Väljasõidud Eestis


Näitus „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevapilte ja reisimärkmeid 1924-1938.“ pakub külastajale võimaluse rännata koos Ado Köögardaliga toonases Keila kihelkonnas ja Eestis ning teha üks lühivisiit ka Helsingisse. Köögardali mahukad päevaraamatud ja fotoalbumid kuuluvad tema perekonnale.

Ado Köögardal armastas lisaks kogudusetööst tulenevatele ametisõitudele reisida koos oma perekonna ja tuttavatega. Väljasõite võeti ette saartele ja rannikule, populaarsetesse suvituskohtadesse, looduskaunitesse paikadesse ning sugulaste ja perekonnatuttavate juurde. Oma päevaraamatutes on Köögardal üksikasjalikult kirjeldanud Lohu, Varbola ja Padise linnamägesid, olusid ja ehitisi Pakri saartel ja Vormsil, närvekõditavat meeleolu Eesti-Vene piiril Narvas. Üles on tähendatud sõidupiletite ja toiduainete hinnad, võõrastemajades peatumise maksumus, õhutemperatuur ja ilmastikuolud, reisikaaslaste meeleolud ja juhtumised, samuti Eesti ühiskondlikus elus toimunud sündmused.

Ado Köögardal sündis 1891. aastal Viljandimaal Karula vallas, käis koolis Karula-Saarepeedi vallakoolis, Viljandi linnakoolis ja H. Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Astus Tartu Ülikooli 1910. aastal, kuulus korp! Fraternitas Esticasse, kuid lahkus sealt ning astus Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Lõpetanud 1916. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna, teenis Köögardal abiõpetajana Peetri koguduses Valgas, õpetajana Gdovis ja Kanepis. Keila koguduse õpetaja oli Köögardal aastatel 1921-1957 ning alates 1935. aastast Lääne-Harju praost. A. Köögardal suri 1957. aastal ja on maetud Keila kirikaeda.

Näitusele valitud päevapiltide laiendatud allkirjad on väljavõtted Ado Köögardali päevaraamatutest, mida ta pidas aastatel 1910–1952. Kahjuks pole kõik aastakäigud säilinud: 1934.–1935. aasta päevik jäi 1940. aastal Keila kirikumõisas ette Vene sõjaväele, Vabadussõja-aegse ja Eesti Vabariigi algusaastate päevikud hävitas A. Köögardal ise repressioonide hirmus Nõukogude okupatsiooni ajal. Perekonna palvel lõpetas A. Köögardal päevaraamatu pidamise 1952. aastal.

Ado Köögardalilt on ilmunud kaks raamatut: ajalooline ülevaade „Keila kihelkonnaloost“ ning romaan „Rahula kirikla“. Ta on teinud kaastööd ajalehtedele „Postimees“, „Viljandi Teataja“, „Meie Elu“, „Päevaleht“, lühipalasid ja jutlusi ilmus „Meie Kirikus“ ja „Eesti Kirikus“, lastejutte avaldasid „Laste Rõõm“ ja „Laste Sõber“.

Harjumaa Muuseum tänab Ado Köögardali perekonda võimaluse eest kasutada näituse tarbeks fotoalbumeid ja päevaraamatuid. Näituse seadsid kokku Ado Köögardali tütretütre tütar Ulla Kadakas ja Riine Kallas, kujundas Kätlin Janson.
Näituse koostamist toetas Eesti Kultuurkapital

Kommenteerimine on suletud.