uut linna. Alevitest tõusid koos Keilaga linna õigustesse Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani.

Linnaks nimetamine toimus hõlpsasti ja ilma asjaosaliste suuremate jõupingutusteta. Seda hinnatavam ja meenutamist vääriv on nende Keila elanike tahe, entusiasm ja meelekindlus, kes Keilat oma mõtetes elujõulisena nägid ja teda oma tegudega edasi viisid.

Näitus rõhutab omaaegseid uusi algatusi Keilas, mis leidsid aset noore Eesti Vabariigi esimese kahekümne aasta jooksul. Mõjusaimaks näiteks neist on Eestis oma ideelahenduse poolest ainulaadne Vabadussõja mälestusmärk. Väikestele külastajatele on omaette näitus koos nuputamismängudega Keila aastakümnetetagusest lasteaiaelust.

Harjumaa Muuseum tänab Virve Ellertit, Ilme Viivikut, Tiina Vikatit, Sirje Parameeli, Aita Põldarut, Maire Rannast ja Valdur Timmi, kes jagasid oma teadmisi ringkäikudel Keilas. Seltskonna ja muuseumitöötajate jalutuskäigud koos elava aruteluga panid aluse Keila uuele linnalegendile tänavaid ja kinnistuid visiteerivast salapärasest komisjonist.

Harjumaa Muuseum tänab toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgruppi ja Kultuuriministeeriumi. Näitusel kasutatud fotod ja dokumendid on Tallinna Linnaarhiivi, Riigiarhiivi, Harjumaa Muuseumi ning Allar Viiviku, Virve Ellerti, Tiina Vikati, Sirje Parameeli ja Valdur Timmi kogudest.

Näituse koostas Riine Kallas. Kujundas ja lasteosa teksti kirjutas Kätlin Janson.

Kommenteerimine on suletud.